Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-81272
Tsiviilasi
OÜ Maiben hagi OÜ Remeser (likvideerimisel) vastu 289 104.73 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning OÜ Remeser (likvideerimisel) vastuhagi OÜ Maiben vastu viivise väljamõistmiseks summas 33 759.90 krooni
Tsiviilasja hind
20 325.11 eurot (318 018.87 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Remeser (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhagis hageja) – OÜ Remeser (likvideerimisel) (registrikood: 10113136), esindaja Peeter Malve Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja) – OÜ Maiben (registrikood: 10123956), esindaja advokaat Peeter Viirsalu Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus
esindajad
Menetluskulude jaotus
OÜ Remeser (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja nõue tasuda talle tööde eest, mis ei seondu väidetavate probleemidega, millest kostjat on varem teavitatud, ei ole põhjendatud. Nõude tõenduseks esitatud arvetelt ei nähtu ühtegi tööd, mida kostja oleks pidanud lepingu järgi tegema. Kostja ehitas hageja tellitud projekti järgi ning hageja valitud odavaimate materjalidega korterelamu, mille kortereid ei suutnud hageja aasta jooksul müüa. Tühjad korterid seisid kütmata ning sellest on tingitud parketi punnitamine ja niiskuskahjustused. Osa endise savitööstuse hoone seinamüüridest jäeti alles, osa laoti uuesti vanale vundamendile. Sellest võivad olla põhjustatud seinapraod. Hageja ei olnud orienteeritud kvaliteedile, vaid ajas taga üksnes ehituse odavat omahinda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tehtud töö ei vastanud kokkulepitule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat hagis märgitud puudustest kirjalikult garantiiperioodi kestel ja nõudis puuduste kohest likvideerimist. Kuna garantiiaeg on möödas, ei ole hagejal enam õigust nõuda puuduste kõrvaldamist või kahju hüvitamist.
Vastavalt lepingu p-le 3.22 andis kostja tööle kaheaastase garantii alates hageja poolt üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamise kuupäevast, s.o 01.11.2006. Kostja poolt paigaldatud seadmete garantiiperioodi kestus määrati valmistajatehase garantiitingimustega. Lepingu p 3.23 kohaselt oli kostja kohustatud hagejalt vastavasisulise kirjaliku teate saamisest omal kulul viivitamatult parandama kõik garantiiperioodil ilmnevad töö defektid ja tegematajätmised, kusjuures kostja vastutust ei piiranud asjaolu, et hageja on vastava töö vastu võtnud. Kui kostja parandamisega viivitas, oli hagejal õigus see töö ära teha kostja kulul, sellest kostjat eelnevalt kirjalikult teavitades. Kostja oli sel juhul kohustatud hüvitama hagejale tööde teostamisega seonduvad kulud vastavalt hageja esitatud arvetele. Kuna lepingu objektiks oli ehitis, siis on tegemist ehitise garantiiga ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 1 mõttes. Lepingu p-dele 3.22 ja 3.23 vastav regulatsioon on sätestatud EhS §-s 4. Garantii oma olemuselt on leping, millega garant võtab endale kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmise korral garantiilepingus nimetatud toiming. Kostja on garantii järgi võtnud endale töövõtulepingust sõltumatu kohustuse tagada objekti teatud omadused kahe aasta jooksul. Sellega on hageja omandanud töövõtulepingust tulenevate nõuete kõrvale iseseisvad garantiist tulenevad nõuded, mida võib kostja vastu maksma panna iseseisvalt ja sõltumatult lepingulistest nõuetest. EhS § 4 lg 4 teise lause kohaselt garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Tegemist on seega lisatagatise andmisega, mis seondub eelkõige garantiist tulenevate lisaõigustega, mille maksmapanek