Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-16999

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 13.04.2011 esitas osaühing A Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 26.04.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 17.05.2011 esitas Indrek Lepsoo ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 18.05.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning teha ettepanek OÜ A võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2011. Seisuga 13.06.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ A on registrisse kantud 14.02.2002 registrikoodiga xxx, osakapitaliga 40 000 krooni (2 556,47 eurot). OÜ A põhitegevusalaks on olnud sanitaartehnika valdkond - peamiselt vee-, kanalisatsiooni- ja keskküttetrasside vahetus ning soojussõlmede paigaldus korterelamutes, keskküttekatelde, küttesüsteemide paigaldus eramutes ning käterätikuivatite valmistamine. Ajutise halduri aruande koostamise ajaks on võlgnik lõpetanud majandustegevuse, kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgnikul on järgmised arvelduskontod ja muud kontod alljärgnevates krediidiasutustes: pank konto nr saldo AS SEB Pank (seisuga 28.04.2011)

XXXXXXXXXX

0.29 EUR

X Võlgniku vara Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgnikul on teadaolev järgmine vara: 1) raha pangakontol 0,29 eurot; 2) nõuded ostjate vastu kokku 12 526,00 eurot, s.h suurem nõue on võlgniku juhatuse liikmega seotud ettevõtte OÜ B(sisuliselt ka maksejõuetu) vastu summas 9 434,60 eurot. Ülejäänud nõuded on töötajate vastu seoses nende valdusse jäänud tööriistadega. Võlgnik kajastab samas ka kohustusi OÜ B summas 9586,75 eurot; 3) varud summas 517,94 eurot, mis ajutise halduri hinnangul ei oma arvestatavat turuväärtust; 4) põhivara - akupress, jääkmaksumusega 47,35 eurot, mis on endise töötaja poolt tagastamata; 5) Maanteeameti andmetel omab võlgnik omavalmistatud sõiduautohaagist, registrimärgiga XXX, mis võlgniku andmetel on võõrandatud 03.07.2010 müügilepinguga summas 1 500 krooni ehk 95,88 eurot. Võlgniku hinnangul nimetatud haagis amortiseerus 2009.a.

2-11-16999 Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti välja kuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, s.h ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku võlad Kohustusi on kogusummas 35 134,26 eurot, s.h: 1) hankijate ees 13 418,70 eurot. Suurimateks hankijateks on BOÜ, AS O; 2) võlgnikul on maksuvõlgnevus 26.04.2011 seisuga kokku 7 287,70 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 2 613,95 eurot; 3) töövaidluskomisjoni otsustega välja mõistetud palga- ning puhkusehüvitisi summas 7 169,30 eurot; 4) aruandva isiku (RJ) ees 4 644,61 eurot. Ajutise halduri hinnangul moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 35 134,26 eurot. OÜ A majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega eelkõige alljärgnevatel põhjustel: • OÜ A kahjum 31.12.2010 seisuga ulatub -226 087 kroonini ehk -14 449,59 euroni; • võlgnikul puuduvad igasugused likviidsed varad ning kohustused ulatuvad ca 35 134,26 euroni; • käibekapital oli 31.12.2010 seisuga -146 400 krooni ehk -9 356,66 eurot; • majandustegevusest on teenitud kuude lõikes peamiselt üksnes kahjumit; • finantssuhtarvud viitavad selgelt maksevõimetusele; • ettevõtja ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda jooksvaid kohustusi; • ettevõtte arvelduskonto on üle aasta olnud blokeeritud; • OÜ-l A puuduvad ajutise halduri aruande koostamise ajal võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks; • OÜ A tunnistab enda maksejõuetust ning on ise esitanud avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ A on püsivalt maksejõuetu ja puuduvad igasugused väljavaated endisel kujul tegevuse jätkamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri arvamusel pidada 2009.a lõppu ning püsiv maksejõuetus saabus 2010.a kevadel, kui võlgnikul jäid suuremahulised tööd saamata. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et viimased tehingud on toimunud 2009.a novembris. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud. Ajutine haldur märgib ära lisaks veel kaks asjaolu. - 2010. aasta alguses on veel võetud bilansis üles kohustusi 150 000 krooni ulatuses, mis tuleneb 30.01.2010 sõlmitud juriidilise ning majandusnõustamise teenuse vahendamisest. Ajutisele haldurile ei ole teada lepingu sisu ning talle on arusaamatu, miks oleks pidanud OÜ B vahendama juhatusega seotud ettevõttele sellises ulatuses nõustamisteenust; - ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus ei ole korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt. 31.12.2010 on kantud kuludesse varud summas 179 536,40 krooni. Antud asjaolu viitab sellele, et jooksvalt ei ole peetud arvestust varude üle ning see on moonutanud

2-11-16999 õiglast pilti. On väheusutav, et ka 30.06.2010 bilansis kajastatud varud moodustasid tegelikkuses üle 200 000 krooni. Ajutise halduri arvates pidi võlgnik bilansiliselt maksejõuetu olema juba 2010.aasta kevadeks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod ega otseselt rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Samas on pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine üheks raske juhtimisvea tunnuseks. Võlgniku majandustegevuse raskused ning maksejõuetuse on tinginud ajutise halduri hinnangul alakapitaliseeritusest ning jooksvate püsi- ja võimalike muutuvkulude katmiseks vajalike tellimustööde vähesusest. Võlgniku püsiva maksejõuetuse on tinginud seetõttu ka juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning sellega kaasnevate riskide hindamine. Indrek Lepsoo palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulude summa 116,30 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %), millest hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid OÜ A maksejõuetuse alakapitaliseeritus ja ebapiisav müügikäive, püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2010.a kevadel. OÜ A maksejõuetus ei ole ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast, kuigi võlgniku juhatus on pankrotiavalduse

2-11-16999 esitamisega hilinenud. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus ei ole korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt. OÜ A majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri andmetel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, s.h ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Kohustusi on OÜ’l A 35 134,26 euro ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 18.05.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning teha ettepanek OÜ A võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2011. Seisuga 13.06.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ A tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Indrek Lepsoo on kohtule 17.05.2011 esitanud OÜ A ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: pankrotiavalduse aluseks olevate andmetega tutvumine, päringute esitamine ja vara arestimine, võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentidega, lepingutega jm andmetega tutvumine, täiendavate andmete ja selgituste nõudmine võlgnikult, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Indrek Lepsoo palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulud summas 116,30 eurot (büroo-, side-, tasuliste päringute jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Võlgniku lepinguline esindaja on pärast kohtuistungit teatanud, et võlgniku seaduslikul esindajal puudub võimalus tasuda osa ajutise halduri tasust ja kuludest, mida riigi vahenditest ei saa hüvitada. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulude summa 116,30 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) tuleb OÜ’lt A büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le IP- välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks ning võlgniku juhatuse liige ei ole nõustunud hüvitama ajutise halduri tasu ja kulusid, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ IParvelduskontole Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ A dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ A seaduslikule esindajale juhatuse liikmele RJ’le (isikukood XXX).

2-11-16999

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.