Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

41,42 eurot, lepingujärgse viivise summast 116 352,28 eurot ja viivise summast alates hagi esitamisest kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni vähemalt 2755,17 eurot ning Lepingu 2 osas: põhiosast 104 661,15 eurot, intressi summast 3203,74 eurot, kindlustuse summast 232,14 eurot, viivise summast 171 457 eurot ning viivise summast alates hagi esitamisest kuni käesoleva pankrotiavalduse esitamiseni vähemalt 4060,28 eurot. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on aga 224 394,91 eurot, mis on võlgniku käenduse piirmäär Käenduslepingu 1 ja Käenduslepingu 2 alusel. Kuna võlausaldaja nõue ületab käenduse piirmäära, nõuab võlausaldaja võlgnikult Käenduslepingute 1 ja 2 alusel maksimaalse võimaliku summa tasumist. Võlgniku vastus XXXvõlausaldaja pankrotiavaldust ei tunnista. Võlgnik ei ole saanud pankrotihoiatust. Võlausaldaja käitumine võlgniku vastu on pahatahtlik, võlausaldaja eesmärgiks on võlgnikule kahju tekitamine. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on käendusnõue, mis tuleneb võlausaldaja ja XXX OÜ vaheliste laenulepingute tagamisest. Sama nõude on võlausaldaja esitanud võlgniku ja XXX OÜ vastu kohtusse (tsiviilasi 2-12-18006). Samuti on võlausaldaja kõnealuse nõude täitmiseks algatanud kaks täitemenetlust, tekitades seeläbi võlgnikule juurde täiendavaid kulutusi. Lisaks on võlausaldaja kõnealuse nõude täitmiseks algatanud täitemenetluse ka XXX OÜ suhtes. Samuti on võlausaldaja viidatud nõude alusel XXX OÜ suhtes algatanud ka pankrotimenetluse. Eeltoodust nähtub, et võlausaldaja eesmärgiks on võlgnikule kahju tekitada. Halduri poolt võlgniku kinnisasjadele määratud väärtused ei ole suures osas õiged. Haldur on lähtunud väidetavast statistikast ja oma subjektiivsest arvamusest. Võlgnik on 2007. a ja 2008. a tellinud kinnistute hindamisaktid. Võlgniku hinnangul on kinnisasjadel ilmselgelt suurem turuväärtus. Halduri poolt määratud hinnad ei ole suures osas eluliselt usutavad. Halduri poolt märgitud kohustuste suurused ei ole õiged. Võlgnik ei nõustu AS Reverta nõude suurusega summas 224 394,41 eurot ja AS SEB Pank nõudega summas 581 158,12 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja OÜ nõude aluseks on XXX ja AS Reverta (endise ärinimega AS Parex banka; edaspidi võlausaldaja) vahel 02.06.2008 sõlmitud laenuleping nr XXX , mille kohaselt laenas võlausaldaja põhivõlgnikule 96 974,68 eurot. Lepingust 1 tulenevaid kohustusi käendas XXX02.06.2008 sõlmitud tarbijakäenduslepinguga nr XXX vastutuse piirmääraga 96 974,68 eurot. 20.10.2008 sõlmisid põhivõlgnik ja võlausaldaja ka teise laenulepingu nr XXX , mille kohaselt laenas võlausaldaja põhivõlgnikule 127 420,23 eurot. Lepingust 2 tulenevaid kohustusi käendas samuti võlgnik 20.10.2008 sõlmitud tarbijakäenduslepinguga XXX vastutuse piirmääraga 127 420,23 eurot. Mõlema laenu tagastamise kuupäev oli 15.10.2010. Kuna põhivõlgnik ja võlgnik ei täitnud Lepingust 1 ja Lepingust 2 tulenevaid kohustusi kohaselt, ütles võlausaldaja Lepingu 1 ja Lepingu 2 ennetähtaegselt üles 07.05.2009. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel

kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 15.06.2012. a. võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlgnik eitab pankrotihoiatuse saamist. Kohus võlgniku vastuväidet veenvaks ei pea. Võlgniku elukohaks on laenulepingus märgitud aadress XXX Tallinnas ning e-posti aadress XXXXX. Lepingu punkt 9.1.2 ja käenduslepingu p 2.5 kohaselt laenusaaja kohustus teatama laenuandjale oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest. Võlgnik võlausaldajat postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest teavitanud ei ole. Võlausaldaja on saatnud pankrotihoiatuse võlgnikule aadressil XXX Tallinnas ja e-posti aadressile XXXXXX . Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-10-60840 leidnud, et ka pankrotihoiatuse kättetoimetamine on võimalik postkasti panekuga TsMS § 326 järgi, juhul kui isik tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul on võlgnikul olnud võimalik pankrotihoiatusega tutvuda, kuna lisaks tähitud kirjale oli võlausaldaja selle võlgnikule ka võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressile saatnud. Vastavalt võlgniku poolt allkirjastatud käenduslepingute punktile 2.5. on võlgnik aktsepteerinud, et teade loetakse tema poolt kättesaaduks tema poolt avaldatud aadressil XX 8 Tallinnas. Kohtu hinnangul on võlausaldaja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et võlgnikule pankrotihoiatus kätte toimetada. Kohus saatis võlgnikule pankrotiavalduse, pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse aadressile XXX Tallinnas ja e-posti aadressile XXXXXX . Võlgnik on käesolevas menetluses kinnitanud, et e-posti aadress XXXXXX on tema õige e-posti aadress. Kohus palus kinnitada menetlusdokumentide kättesaamist. Võlgnik kohtu nõudmist ei täitnud. Postiga saadetud menetlusdokumendid saabusid kohtusse tagasi hoiutähtaja möödumisel. PankrS § 6 lg 3 alusel kohus loeb menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetatuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 503 000 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 816 164,10 eurot. Võlgniku kinnitusel töötab ta Soome Vabariigis taksojuhina, igakuine sissetulek on 2 000 eurot. Võlgniku hinnangul ei ole halduri poolt võlgniku kinnisasjadele määratud väärtused ei ole suures osas õiged. Haldur on lähtunud väidetavast statistikast ja oma subjektiivsest arvamusest. Võlgnik on 2007. a ja 2008. a tellinud kinnistute hindamisaktid, millest nähtub, et kinnisasjadel ilmselgelt suurem turuväärtus. Kohus võlgniku vastuväitega ei nõustu. Ajutises pankrotimenetluses ei telli kohus ega haldur menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt täiendavaid eksperthinnanguid. Haldur on sõltumatu ning erialaseid teadmisi ja kogemusi omav isik, kes on kohtu hinnangul pädev andma arvamust võlgniku vara väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et ka 2007. a ja 2008. a hindamisaktidest ei nähtu kinnistute tegelik turuväärtus käesoleval hetkel. Võlgnik ei tunnista AS Reverta ja AS SEB Pank nõuet, samas ei täida võlgnik ka oma väiksemaid kohustusi. Kohtuistungil võlgniku poolt esile toodud põhjendusi kohustuste mittetäitmise kohta kohus veenvaks ei pea. Samuti ei muuda kohtu hinnangul võlausaldaja nõuet ebaselgeks asjaolu, et võlausaldaja on sama nõude esitanud ka põhivõlgniku vastu. Võlausaldaja nõue põhineb käenduslepingul ning VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-12-43820 nimetanud põhivõlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri, kelle hinnangul on põhivõlgnikul kohustusi 501 230,65 eurot ja vara 71 400 euro väärtuses. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei teki seega olukorda, et põhivõlgnikult ja käendajalt väljamõistetud summade laekumisel võiks tekkida olukord, kus võlausaldaja kokkuvõttes rikastuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on XXXpoolt kergekäeliselt võetud kohustused ja antud käendused, seega tuleb maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 14,5 töötunni eest kokku summas 1 160 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 160 eurot ja tehtud kulutuste eest 78 eurot. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.