on õigustatud isiku jaoks kergem kui lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamine, eelkõige tõendamiskoormuse tõttu, sest hageja ei pea tõendama lepingu objekti lepingutingimustele mittevastavust ning mittevastavuse olemasolu elamu talle üleandmise hetkel. Hageja peab tõendama üksnes puuduse ilmnemise garantiiperioodil, kostjal tuleb tõendada aga, et puudus on tekkinud mittenõuetekohasest kasutamisest ja seega hilisema välise mõjutuse tulemusena, mitte asja algse lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lepingu p-st 3.23 tulenevalt peavad hageja nõude maksmapanekuks olema täidetud järgmised eeldused: mittevastavus ilmneb garantiiperioodil, hageja on kostjat mittevastavuse ilmnemisest kirjalikult teavitanud ja nõudnud puuduse kõrvaldamist. Kui kohustust ei täideta, siis peab hageja poolt töö ise ärategemisele eelnema kostja kirjalik teavitamine. Hageja on esitanud kohtule koopiad kostjale saadetud elektronkirjadest ja kirjadest koos nende lisadega ning saatmist tõendavate dokumentidega (tl 92-138). Kirjad on saadetud garantiiperioodil ilmnenud puuduste kohta, neis on piisavalt kirjeldatud probleemi olemust, nõutud puuduste kõrvaldamist ja antud selleks täiendavaid tähtaegu, samuti hoiatatud kokkulepitud tagajärje saabumisest (töö tehakse ise ja nõutakse kulutuste hüvitamist) juhul, kui kostja puudusi ei kõrvalda. Kostja on kinnitanud 19.03.2007, 23.10.2007, 26.11.2007 ja 07.12.2007 kirjade kättesaamist (tl 189). Toimikus on väljastusteated ka 18.01.2008, 12.03.2008 ja 30.05.2008 kirjade kättesaamise kohta kostja poolt (tl 120, 122, 131). Samuti on lisatud postikviitungid (tl 98, 136) 27.07.2007 ja 30.09.2008 kirjade saatmise kohta. Tunnistaja S.L. a ütlustest nähtuvalt on kostja oma garantiikohustust täitnud. Seda kinnitavad ka tunnistajate R.V. ja V.K. ütlused. Samas on garantiikohustuse täitmine olnud osaline ja seetõttu ebapiisav. Antud asjaolu kinnitavad S.L. a ütlused selle kohta, et ta käis enne garantiiaja lõppu objektil ja tegi oma firma Klivex-ML OÜ poolt hinnapakkumise elamul esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hinnapakkumise kohaselt on tunnistaja 18.10.2007 seisuga pidanud vajalikuks puuduste (viimistlustööd, parketi paigaldus, sanitaartehnilised tööd, uste reguleerimine, ripplaed, põrandaliistude paigaldus, küttetööd) kõrvaldamist summas 236 145 krooni. Eeltoodust järeldub, et kostja ei likvideerinud garantiiperioodil kõiki puudusi täies mahus ja tööde osalisest ning ebapiisavast tegemisest tingituna oli hageja jätkuvalt õigustatud nõudma garantiitööde nõuetekohast tegemist.
Kostja väitel ei vastuta tema projekteerimis- ja ekspluatatsioonivigade eest, aga nimetatud asjaolud on kostja tõendada. Lepingu p 3.27 nägi ette kostja kohustuse teha hagejale ettepanekuid projektis avastatud vigade või ebaratsionaalsete lahenduste osas ning samuti asjaolude osas, mis saavad kostjale teatavaks ning võivad ehituse käigus suurendada tööde maksumust või hilisema ekspluatatsiooni käigus halvendada ehitise kasutusomadusi. Nimetatud ettepanekud tuli esitada kas kirjalikus vormis või koosolekutel. Tunnistaja S.L. a ütluste kohaselt oli esitatud projekti järgi võimalik ehitada, selle alusel sai tehtud kalkulatsioon hagejale. Kostja on märkinud, et tegi hagejale mitmeid ettepanekuid projekteerimisvigade parandamiseks (nt ventilatsiooni ja küttesüsteemi osas), kuid kõigi projekteerija vigade ümberprojekteerimise korral oleks objekt valminud alles 2007 kevadel, mistõttu püüti hagejale vastu tulla ja töödega jätkata. Sellega võttis kostja endale riski vastutada kõrvalekaldumiste eest projektis ja puuduste eest, mis hiljem