Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-11-8580
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-11-8580
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi Jxxxx Kxxxxxxx vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes
Hagihind
2702,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; asukoht Narva mnt 4, Tallinn 15014; e-post: [email protected]); Hageja esindaja: Aivar Luik (e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-11-8580 Menetluskulude jaotus
Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitas 02.03.2011. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxxxx vastu väikelaenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista väikelaenulepingust tuleneva võla kokku summas 3035,24 eurot (2382,60 eurot on tagastamata laenusumma, 203,86 eurot tasumata intress, 410,43 eurot viivis, 31,96 eurot kirjalike teatiste tasu ja 6,39 eurot lepingutasu) ja arvelduskrediidilepingust tuleneva võla kokku 524,03 eurot (319,56 eurot tagastamata krediidisumma, 58,08 eurot tasumata intress, 31,95 eurot kirjalike teatiste tasu, 0,96 eurot maksekaardi hooldustasu ja 113,48 eurot viivis). Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis protsendina põhinõudest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile hiljemalt 06.06.2011. a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 16.05.2011. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga väikelaenulepingu ja arvelduskrediidilepingu, millede alusel on hageja andnud kostjale laenu ja võimaldanud krediiti. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja
2-11-8580 ei ole laenu ja krediidimakseid tasunud nõuetekohaselt. Hageja on lepingud kostjaga erakorraliselt üles öelnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) Võlaõigusseaduse § 396, mille lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Poolte vahel on laenulepingust (väikelaenuleping) tulenev võlasuhe ja tarbijakrediidilepingust (arvelduskrediit)tulenev võlasuhe. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist ning öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
2-11-8580 kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 02.03.2011. a, seega hiljem kui 1 kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu (18.09.2010).
Ü. Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.