Bruno Palksaare (Palksaar) hagi AS Pumeko vastu võla saamiseks ja AS Pumeko vastuhagi Bruno Palksaare vastu lepingu täitmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
13 874,13 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bruno Palksaar (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx), esindaja advokaat Ott Saame; Kostja/vastuhageja AS Pumeko (registrikood 10431304, asukoht Heina 33, Tallinn), esindaja advokaat Annemarie Kunila.
AS Pumeko apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 14.01.2011 kohtuotsus muutmata. Jätta AS Pumeko apellatsioonkaebus rahuldamata. Tagastada AS-le Pumeko kaebusele lisatud tõendid. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta AS Pumeko kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
6.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavaldus
1.14.08.2008 esitas Bruno Palksaar (hageja) Harju Maakohtule hagi AS Pumeko (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 217 083,10 krooni, sh leppetrahvina 70 012,20 krooni. 10.01.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 1001-1 hageja elamule akende ja välisuste valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lepingu maksumuseks oli 400 000 krooni ning hageja tasus poole summast kostjale ettemaksuna. Lepingu täitmise tähtajaks oli 15.04.2007. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus rõhutas hageja korduvalt, et soovib kõrgekvaliteedilisi tooteid. Hagejal ei olnud kohustust esitada tööjooniseid ning aknad ja uksed telliti AS Vinnal näidiste järgi. Jooniste ettevalmistamine on kostja kui professionaali kohustus, hageja tarbijana ei osanud ega peagi oskama teha tööjooniseid. Hageja loobus enne lepingu tähtaega peaukse tellimisest ja muutis uste värvi, kuid lepingu tähtaega pooled ei muutnud. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Akende ja uste paigaldamist alustati hilinemisega ning viimased aknad paigaldati 12.09.2007. Paigaldatud ustel ja akendel esines arvukalt puudusi. Toormaterjal oli ebakvaliteetne. Akende ja uste fikseerimine oli puudulik, klaaspaketid ei kattunud raamidega. Esines värvi- ja pinnadefekte, detailide toonid olid erinevad, akende kremoonid ei töötanud ja olid oksüdeerunud, tuule- ja soojapidavus oli puudulik, tooted olid deformeerunud ning paigaldatud viltu. Hageja andis kostjale korduvalt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja vaidles akende ja uste järjekordseks parandamiseks eemaldamisele vastu hiljem, kui maja ehitusprotsess oli juba nii kaugel, et akende ja uste eemaldamine oleks olnud ebamõistlik ja hageja kahjusid veelgi suurendanud. Kostja tegi küll katseid puudusi kõrvaldada, kuid need ei olnud tulemuslikud. Hageja esitas 20.07.2007 esialgse puuduste nimekirja ja palus teatada, millal kostja puudused kõrvaldab. Hageja saatis 22.08.2007 täiendava puuduste nimekirja ja palus samuti teatada, millal on võimalik puudused kõrvaldada. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja 27.09.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni ja kompromissettepaneku ning 28.09.2007 pöördus kaebusega tarbijakaitseametisse. Kostja keeldus 01.10.2007 kirjaga igasugusest kompromissist. Pärast tarbijakaitseametis toimunud menetlust pöördus hageja 21.02.2008 uuesti kostja poole ettepanekuga kõrvaldada puudused, kuigi leidis, et majanduslikult otstarbekam on mitte toodete parandamine, vaid asendamine, millest teavitas kostjat 03.03.2008. Kostja teavitas hagejat valmidusest endiselt puudused kõrvaldada ja hageja tegi kostjale 06.05.2008 järjekordse kompromissettepaneku. Kostja esindaja saatis hagejale 30.06.2008 kirja ja 10.07.2008 taganemisavalduse, milles teatas, et kostja võtab uksed ja aknad majal eest ära ning määras selle toimumise ajaks 13.07.2008. Hageja esitas kostjale 11.07.2008 kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse. Kostja valmistatud tooted ei vastanud lepingutingimustele ja kostja ei täitnud lepingut. Kostja katsed puudusi kõrvaldada on ebaõnnestunud. Hageja on töövõtulepingu sõlminud tarbijana VÕS § 635 lg 4 tähenduses. Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja lepingujärgse tasu maksmisest, sest toodetel esinesid olulised puudused ja need ei vastanud eritellimusel valmistatud uste ja akende keskmisele kvaliteedile. Hageja on kostjat korduvalt puudustest teavitanud ja pole kaotanud VÕS § 644 järgi õigust tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Hageja on tulutult kasutanud VÕS § 646 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ning tal on õigus VÕS § 644 lg 5 järgi töö ise parandada lasta ja nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Uute uste ja akende maksumuseks on AS Vinnal hinnapakkumise järgi 381 730 krooni ja see on hagejale tekkinud kahju, mis koosneb vara väärtuse vähenemisest ja kahju tekkimisega seoses kantud kulutustest. Tulevikus tekkiva kahju
hüvitamine on VÕS § 127 lg 6 järgi võimalik. Hagejal on lepingu p 8 järgi õigus nõuda leppetrahvi 0,05% viivitatud tööde maksumusest päevas. Tööd on vastu võetud 11.07.2008, viivitatud päevi on 384, summas 70 012,20 krooni. Kahjusummast on hageja tasaarvestanud 164 646,90 krooni. Kostjapoolne lepingust taganemine ei ole õigustatud. Lepingust taganemine on võimalik üksnes siis, kui teine lepingupool rikub lepingut, kuid hageja ei ole lepingut rikkunud. Taganemise avaldus tuleb esitada mõistliku aja jooksul, kostja seda teinud ei ole. Kostja vastus ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 03.03.2009 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja 168 774,36 krooni. Pooled leppisid töövõtulepingu hinnaks kokku 400 000 krooni koos käibemaksuga. Tööjooniseid hageja ei esitanud. Hagejal oli lepingu p 12 järgi õigus nõuda lepingu muutmist või lõpetamist mõjuval põhjusel, makstes töövõtjale tasu tehtud töö eest. Hageja muutis tellimust, loobus osaliselt tellitud toodetest ja muutis ka töö valmimistähtaega. Hageja poolt ei olnud majakarp ette valmistatud akende ja uste paigaldamiseks. Kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ning paigaldas aknad ja uksed hageja elamule. Viimased aknad ja uks paigaldati 17.08.2007 ja selle kohta esitas kostja ka tööde vastuvõtmise akti. Hageja keeldus töid vastu võtmast, kuid kirjeldas puudusi üldsõnaliselt. Hagejal oli õigus leping puuduste ilmnemisel lõpetada, kuid seda ta teinud ei ole. Hagejal ei olnud õigust keelduda tööde vastuvõtmisest, vaid ta oleks pidanud esinevad puudused vastuvõtuaktis fikseerima. Hageja võttis tööd vastu alles ligikaudu aasta hiljem. Hageja on kaotanud õiguse nõuda tasu vähendamist, sest ta on põhjendamatult keeldunud tööd vastu võtmast. Kostja on õigustatud nõudma lepingu täitmist ja lepingujärgse tasu 200 000 krooni maksmist. Hageja loobus tammest välisukse tellimisest ja selle hind tuleb lepingusummast maha arvata. Põhivõla suuruseks on 164 641 krooni. Hageja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses alates tasu sissenõutavaks muutumisest 17.08.2007, seega 864 päeva ja vastavalt lepingu p-le 7 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,05% võlguolevast summast. Viivise suurus on 71 124,91 krooni ja koos põhivõlgnevusega on hageja kohustus kostja ees 235 765,91 krooni. Toodetel võisid esineda puudused, mis võisid tuleneda kolmanda isiku poolt tehtud eeltöödest ning selle rahaline suurus võiks olla 66 991,55 krooni, mille võrra kostja oma nõuet hageja vastu vähendas. Hageja vastus vastuhagile
3.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal kui tarbijal ei olnud kohustust esitada tööjooniseid, toodete tellimine toimus AS Vinnal kodulehel olnud näidiste järgi. Hageja loobus peaukse tellimisest ja palus muuta uste värvi, kuid lepingu tähtaja muutmist ei toimunud. Kostja ei teavitanud hagejat, et tellimuse muutmisega kaasneks viivitus lepingu tähtajast kinnipidamise suhtes. Lepingu tähtaja muutmise väide on paljasõnaline. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta juhtis hageja tähelepanu majakarbi liigniiskusele. Hageja on tunnistaja ütlustega tõendanud, et liigniiskust ehitusobjektil ei olnud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et juba toodete toormaterjal oli liigniiske. Kostja on esitanud tellimuse muutmise väite tõendamiseks hageja elektronkirja, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on kokku pannud hageja kaks 22.08.2007 saadetud elektronkirja. Selline tegevus on käsitletav dokumendi võltsimisena KarS § 344 ja 345 mõttes.
Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 874,13 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte. Töövõtulepingust nähtub, et pooled leppisid kokku hageja elamule akende ja uste tootmise ja paigaldamise hiljemalt 15.04.2007. Pooled on lepingu sõlminud kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingut kirjalikult muutnud. Hageja on menetluse käigus omaks võtnud asjaolu, et töö tegemise käigus muutis hageja tellimust selliselt, et loobus tammest peauksest ning muutis külguste viimistlust. Kostja on oma seletuses samuti möönnud, et ei pidanud lepingu muutmist vajalikuks. Kostjal oli kohustus teostada töö vastavalt kokkulepitud tähtajale. Tunnistaja J. P ütlustega ning kostja seletusega on tõendatud, et hagejale oli oluline töö kvaliteet, seega pidi kostja töö vastama mitte keskmisele kvaliteedile, nagu tarbijatöövõtu puhul seadus sätestab, vaid kokkulepitud kvaliteedile. Tunnistaja C. T ütlustega, hageja kirjadega ja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et toodete paigaldus ei olnud kvaliteetne ning ka tooted ise on puudustega ega vasta lepingus kokkulepitud kvaliteeditingimustele. Tegemist on lepingu rikkumisega kostja poolt. Esmase õiguskaitsevahendina näeb VÕS § 646 lg 1 ette lepingu täitmise nõude, eelkõige töö parandamist. Tunnistaja C. T ütlustest ja kostja seadusliku esindaja seletusest nähtub, et kostja proovis tööd parandada. VÕS § 647 lg 1 järgi võib hageja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, kui kostja poolt lepingu täitmise nõue vilja ei kanna. Hageja oli õigustatud puudustega töö vastu võtma ning asja ise parandama. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole töö parandamine muul viisil kui uue töö tegemine, võimalik. Kostja lepingust taganemise avaldus vastab vorminõuetele, kuid taganemisel puudub sisuline alus. Taganemisavaldus on tehtud hilinemisega ning kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Hageja nõudmisi töö parandada või asendada, ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Vastuvõtuakti allkirjastamata jätmine ei ole samuti käsitletav olulise lepingu rikkumisena. Hagejal oli õigus tasu maksmisest keelduda kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises. Kuna kostja on lepingut rikkunud, on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi. Lepingus on sätestatud leppetrahvi suuruseks 0,05% võlguolevast summast aastas. Kostja seadusliku esindaja seletuses ja ka kostja enda poolt esitatud hagiavalduses on kostja väitnud, et leppetrahvi suuruseks on 0,05 % päevas. Kostja esitas oma vastuväite leppetrahvi suuruse kohta alles kohtukõnes. Poolte tegelik tahe oli määrata leppetrahvi suuruseks 0,05 % päevas. Leppetrahvi suuruseks, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma, on 70 012,20 krooni. AS Vinnal hinnapakkumisest nähtub, et uue töö maksumuseks oleks 381 730 krooni. Hageja on 11.07.2008 avaldusega kostja tasunõude 164 646,90 krooni tasaarvestanud ning seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 217 083,10 krooni, s.h leppetrahv. Hagejapoolsed kompromissipakkumised ei oma asjas tähtsust, sest need ei ole käsitletavad õiguskaitsevahenditena. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest VÕS § 637 lg 3 järgi on kostjal õigus nõuda tasu töö valmimisel, siinjuures tuleb pidada töö valmimiseks kohast lepingu täitmist. Hageja on kostja tasunõude tasaarvestanud, seega ei ole kostjal õigust nõuda tasu maksmist, sest hageja on oma kohustuse täitnud. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Alates 18.08.2007 on kostja korduvalt teatanud oma soovist puudusi kõrvaldada, kuid hageja keeldus sellest. Seejuures jättis tellija töövõtja oma konkreetsest seisukohast ligemale aasta jooksul teadmatusse, teatades töö puudustega vastuvõtmisest alles 11.07.2008. Kuna hageja ei andnud kostjale võimalustki tööd parandada, ei ole tal tulenevalt VÕS §-st 648 õigust kostjale makstavat tasu vähendada. Otsuses sisalduv seisukoht, nagu oleks kostja töö pidanud vastama kõrgkvaliteedile, ei põhine seadusel, töövõtulepingul ega muudel kokkulepetel. Otsusest ei nähtu, mida kohus kokkulepitud kvaliteedikokkulepete all silmas pidas. Hageja puhul esines vastuvõtuviivitus tellija süü tõttu VÕS § 652 lg 3 mõttes. Vastuhagi nõue on põhjendatud ja selle rahuldamata jätmine on seadusega vastuolus. Vale on maakohtu seisukoht leppetrahvi osas. Otsuses sisalduv väide selle kohta, nagu oleks kostja väitnud, et leppetrahvi suuruseks on 0,05 % päevas, ei vasta tegelikkusele. Leppetrahv on fikseeritud lepingutes aasta-, mitte päevapõhises arvestuses. Kohus eiras leppetrahvi puudutavas osas TsMS § 436 sätteid. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal oli piisav võimalus puudusi kõrvaldada ja võimalusi on ta ka kasutanud, kuid edutult. Sellele on hageja maakohtus tähelepanu juhtinud ja asjaolu tunnistajate ütlustega tõendanud. AS Rekman arvamuse ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et kostja valmistatud ja paigaldatud tooteid ei ole võimalik kvaliteetselt parandada. Kokku oli lepitud tavapärasemast kõrgemas kvaliteedis, mis leidis tõendamist tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega ning millega kostja oli nõus. Kostja väide tellija viivituse kohta ei vasta tõele. Tellija ei ole kohustatud oluliste puudustega tööd koheselt vastu võtma. Maakohus on leppetrahvi määra õigesti määratlenud. Hageja ei nõustu kostja uute tõendite menetlusse lubamisega selle kohta, et justkui oleks poolte vahel kokku lepitud leppetrahvimääraks olnud 0,05% aastas. Leppetrahvi määra puudutav arutelu on ainetu, kuna see ei saaks muuta lõpptulemust. Hageja on hagenud kahju hüvitamist, seejuures on arvestanud, et kogu kahju suurus on 217 083,10 krooni, millest leppetrahv on 70 012,20 krooni. Maakohus on hagi sellisena ka rahuldanud. Kui isegi hüpoteetiliselt eeldada, et leppetrahvi summa peaks olema väiksem, ei muudaks see kahju kogusuurust, milleks oleks endiselt 217 083,10 krooni. Kuna hagi kuuluks endiselt rahuldamisele, sõltumata sellest, kas leppetrahv on väiksem või mitte, oleks rahaline tulemus sama. Seega ei saa kostja poolt välja toodud arutelu isegi põhimõtteliselt olla aluseks kohtuotsuse muutmiseks. Kostja sai hiljemalt hagiavalduse kättesaamisega teada, et hageja arvates on poolte vahel kokku lepitud leppetrahvimäär 0,05% päevas. Hageja on seda seisukohta esitanud menetluses läbivalt. Kuna menetluse jooksul oli jutuks leppetrahv 0,05% päevas, ei saa väita, et kohus oleks kostjat menetluse juhtimisega kuidagi eksitusse viinud. Seega on kostja oma tõendid esitanud selleks ettenähtud tähtajast mitte kinni pidades. Tegelikkuses on kostja ise maakohtu menetluses niisuguse leppetrahvi määraga (0,05% päevas) nõus olnud ja seda tunnistanud. Oma vastuhagis (vastuhagi p 3, I kd, t.lk 157) kirjutab kostja, et „vastavalt pooltevahelise töövõtulepingule nr 1001 pk 7 on töövõtjal (s.o kostjal)
