Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
07. juuli 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-60840
Tsiviilasi
Versobank AS ja Swedbank AS avaldused Xxxxpankroti väljakuulutamiseks Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja/avaldaja: Versobank AS (registrikood 10586461, asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn); esindaja Karita Nilp (e-post: [email protected], [email protected]); Võlgnik/usaldusisik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, telefon xxxx, xxxx); Puudutatud isikud: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (e-post [email protected]); AS SEB Pank (e-post [email protected]; [email protected]); Osaühing Xxxx(reg kood 11267611, e-post [email protected]);
Resolutsioon
Usaldusisik esitas 11.05.2016. a kohtule aruande PankrS § 173 lg 3 ja 4 alusel (II kd tl 108). Aruande kohaselt pidi võlgnik 2015. aastal tasuma võlausaldajatele 658,43 eurot ja 2016. a 2 553,18 eurot, usaldusisikule võlgnik raha üle ei ole andnud (II kd tl 118, 126). Võlgnik on kohtule teatanud, et on tasunud 27.02.2017. a Danske Bank A/S Eesti filiaalile 245 eurot (II kd tl 132-134). Võlgniku selgituste kohaselt on maksed võlausaldajatele tegemata, kuna võlgnikul puudub informatsioon võlausaldajate arvelduskontode kohta (II kd tl 132). Võlgniku kinnitusel saab ta miinimumtöötasu, Maksu- ja Tolliameti tõendi saadud tulude kohta lubas võlgnik esitada kohtule hiljemalt 30.03.2017. a (II kd tl 148). Võlgnik kohtule tõendeid ei esitanud. 10.04.2017. a saatis kohus võlgnikule kutse võlgniku vande andmisele 03.05.2017. a kell 13.30 (II kd tl 156). 03.05.2017.a kell 11.39 teatas võlgnik enda haigestumisest (III kd tl 57). 04.05.2017. a edastas kohus võlgnikule kutse 10.05.2017. a kell 14.00 toimuvale vande andmisele (III kd tl 60). 09.05.2017. a teatas võlgnik kohtule, et liikumine on raskendatud (III kd tl 66). 10.05.2017. a vande andmisele võlgnik ei ilmunud (III kd tl 68). 11.05.2017. a palus kohus võlgnikul esitada haigestumist tõendav dokument ning aruanne, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed (III kd tl 6971). Võlgnik esitas Viimsi Perearstikeskuse poolt väljastatud arstitõendi seljavalu kohta (III kd tl 73). Aruannet, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed, võlgnik kohtule ei esitanud. Võlgnik 24.05.2017. a võlgniku vande andmisele ei ilmunud (III kd tl 74). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlgniku usaldusisik esitas kohtule aruande 2016. a kohta, kuid väljamaksed võlausaldajatele on tegemata. Võlgnik on tasunud 27.02.2017. a üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaalile 245 eurot (II kd tl 132-134). Võlgniku kinnitusel saab ta miinimumtöötasu, Maksu- ja Tolliameti tõendi saadud tulude kohta lubas võlgnik esitada kohtule hiljemalt 30.03.2017. a (II kd tl 148). Võlgnik tõendit kohtule ei esitanud. 11.05.2017. a palus kohus võlgnikul esitada aruanne, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed (III kd tl 69-71). Võlgnik aruannet kohtule ei esitanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. PankrS § 175 lg 4 alusel kohustas kohus võlgnikku vande all andma teavet oma kohustuste täitmise kohta, kolmel korral võlgnik kohtusse ei ilmunud. Võlgnik on põhjendanud mitteilmumist seljavaluga. Kohtu hinnangul ei ole seljavalu TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning aruande kohtule esitamata jätmiseks. Võlausaldaja on kohtule avaldanud, et võlgniku seljavalu ei takista võlgnikul autojuhtimist ning inimestega suhtlemist (III kd tl 68). PankrS § 173 lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete
rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole kohtule esitanud aruannet sissetulekute kohta ega Maksu- ja Tolliameti tõendit saadud tulude kohta. Nimetatud tõendi esitamise tähtaeg möödus 31.03.2017. a (III kd tl 74). PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on juba pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on Xxxx kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Xxxx kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku Xxxx kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.