Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine
17. juuni 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-10-59166; Swedbank AS versus Timo Kõlvald; hagi põhinõude 93 319,51 krooni so 5 964,20 euro ja viivise saamiseks; tsiviilasja hind 93319,51 krooni so 5 964,20 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) jurist Silva Kark Timo Kõlvald (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx x, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx) kirjalikus menetluses
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused
2.5 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Selgitused
TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt tuleb hagi rahuldada täielikult ja välja mõista Timo Kõlvaldilt Swedbank AS kasuks laenulepingust 1 tulenev võlgnevus 74777,11 krooni so 4779,13 eurot; välja mõista Timo Kõlvaldilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (68033,60 krooni so 4348,14 eurot) alates 26.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; välja mõista Timo Kõlvaldilt Swedbank AS kasuks laenulepingust 2 tulenev võlgnevus 28580,24 krooni so 1826,61 eurot; välja mõista Timo Kõlvaldilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (25285,91 krooni so 1616,06 eurot) alates 26.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses.
Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõivud kokku 10100 krooni so 645,51 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.