2-10-1327
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17.06.2011.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-10-1327
Tsiviilasi
A-V M hagi R L vastu põhivõla 710.33 eurot ( s.o. 11 114,24 krooni) ja viivise 14.24 eurot (s.o. 222,75 krooni) nõudes
Tsiviilasja hind
710.33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A- V Ma, esindaja poeg U M, Kostja R L Kirjalik menetlus
Menetluse viis
Juhindudes VÕS § 113 lg.1, § 94 lg.1, § 271, § 292 lg.1 ja TsMS § 162 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633
Rahuldada A-V M hagi osaliselt. Välja mõista R L`ilt A -V M kasuks üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 706.50 (seitsesada kuus eurot ja 50 senti) EUR ja viivis summas 13,49 (kolmteist eurot ja 49 senti) EUR. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja R L kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
1 (6)
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 31.03.2010.a. hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnus, XXX asuva korteri omanik. Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2009.a. tähtajalise eluruumi üürilepingu üheks aastaks, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse eelnimetatud korteri ja üürnik kohustus tasuma üüri ja kommunaalmakseid igakuiselt 17 kuupäevaks. Lepingu p. 3.2 kohaselt on lepingu lisas 1 fikseeritud igakuine üürisumma 3000 krooni ning kord osutatud kommunaalteenuste eest tasumiseks . Kostja ei ole tasunud perioodi 17.07- 17.11.2009.a. eest ühtegi üüritasu ega tarbitud kommunaalteenuste eest. 19.11.2009.a. tagastatas kostja korteri võtme läbi kolmanda isiku hageja esindajale lubadusega tasuda võlgnevus, mida kostja ei täitnud. Pärast korterist lahkumist avastas hageja esindaja , et korterisse on jäetud mõned kostja asjad ja purunenud oli üks aknaklaas ja seinapeegel. Hageja inforneeris sellest kostjat. Kostja võlgnevus koosneb üüritasust perioodil 17.08- 17.11.2009.a. s.o. 3 kuu eest 9000 krooni, tarbitud komunaalteenustest elekter 1595.20 krooni, vesi 452.37 krooni ja prügivedu 180 krooni ning kahju 250 krooni Samuti viivis VÕS § 113 lg.1 järgi 17.11.2009 – 30.03.2010.a. 8% aastas s.o. 64.76 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 11 542.33 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja eest on E S poolt tehtud hagejale ülekanne summas 3000 krooni 29.08.2009.a. ja selgitusse märgitud ”R L üür”. Lisaks on kostja poolt hagejale tasutud üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 6000 krooni. Seega kostja leiab, et tal puuduvad hageja ees üüritasu võlgnevused. Kostja on palunud hagejal tasaarvestada üüritasu nõue tagatisrahaga. VÕS § 308 lg.2 kohaselt peab üürileandja tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Hageja ei ole kostjale tagastanud ka tagatisraha hoiustamisest saadud intressi. Hageja on esitanud valeandmeid kommunaalteenuste võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt elektri eest 1595.20 krooni ja on esitanud elektriarved. Elektriarvest48542516 nähtub,et elektritasu arvestamine nimetatud arvel algab 01.07.2009- 30.09.2009.a. ja nimetatud perioodi eest on arve 406,40 krooni ja arvelt nähtub , et eelnevate perioodide eest on võlgnevus 728.10 krooni, mida hageja tahab sisse nõuda kostjalt. Eelnevate perioodide võlgnevus kajastub ka arvel 49811695. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmiti üürileping 17.07.2009.a. siis kostja ei ole kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest enne nimetatud perioodi. Vee ja prügi teenuste kulude tõendamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta täpsustab nõuet. Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2009.a. tähtajalise eluruumi üürilepingu Pärnus, XXX korteri osas. Leping kehtis perioodil 17.07.- 17.11.2009.a. kokku 4 kuud. Hageja ei ole saanud lepingukohaseid üürimakseid 3 kuu eest kokku 9000 krooni. Kostja väide, et ta on lepingu sõlmimisel tasunud tagatisraha 6000 krooni ja palunud selle tasaarvestada üüritasu nõudega , on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Seega puudub hagejal ka kohustus tasuda kostjale