võivad vähendada elamu kasutusväärtust, sest mitteteatamise korral vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja vastava otsuse iseseisvalt. Sama põhimõte kehtib ka kolmandate isikute poolt koostatud plaanidele (ehitusprojektile). Ehitusettevõtja, kelle tehtud töö on puudustega, mis on põhjustatud projekteerija poolt ehitusprojekti koostamisel tehtud veast, ei vabane vastutusest, kui ehitaja pidanuks ehituse käigus projekteerimisvea avastama. Kostja ei ole üheselt tõendanud ka asjaolu, et puudused garantiiperioodil on tingitud ekspluatatsioonivigadest, eeskätt alakütmisest ja niiskusest, mis on põhjustanud parketi pundumise, lahtised liistud ja värvimullitused seintel. Tunnistaja S.L. a ütluste kohaselt ei pannud tema garantiiperioodil objektil käies tähele niiskusest tulenevat mullitust seintel. Küll ei olnud talveperioodil tema arvates ruumis aga 18 kraadi sooja, mistõttu töötas ta jopes. Samas nähtub üleandmisvastuvõtmisakti lisadest (tl 141-166), et kostja viidatud puudused esinesid juba objekti üleandmisel 01.11.2006 (nt parkett kummis peaaegu kõigis korterites), kuid tunnistaja ütluste kohaselt vahetati garantiiperioodil parkett välja vaid mõnes korteris veekahjustuse tõttu (tl 339). Kohus möönis, et vähene kütmine avaldab oma mõju, kuid vead küttesüsteemis olid tingitud kostja tegematajätmistest (radiaatorid eelseadistamata, tasakaaluventiilid seadistamata ja mõõtmata) ja mittekohasest tegemisest (torud nõuetekohaselt kinnitamata, ühe mõõdu võrra väiksema läbimõõduga torude kasutamine) (tl 123-128). Kohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja järgmised kulutused: küttesüsteemi ümberehitustöödele 68 000 krooni arve nr 173/08 alusel, kuulkraanide vahetusele 7 612.75 krooni arve nr 24 alusel, veekahjude likvideerimisele 2 729.05 krooni arvete nr 136/07 ja 602 alusel, küttesüsteemi eksperthinnangule 9 400 krooni arve nr 14 alusel, garantiiremondi töödele 170 863.97 krooni arvete nr 80128, 80127, 80124, 80123, 80112 ja 80103 alusel, ukse garantiiremondile 200 krooni arve nr K-39 alusel, korterisse nr 21 puuduoleva radiaatori ostule 640.85 krooni arve nr 1190 alusel, korteris nr 19 köögivalamu kraanide ja voolikute remondile ning vahetusele 1 135.51 krooni arve nr 174/08 alusel, soojasõlme veelekke likvideerimisele 3 089.83 krooni arve nr 175/08 alusel, korteris nr 22 torustiku lekke likvideerimisele 1 192.46 krooni arve nr 176/08 alusel, korterites nr 1, 8, 10, 17 ja 23 erinevate kraanide lekete likvideerimisele 9 135 krooni arve nr 175/08 alusel, korterelamu soojestuskraani ümberpaigutamisele 647.04 krooni arve nr 161 alusel, korterelamu teise sektsiooni seintesse tekkinud mõrade likvideerimisele 5 809.75 krooni arve nr 37 alusel, dušisegisti remonditöödele 284.92 krooni arve nr 152/07 alusel, sidekaablite ühenduse parandamisele 618.64 krooni arve nr 1139 alusel, korterites nr 8 ja 32 veeavariist tingitud köögikappide väljavahetamisele 2 400 krooni arve nr 80128 (artikkel 1) alusel ning küttesüsteemi vigade tuvastamisele 500 krooni arve nr 161 alusel. Põhjendatud ei ole kostjalt garantiitööna 4 845.76 krooni väljamõistmine vihmaveerennide puhastuse eest, kuna tegemist on hooldustööga, mida tuli teha hagejal endal. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 284 258.97 krooni (289 104.73 – 4 845.76).
Põhjendatud on ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest 02.12.2008 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid kuna pooled on garantii suuruseks määranud 300 000 krooni (lepingu p 3.8 ja garantiikiri nr 06-203511-GF), siis ei tohi väljamõistetav põhinõue ja viivisenõue kokku ületada 300 000 krooni.
