Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik Marfin Pank AS pankrotiavaldust ei tunnista ja vaidleb sellel täies ulatuses vastu. Võlausaldaja ei ole võlgnikule pankrotihoiatust esitanud ja seega võlgnik ei ole seda kätte saanud. Võlausaldaja on küll tõendanud kirja postitamist, kuid mitte selle kättesaamist. Kohtule 02.05.2011 a esitatud vastuses ei tunnista võlgnik Swedbank AS nõuet. Nõue on ebaselge. Swedbank AS ei ole esitanud arvutusi selle kohta, kuidas nõue konkreetselt kujunes. Avaldus sisladab elementaarseid arvutusvigu, seega ei saa see usaldusväärne olla. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja Marfin Pank Eesti AS nõude aluseks on 16.07.2008 laenuleping, mille alusel väljastas võlausaldaja võlgnikule laenu summas 1 659 821 krooni ning vastavalt laenulepingu lisale suurendati laenusummat 1 752 594 kroonini. Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud. Võlausaldaja Swedbank AS nõude aluseks 15.01.2008. a sõlmitud käendusleping, millega võlgnik käendas XXX OÜ ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise solidaarselt XXX OÜ-ga kuid mitte suuremas summas kui 338 731,74 eurot. Lisaks on Swedbank AS ja võlgnik sõlminud 18.05.2007. a käenduslepingu, millega võlgnik käendas OÜ XXX ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise solidaarselt OÜ-ga XXX, kuid mitte suuremas summas kui 405 838,97 eurot. Kuivõrd laenusaajad oma kohustust panga ees ei täitnud, on Swedbank AS-il seisuga 29.09.2010. a nõue XXX OÜ vastu summas 529 919.56 eurot ja OÜ XXX vastu summas 1 135 560,72 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 13.10.2010. a esitas Marfin Pank Eesti AS võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 23). Swedbank AS esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 29.09.2010. a, mille kohtutäitur võlgnikule 14.02.2011. a kätte toimetas. Võlgnik kohustusi ei täitnud. Võlgnik ei vaidlusta asjaolu, et Swedbank AS pankrotihoiatus on talle kätte toimetatud. Samas eitab võlgnik Marfin Pank Eesti AS-ilt pankrotihoiatuse saamist. Kohus võlgniku vastuväidet veenvaks ei pea. Võlgniku kinnitusel on tema elukohaks laenulepingus märgitud aadress XXX. Võlgniku kinnitusel on ta saanud muud pangapoolsed pretensioonid ja kirjad, kuid pankrotihoiatust mitte. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas leidnud, et ka pankrotihoiatuse kättetoimetamine on võimalik postkasti panekuga TsMS § 326 järgi, juhul kui isik tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oli võlgnikul tegelikkuses võimalik pankrotihoiatusega tutvuda, kuna lisaks tähitud kirjale oli võlausaldaja selle võlgnikule ka lihtkirjana postkasti pannud. Vastavalt võlgniku poolt

allkirjastatud laenulepingu üldtingimuste punktile 25 b on võlgnik aktsepteerinud, et teade loetakse tema poolt kättesaaduks 3 tööpäeva möödumisel. Seega hiljemalt 19. oktoober 2010. a oli võlgnikul võimalik pankrotihoiatusega tutvuda. Samuti ei nõustu kohus võlgniku vastuväitega selle kohta, et pank ei ole kasutanud piisavalt kohtuväliseid vahendeid probleemi lahendamiseks ja on koheselt pöördunud kohtu poole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnikule on tähitud kirjaga esitatud nõue 5.12.2008. a, 30.01.2009. a, 06.01.2010. a, 13.08.2010. a, 13.09.2010. a, 13.10.2010. a. Kohtu hinnangul on võlausaldaja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et probleem lahendada ilma kohtumenetluseta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht on 1 260 110,89 eurot. Lisaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatele on võlgnikul kohustus AS SEB Pank ees summas 7 131.80 eurot, Danske Bank AS Eesti filiaali ees summas 119 046.70 eurot ja Nordea Bank Finland Plc ees summas 3 245,75 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et lisaks eelpool toodud kohustustele on võlgnikul täiendavaid kohustusi seoses erinevate laenukohustustega. Võlgniku kinnitusel on tema igakuine sissetulek hetkel miinimumpalk AS-ist MiniCredit. Võlgniku arvelduskontod on arestitud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on XXX poolt kergekäeliselt võetud kohustused ja antud käendused oma äriühingute kohustuste täitmiseks aastatel 2006.-2008. a, eelkõige AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks antud käendusi. Lisaks on XXX võõrandanud 2008. aastal valdava osa oma kinnisvarast. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Pankrotimenetluses tuleb läbi viia põhjalik analüüs võlgniku kinnisvara võõrandamise tehingute kohta. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad tasusid deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 200 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 200 eurot ja tehtud kulutuste eest 111,30 eurot. Võlgnikul vara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele võlausaldajate poolt pankrotimenetluse kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.