2 (6)
vastavalt VÕS § 308 lg.2 kohast intressi.Hageja jääb üüritasu nõude juurde summas 9000 krooni. Kostja väide, et põhjendamatu on eelneva perioodi võlgnevuse sissenõudmine 728.10 krooni ulatuses, ei vasta tegelikkusele. Enne hagetava lepingu sõlmimist olid hageja ja kostja sõlminud 16.06.2009.a. tähtajalise üürilepingu Pärnus, XXX korteri osas. , mis kostja algatusel lõpetati ennetähtaegselt 17.07.2009.a. Kostja ei ole tasunud korteri 8 üürilepingu kehtimise aja eest mingeid kommunaalmakseid. Korter X eest on kostjal tasumata elekter , algnäit 007849, lõppnäit 008076, 227 kwh 1,47 = 333.69 krooni, vesi ja kanalisatsioon algnäit 00000/852, lõppnäit 00003/042, kokku 2,19 m3 x 26,61 = 58,3 krooni ja prügi 60 krooni. Kõik kokku 451.99 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista korter 8 eest 451.99 krooni.Kostja väide, et ta ei teadnud tarbitud vee ja prügiteenuste kuludest on samuti paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Kostja poolt tarbitud vee ja kanalisatsiooni näit on fikseeritud korter 6 uue üürniku E H sõlmitud üüprilepingu lisa 1 algnäiduna. Vesi ja kanalisatsioon algnäit 00000/524, lõppnäit 00017/707, kokku 17 m3x 26.61 krooni = 452.37 krooni. Hageja on informeerinud kostjat korduvalt tema üürilepingu ja lepingujärgsetest kohustustest telefoni teel ja e-kirjaga 06, 09 ja 27 oktoobril aadressil : XXX Kuna kostja jättis korterisse asjad palub hageja määrata asjade hoidmise tasu 276.11 krooni. 17.03.2011.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse ja palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevus 9000 krooni, kommunaalteenuste võlgnevus 2114.24 krooni ja viivis 222,75 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata kommunaalmaksed järgmised: korteri XXX üürilepingu alusel kasutamisest perioodil 16.06.2009 – 17.07.2009.a. elekter, algnäit 007849, lõppnäit 008076, kokku 227 kwh x 1,47 = 333.69 krooni, vesi ja kanalisatisoon algnäit 00000/852, lõppnäit 00003/042, kokku 2,19 m3x 31,93 = 69.93 krooni ja prügivedu 60 krooni. Korter X eest kommunaalteenused kokku 463.62 krooni. Korter 8 eest ei ole kostja kommunaalteenuste tarbimise eest üldse tasunud. Jannseni 38-6 üürilepingu alusel kasutamisest perioodil 17.07.2009 – 17.11.2009.a. üür 3 kuu eest 9000 krooni, elekter algnäit 000985, lõppnäit 001571, kokku 586 kwh x 1,47 = 861.42 krooni, vesi ja kanalisatsioon algnäit 00000/524, lõppnäit 00017/707, kokku 17,2 m3 x 31.93 = 549.20 krooni, prügiteenus 4 x 60 = 240 krooni. Kommunaalteenused kokku 1650.62 krooni. Samuti palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg.1 järgi perioodi 17.11.2009 – 15.03.2011.a. 8% aastas , 482 päeva eest 222, 75 krooni. Kostja kirjalike vastuväiteid täiendatud hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil 16.05.2011.a. hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Üürileping on lõppenud poolte kokkuleppel 17.11.2009.a. kui kostja tagastas korteri võtme. Kostja mõned asjad jäid korterisse, kuna kostja neile enam järgi ei tulnud. Kohtuistungil 16.05.2011.a. kostja vaidles hagile vastu väites, et kõik dokumendid on hageja käes korteris XX ja võti enam ust ei avanud peale 17.08.2009.a. Siis teatas ta ka hagejale , et soovib üürilepingu lõpetada ning tahtis asjad ära tuua , aga korterisse enam ei pääsenud. Kirjalikku lepingu lõpetamise avaldust ei ole ta hagejale esitanud. Esimese meili sai ta hagejalt novembris 2009.a. , kus oli ka võlg ära märgitud. Ettemaksu tasus sularahas, kuid selle kohta tõendit esitada ei ole. Kostja tunnistas hagi osaliselt s.o. kommunaalteenuste osas, kuid ei osanud summat nimetada. Kostja leidis, et leping lõppes 17.08., kuid võtme tagastas ta tuttava kaudu 17.november. Kohus andis kostjale tähtaja kirjalikult vastuväidete esitamiseks ja hagejale tähtaja vastuväidetele vastamiseks ning määras asjas vastavalt TsMS § 404 kirjaliku menetluse ning