õlipüüduri vajadus avastati enne tööde üleandmist, mida polnud eskiis-projektis jne), tellija poolt valitud kõige odavama ehitusmaterjali kvaliteet oli madal jms. Samuti tõi kostja esile asjaolu, et hageja jättis üleantud elamus tühjalt seisvad korterid talvel kütmata ehk köeti minimaalselt, säilitades korterites madalad plusskraadid, mis pidigi viimistlusele, põrandatele, ustele, akendele jms halvasti mõjuma. Kostja rõhutas, et ehitas täpselt tellija juhiste järgi ning kõrvalekaldumisi projektist ei olnud, seda ei ole tuvastanud ka ehitusjärelvalve. Kõik tööjuhised ja projektdokumentatsioonid koostasid tellija valitud isikud. Kostja tegi lisaks hulgaliselt lisatöid, mis suulisel kokkuleppel lubati tasuda, kuid hiljem eirati. Samuti lükkusid tööd pidevalt edasi projekteerimisvigade tõttu ja naabritega kooskõlastuse saamisel, mida hageja hiljem tõlgendas tähtaegadest mittekinnipidamisena. Nimetatud asjaolude kinnituseks andsid ütlusi mõlema poole tunnistajad, kusjuures hageja tunnistajad olid hiljem sunnitud oma ütluseid muutma, kui kohus viitas vajadusele anda asi prokuratuuri üle, et selgitada välja, kes tunnistajatest kohtule valetab. Kostja tunnistaja S.L. kinnitas, et talvel garantiitöid tehes olid tühjalt seisvad korterid kütmata ja külmad. Hageja tunnistaja V.K. kinnitas, et majas leviv petrooleumihais polnud ehitaja praak ning nad tegid osa ventilatsiooni juurde. Seega leidis kohus alusetult, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja peab hagis tõendama konkreetselt nende puuduste esinemist, mille väidetaval likvideerimisel põhinevad tema hagis esitatud rahalised nõuded kostja vastu. Hageja vastav tõendamiskoormis tuleneb TsMS § 230 lg-st 1, millest ei saa kohus ka EhS § 4 lg-le 4 viidates mööda minna. Juhul, kui puuduste üle ei oleks olnud vaidlust või kui need oleksid olnud hageja poolt tõendatud, alles siis oleks kohus võinud EhS § 4 lg 4 alusel eeldada, et need puudused pidid olema olemas juba ehitise üleandmisel, st need puuduste eest vastutab kostja. Kostja juhtis korduvalt tähelepanu ehitusekspertiisi teostamise vajalikkusele. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, millise seisukoha ta tõendamiskoormise osas võtab ning ei teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. Üksnes tunnistajate ütlustele, kellest peale S.L. a ei omanud keegi ehitusalast haridust, ei peaks olema võimalik ehitusalastes vaidlustes põhjendatud kohtuotsust teha. Üldise tõendamiskoormise reeglite alusel oli kostjal piisav alus eeldada, et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud ning hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd see nii ei olnud, siis on kohtuotsus üllatuslik, kuivõrd kohus rahuldas hagi asjaoludel, millele pooled menetluses ei viidanud. EhS § 4 lg 4 kohaldamise osas võttis kohus seisukoha alles otsuses, pooled ei viidanud sellele sättele; 2) ei ole kohus põhjendanud, millise seaduse alusel peab kostja vastutama ka nende puuduste eest, mis tulenevad ebaõigest projekteerimisest ja millele ta tellija tähelepanu juhtis. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Puuduste avastamine ilma kontrollimata pole võimalik. Kohtu hinnang, et kostja jättis puudustest hagejale teatamata, on vastuolus toimikumaterjalidega. Kostja esindaja ja tunnistaja S.L. on kinnitanud, et tellija kiirustas töödega tagant (olles ise samal ajal hädas naabritelt ehitusloa jaoks vajalike kooskõlastuste saamisel) ning nad juhtisid pidevalt tellija tähelepanu projekti puudustele ja vajadustele paranduste sisseviimiseks. S.L. kinnitas, et küttesüsteem ehitati projekti järgi ning, et kõik pretensioonid tööde ja muu kohta, kui neid oli, olid ehitustööde päevikus; 3) on kohus tuvastanud asjaolusid, mille tuvastamine saab olla vaid ehituseksperdi pädevuses. Kohus tuvastas mittejuriidilise asjaoluna, et vähene kütmine avaldab mõju, kuid vead küttesüsteemis olid tingitud kostja tegematajätmisest ja mittekohasest tegemisest. Sellised hageja paljasõnalised väited lükkas kostja ümber. Kostja ja tunnistaja S.L. kinnitasid, et küttesüsteem ehitati välja pädeva ettevõtte Rentax OÜ poolt ning S.L. väitis, et küttesüsteem hiljem vibreeris (mis tulenes ebakompetentsest projektlahendusest, mida väitis samuti Rentax
