2-11-8580
Tsiviilasi nr . 2-10-67194
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-10-67194
Tsiviilasi
AS Starman hagi Axxx Pxxx vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes
Hagihind
126.59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn); Hageja esindaja: Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A.Weizenbergi 10 Tallinn 10150, Silver Eensaar(e-post: [email protected]); esindaja kohtuistungil: Agu Eichenbaum. Kostja: Axxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult ega ilmunud kohtuistungile
Menetluse liik
2-11-8580
kuulutuse eest. Mõista välja Axxx Pxxxxxxx AS Starman kasuks hageja lepingulise esindaja tasu 95,87 eurot (1500 krooni). Mõista välja Axxx Pxxxxxxx AS Starman kasuks viivis menetluskuludelt, alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Starman esitas 31.12.2010 hagiavalduse Axxx Pxxx vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võla 1980.70 krooni ja võlalt arvutatud viiviste 1979,70 krooni tasumiseks. Poolte vahel on sõlmitud 16.11.2007 liitumis- ja teenuste osutamise leping ja 20.11.2007 kliendileping seadme kasutamiseks. Kostja nõustus lepingu sõlmimisel teenuste osutamise üldtingimustega ja hinnakirjaga. Hageja on täitnud endale võetud kohustusi: osutanud teenuseid ja esitanud nende kasutamise eest arveid. Kostja on kasutanud teenuseid nende eest tasumata. Kostja on kasutanud teenuseid 1980.70 krooni eest nende eest tasumata. Üldtingimuste p.4.2.1. alusel nõustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja märgib nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 101 lg.1, § 100. Hageja on arvutanud viiviseid VÕS § 113 lg.1, § 94 ja üldtingimuste p.6.7. alusel 0,2% päevas kokku summas 3913,99 krooni. Tegutsedes heas usu, nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist vähendatud ulatuses, summas 1979,70 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt TsMS § 367 järgi. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte anda. Kostja asukoha kohta on teada, et tema isa sõnade kohaselt elab Axxx Pxxx juba kaks aastat Austraalias, isal puuduvad poja kontaktandmed (tl.35). Välisministeeriumil puuduvad andmed kostja elukoha kohta välisriigis (Välisministeeriumi kiri 09.4-1/1034-1 08.02.2011. hageja taotles kostja kutsumist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas kutse kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2011. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja kohtuistungil 06.02.2011 taotles hagi rahuldamist. Nõude õiguslik alus on
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
2-11-8580
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus TsMS § 410, § 413 lg.1 alusel, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud faktilisd väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on sõlmitud teenuste osutamise ja kliendileping, mille alusel hageja on kohustunud müüma kostjale teenuseid- kaabelleviteenus, andmesideteenus, püsiliiniteenus, telefoniteenus; seadme kasutamise lepingu alusel andnud kostja kasutusse hagejale kuuluvad seadmed- USB kaabli, võrgukaabli, Modemi toiteploki , Modemi tarkvara. VÕS § 208 lg.1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on osutanud kostjale teenuseid ja andnud kasutada seadmed, kostja ei ole nende eest tasunud.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist ning öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvutamisel lähtunud lepingu p.6.7 kokkulepitud viivisemäärast, mis on 0,2 % tasumata summalt päevas ja arvestanud viivist (arvutus tl.3). Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni lepingutes kokkulepitud intressimääras. VÕS § 113 lg 1 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus ei ole intressimäära kokku lepitud, mistõttu kohus rakendab seadusjärgset viivisemäära. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 81,06 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses
2-11-8580
ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti tuleb välja mõista riigilõiv 6,39 eurot kuulutuse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja hageja esindaja esindustasu 1500 krooni (tl.5,6). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Ü. Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.