3 (6)
otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostja kohtule kirjalikult vastuväiteid hagile ja omapoolseid tõendeid kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära protsessiosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja vahel on 16.06.2009.a. sõlmitud üürileping Pärnus, XX asuva korteri kasutamiseks, mis on lõpetatud üürniku algatusel 17.07.2009.a. (tl.64, 66). Hageja ja kostja vahel on 17.07.2009.a. sõlmitud üürileping XX asuva korteri kasutamiseks tähtajaga 17.07.2009.a. – 16.07.2010.a. üüritasuga 3000 krooni kuus. Üürnikuga koos asub sellele pinnale elama R T. (tl. 27 – 32). Seega tegemist on tähtajalise üürilepinguga. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 309 lg.1 tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg.1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Lg.2 järgi erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314 – 319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 325 lg.1 järgi üürileandja ja üürnik võivad elu – ja äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega , mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg.5 järgi sama paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kostja väited, et ta ütles üürilepingu üles 17.08.2009.a. ei ole tõendatud ja kostja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Samuti üürileping tuleb üles öelda vastavalt VÕS § 325 lg.1 nimetatud ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja väitel kirjalikku üürilepingu ülesütlemisavaldust ta ei ole hagejale esitanud. Hageja selgituste kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 17.11.2009.a., kui kostja tagastas kolmanda isiku kaudu korteri võtmed. Ka kostja istungil kinnitas, et võtmete tagastamine hagejale võis toimuda 17.11.2009.a. , kui ta saatis võtme hagejale kolmanda isikuga. Seega kohus leiab, et on tõendatud üürilepingu lõppemine poolte kokkuleppel 17.11.2009.a. kostja poolt üürieseme võtme tagastamisega. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma üürilepingu kehtivuse ajal hagejale üüritasu 3000 krooni kuus, kuna leping kehtis perioodil 17.07.2009 – 17.11.2009.a. , kokku 4 kuud tuli tasuda üüri 12 000 krooni. Kostja eest on E S tasunud üüri 29.08.2009.a. summas 3000 krooni (tl.39). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hagejale rohkem üüri tasunud. Seega üürinõue summas 9000 krooni e. 575.20 eurot on põhjendatud. Kostja on kirjalikus vastuses hagile esitatud väite, et ta on tasunud tagatisraha 6000 krooni , kuid nimetatud väide on tõendamata, kuna kostja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud. Üürilepingu p.9.2 järgi üürnik tasub lepingu sõlmimisel ettemaksuna kahe kuu üüri üürileandja arveldusarvele. Kostja ei ole kohtule esitanud pangakonto väljavõtet, millest nähtuks tagatisraha tasumine hageja arvele v. muid tõendeid tagatisraha tasumise kohta. Seega kostja sellekohased väited on paljasõnalised. Hageja nõuab kostjalt ka kommunaalteenuste eest tasumist. VÕS § 292 lg.1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja v. kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
4 (6)