õigus nõuda viivist 0,05% võlguolevast summast.“ Edasi märgib kostja arvestuse, mille kohaselt oleks tal niisuguse viivisena õigus nõuda 864 viivitatud päeva eest kokku 71 124,91 krooni. Pooltevahelises lepingus on nii töövõtja poolt makstava leppetrahvi kui ka tellija poolt makstava viivise määr mõlemal juhul kirja pandud kui „0,05% aastas.“ Oleks ilmselgelt mõeldamatu, et lepingus võiks ühtemoodi kirja pandud leppetrahvi ja viivist ühel juhul tõlgendada ühtmoodi ja teisel juhul teistmoodi. Kostja on eelviidatuga näidanud, et ka tema tõlgendab neid määrasid just nimelt kui „0,05% päevas“. Kohus on leppetrahvi määra kindlakstegemisel lähtunud esitatud tõenditest ja õigeaegsetest väidetest kogumis, kostjal ei olnud takistust täiendavate tõendite esitamiseks juba maakohtus ning maakohus ei ole esitatud väidete ja tõendite alusel tõendeid valesti hinnanud. Ringkonnakohtu otsus
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et hageja ei andnud kostjale võimalust tööd parandada, mistõttu ei ole tal VÕS § 648 alusel õigust kostjale makstavat tasu vähendada. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest andis hageja kostjale korduvalt võimalusi kõrvaldada kostja töös esinenud puudused. Hageja on ka maakohtus nimetatud asjaolud toonud välja (I kd t.lk 5-8 hagiavalduse p-d 6-8, 16, 29, ning t.lk 113-115 16.10.2008 seisukoht p-d 6.2-6.5). Samuti on nimetatud asjaolu tõendatud TsMS § 229 lg 2 alusel 15.12.2010 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate C. T ja J. P ütlustega (II kd t.lk 78-79). Kostja ei ole kohtule tõendanud vastupidist. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuses ka maakohtu seisukohaga, et kostja töö oleks pidanud vastama kõrgkvaliteedile. VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (C. T ja J. P ütlused 15.12.2010 kohtuistungil, II kd t.lk 78-79) oli hagejal selge soov saada tavapärasest kõrgema kvaliteediga tooteid ning et kostja oli sellest ka teadlik. Hagejal oli õigustatud ootus ja kostja töö oleks pidanud vastama keskmisest kõrgemale kvaliteedile. Samuti ei olnud ringkonnakohtu hinnangul hageja VÕS § 652 lg 3 järgi vastuvõtuviivituses. Tellija on kohustatud võtma vastu valmis töö vastavalt VÕS §-le 638, mistõttu ei olnud hagejal kohustust võtta puudustega tööd koheselt vastu.
Kostja vaidlustas maakohtu lahendi ka leppetrahvi osas ja leiab, et maakohus on määranud leppetrahvi 0,05% päevas valesti ning õige oleks arvestada nimetatud 0,05% määra aasta kohta. Tsiviilasja asjaoludest ja esitatud dokumentidest, sh kostja vastuhagiavaldusest (I kd t.lk 157), nähtub, et ka kostja tõlgendas poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (I kd t.lk 19) p-des 7 ja 8 märgitud 0,05% määra päeva, mitte aasta kohta. Seega on maakohus määranud leppetrahvi määra poolte tegeliku tahte järgi õigesti ja mõistnud välja leppetrahvi 0,05% päeva kohta. TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud uued väited viivise suuruse kohta ja neid kinnitavad tõendid tähelepanuta ja tagastab tõendid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Fred Fisker
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.