OÜ) ja tasakaalustusventiilide paigaldamine lahendas probleemi, kuid sellise lahenduse peale tuldi ise, kui eelnevalt oldi konsulteerinud teiste firmadega. S.L. kinnitas ka seda, et toru kaliibrid vastasid mõõtudele, mis olid projektis. Seega on kohus otsuse rajanud ka neile asjaoludele, mille kohta tõendid puuduvad; 4) ei ole kohus põhjendanud kohtuotsuses märgitud arvete alusel remondikulude väljamõistmist ega ka väidetavate pretensioonide ja kirjade kättesaamist kostja poolt. Kostja väitis, et on vaid mõned e-kirjad kätte saanud. Tunnistaja S.L. a kinnitusel ei toimunud teavitamine kirja teel, vaid talle helistati, kui midagi oli vaja garantiiperioodil teha. Tähitud kirjad annab Eesti Post üle allkirja vastu ja kviitung saadetakse kirja saatjale tagasi, neid kviitungeid vastuvõtja allkirjadega kohtule ei esitatud. Seega ei ole hageja tõendanud, kas ja mis kirjad ta kostjale saatis. Kohtu jaoks pidanuks tõusetuma küsimus: kui kõikidest garantiitöödest informeeriti S.L. a telefoni teel, kes oli kogu aeg tellijale kättesaadav, siis milleks pidi tellijal olema vajadus saata pretensioonkirju Tallinna kostja juhatusele? Kostja märkis, et sai hagejalt e-kirja, milles teavitati järgmistest probleemidest: probleemid, mis esinevad valdavalt kõigis korterites ja koridorides: 1) mõrad; 2) põrandaliistud tulevad lahti; 3) akende liistud tuleb üle kontrollida ja vajadusel uuesti kinnitada; 4) korterites, kus kööginurgas on paigaldatud plaadid, on nende ümbruse viimistlus tegemata; probleemid, mis esinevad mõnes korteris: 1) vajalik osaline parketi väljavahetamine; 2) ripplagede plaatidele pole peale pandud raskust, mis neid paigal hoiaks; 3) osade korterite väisuksed ei käi korralikult; 4) osaliselt vaja välja vahetada laeplaadid; 5) ühes korteris (7) puhub tuul radiaatori sissetuleku juures sisse, sest toru ümbrus on viimistlemata; 6) dušinurkade äravool on ehitusprahti täis; 7) värviparandused; 8) niiskusest tingitud mullitamine seinal. Muudest puudustest ei ole kostjat garantiiaja jooksul kirjalikult teavitatud. Kohus ei ole analüüsinud mitte ühtegi arvet (v.a arve, mida kohus pidas hooldustööks), seega ei ole kohus põhjendanud kostjalt 284 258.97 krooni väljamõistmist järgneva 17 arve alusel:
1) on kohus tõendamiskoormise õigesti jaganud, leides, et hageja peab tõendama üksnes puuduste ilmnemise garantiiperioodil (lepingu p 2.23). Samuti on kohus õigesti leidnud, et juhul, kui kostja väidab, et ta ei vastuta väidetavate projekteerimis- ja ekspluatatsioonivigade eest, siis on nimetatud vigade esinemise tõendamiskohustus vastavalt lepingule ning TsMS § 230 lg-le 1 kostjal. Nimelt sätestab lepingu p 3.27, et kostjal oli kohustus teha hagejale ettepanekuid projektis avastatud vigade või ebaratsionaalsete lahenduste osas ning samuti asjaolude osas, mis saavad kostjale teatavaks ja võivad ehituse käigus suurendada tööde maksumust või hilisema ekspluatatsiooni käigus halvendada ehitise kasutusomadusi. Nimetatud ettepanekud tuli esitada kas kirjalikus vormis või koosolekul. Hagejale ettepanekuid ei esitatud ja selle kohta puuduvad märked ka objektikoosolekute protokollides. Lisaks on kostja enda tunnistaja tunnistanud, et projekti järgi oli võimalik ehitada (tl 338); 2) on kohus õigesti leidnud, et hageja nõue on tõendatud. Kohus on õigesti leidnud, et hageja poolt kostjale saadetud kirjades on piisavalt kirjeldatud iga konkreetse puuduse olemust, nõutud puuduse kõrvaldamist ja antud selleks ka täiendavaid tähtaegu. Samuti on kirjades hoiatatud, et juhul, kui kostja ei likvideeri puudusi, on hageja sunnitud puudused ise kõrvaldama ning nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist. Täiesti alusetud on apellandi väited nagu ei oleks ta nõudekirju kätte saanud. Kostja on ise kinnitanud 19.03.2007, 23.10.2007, 26.11.2007 ja 07.12.2007 kirjade kättesaamist (tl 189). Toimikus on väljastusteated ka 18.01.2008, 12.03.2008 