Üürilepingu p.3 kohaselt üürnik kohustub tasuma igakuiselt 17 kuupäevaks üüri üürileandja arveldusarvele ning kommunaalteenuste eest ja muude üürileandja poolt üürnikule kindlustatavate teenuste eest vastavalt täiendavale poolte kirjalikule kokkuleppele. Korteri Pärnus, XXX üürilepingu lisas 1 on sätestatud, et üürnik tasub elektri eest vastavalt näidule ise, öine näit 000001, päevane 007849; vesi ja kanalisatsioon tasub kostja vastavalt näidule ise, näit 00000852. Prügiveo eest tasumist ei ole hageja poolt kohtule esitatud lepingu lisas 1 märgitud (tl.64) Korteri, Pärnus, XXX üürilepingu lisa 1 järgi elektrit tasub üürnik vastavalt näidule ise , näit 000985/000001; vesi ja kanalisatsioon üürnik tasub vastavalt näidule ise, näit 000000/524, prügi maksumus jagatakse võrdselt üürnike vahel (tl.32). Hageja on esitanud korterX kommunaalteenuste nõude elektri eest summas 21,33 eurot (s.o.333,69 krooni), vee ja kanalisatsiooni eest 4,47 eurot (s.o.69.93 krooni) ja prügiveo eest 3,83 eurot (s.o.60 krooni), kokku 29,63 eurot (s.o.463,62 krooni). Korter Z kommunaalteenuste nõue elektri eest 55.05 eurot (s.o.861.42 krooni), vee ja kanalisatsiooni eest 35.10 eurot (s.o.549.20 krooni) ja prügiveo eest 15.34 eurot (s.o. 240 krooni), seega kokku 105.49 eurot (s.o.1650.62 krooni). Kostja kohtuistungil võttis hagi kommunaalteenuste tasumise eest õigeks, kuna pole kommunaalteenuste eest tasunud, kuid täpset summat mille õigeks võtab ei osanud nimetada. Kohus andis kostjale tähtaja omapoolsete täiendavate vastuväidete esitamiseks, kuid kostja midagi ei esitanud. Samuti ei vaielnud kostja vastu hagejapoolsetele arvestustele kommunaalteenuste osas ega esitanud ka omapoolseid arvestusi v. tõendeid. Seega kohus leiab, et hageja nõuded kommunaalteenuste eest on põhjendatud v.a. korteri nr.X prügiveo tasu ühe kuu eest summas 3,83 eurot (s.o. 60 krooni) , mille tasumist ei ole lepingus kokku lepitud. Hageja on esitanud kohtule arvestused kommunaalteenuste eest tasumise kohta, teenuste osutajate poolt esitatud arved ja tõendid tasumise kohta (tl.34, 36, 37, 72- 76, 96). Prügiveo arved summas 246 krooni kuus, mis jagatud nelja korteriga arvestusega 60 krooni korteri kohta kuus. Seega on põhjendatud tasu prügiveo eest perioodil 17.07.2009- 17.11.2009.a. s.o. 4 kuu eest 15,34 eurot (s.o.240 krooni) (tl.72-76). Elekter korteri XXX osas 227 kwh eest (näit 007849 – 008076) x 1,47 = 21,33 eurot (s.o.333.69 krooni) ja korteri XXX osas 586 kwh eest (näit 000985 – 001571) x1,47 = 55.05 eurot (s.o.861.42 krooni) (tl. 32, 34, 36,37, 64,68,70). Vesi ja kanalisatsioon korteri XXX osas 2,19 m3 eest (2,19 x 31.93 ) 4,47 eurot (s.o.69,93 krooni) ja korteri XXX osas 17,2 m3 eest (17,2 x 31.93)35.10 eurot (s.o.549.20 krooni) (tl. 96). Vee ja kanalisatsiooni hind 1 m3 kohta 31,93 krooni (koos käibemaksuga). Kommunaalteenuste eest tasumise nõuded hageja poolt kostjale esitatud e-posti aadressil XXX (tl.78-79). Selline kostja e-posti aadress märgitud üürilepingus. Kommunaalteenuste eest tasunõue on põhjendatud korteri nr. 8 osas summas 25,80 eurot ja korter 6 eest summas 105.49 eurot, seega kokku 131,29 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. Jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 01.07.2009 VÕS § -is 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1 %. Hageja nõuab viivist kommunaalteenuste maksmisega viivitamise eest perioodil 17.11.2009 – 15.03.2011.a. s.o. 482 päeva eest kokku 14,24 eurot. Põhjendatud viivis selle perioodi eest tasumata kommunaalteenuste summalt 131,29 eurot on 13,49 eurot. Viivis 8 % aastas s.o. 0,0219 % päevas e. 0,028 eurot päevas x 482 päeva.
5 (6)
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele 99,5 % (hagihind 710.33 eurot, rahuldamisele 706,50 eurot) , tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Ivika Sillaots Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.