ja 30.05.2008 kirjade kättesaamise kohta kostja poolt. Samuti on lisatud postikviitungid 27.07.2007 ja 30.09.2008 kirjade saatmise kohta. Korterelamu puuduste esinemine garantiiajal on tõendatud ka hageja 14.10.2009 menetlusdokumendi lisades 1 kuni 3 esitatud tõenditega (objekti puuduseid fikseerivad aktid). Fakti, et kostja ei täitnud oma garantiikohustust nõuetekohaselt, tõendavad ka kostja enda tunnistaja ütlused. Kohus on õigesti tuvastanud, et tunnistaja S.L. on enne garantiiaja lõppu käinud objektil ja teinud korterelamus garantiiajal esinenud puuduste likvideerimiseks läbi oma äriühingu Klivex-ML OÜ hinnapakkumise summas 236 145 krooni. Apellandi väide, nagu oleks tegemist fiktiivse hinnapakkumisega, on paljasõnaline. S.L. ale on tema ütlused ette loetud ning tunnistaja kinnitas, et jääb nende juurde. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tunnistaja ütluste kohta ega taotlusi protokolli parandamiseks; 3) on kohus lähtunud toimikus olevatest tõenditest ja õigesti leidnud, et vead küttesüsteemis olid tingitud kostja tegematajätmistest ning mittekohastest tegemistest. Kohtu seisukoht põhineb OÜ Forseko eksperthinnangul, kus on välja toodud osundatud probleemid ning samuti on välja toodud, et kostja on teostanud kütesüsteemi montaažitööd hooletult ning head ehitustava järgimata ja oma lepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust rikkudes. Apellandi viited tunnistaja S.L. a ütlustele seoses küttesüsteemiga ei ole usaldusväärsed. S.L. on kinnitanud, et ta ei ole torumees, seega puuduvad tal vastavad erialateadmised ja töökogemus; 4) ei ole kohtuotsus üllatuslik. Hageja on oma 30.01.2009 menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu EhS § 4 rakendatavusele. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega. Kohtu seisukohad seoses ehitusseaduse kohaldamisega on õiged; 5) on kohus õiguspäraselt jätnud rahuldamata vastuhagi tulenevalt kostja poolt hea usu põhimõtte vastasest käitumisest. Kohus märgib õigesti, et kostja algatas 05.02.2008 enda likvideerimismenetluse, kuid ei nõudnud hagejalt oma viivisenõuet sisse, kuigi kostjal selline kohustus seadusest tulenevalt on. See näitab ilmekalt, et kostjal puudus kavatsus hageja vastu viivisenõuet esitada. Lisaks puudub kostjal viivisenõue, kuna hageja keeldus õigustatult oma kohustuse täitmisest vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 ja § 113 lg-le 4.
S.L. a ütlused on ebaõigesti protokollitud, on ekslik, kuna tunnistajale on tema ütlused ette loetud ning ta on kinnitanud, et jääb nende ütluste juurde (I kd, t.l 339 pöördel). Põhjendatud ei ole apellandi väide, et osa puuduseid on sellised, mille eest ta ei vastuta VÕS § 641 lg 3 kohaselt. Kuna apellant ei ole sellekohast väidet tõendanud, siis ei saanud maakohus ka sellega arvestada. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja vastutab kõigi hagiavalduses märgitud puuduste eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus lahendas vaidluse poolte esitatud tõendite alusel ning kuna kostja ei taotlenud maakohtus (ega enne kohtumenetlust) ekspertiisi määramist, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu ekspertiisi taotlemise vajadusele. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole otsuses igat arvet, mille alusel ta mõistis apellandilt välja kulutused lepingutingimustele mittevastava töö eest, eraldi põhjendanud. Samas ei saa selle alusel väita, et maakohus oleks mõistnud kostjalt välja kulutused tööde eest, mille eest ta ei vastuta, või et arvetel näidatud kulutused oleksid põhjendamatud. Nagu eelnevalt ringkonnakohus märkis, on maakohus põhjendatult tuvastanud, et kostja vastutab kõigi hagiavalduses märgitud puuduste eest. Hageja on hagiavaldusele ja nõude suurendamise avaldusele lisatud tõenditega tõendanud garantiiaja jooksul avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suurust ning kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis on maakohus õigesti rahuldanud hageja põhinõude summas 284 258.97 krooni.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.