Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 14.08.2008 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju 217 083,10 krooni, millest leppetrahv on 70 012,20 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.01.2007 töövõtulepingu nr 1001-1 hageja elamule akende ja välisuste valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lepingu maksumuseks oli 400 000 krooni ning hageja tasus poole summast kostjale ettemaksuna. Lepingu täitmise tähtajaks oli 15.04.2007. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus rõhutas hageja korduvalt, et soovib kõrgekvaliteedilisi tooteid. Hagejal ei olnud kohustust esitada tööjooniseid, aknad ja uksed telliti AS V näidiste järgi. Jooniste ettevalmistamine on kostja kui professionaali kohustus, hageja tarbijana ei osanud ega peagi oskama teha tööjooniseid. Hageja loobus enne lepingu tähtaega peaukse tellimisest ja muutis uste värvi, kuid lepingu tähtaega pooled ei muutnud. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Akende ja uste paigaldamist alustati hilinemisega ning viimased aknad paigaldati 12.09.2007. Paigaldatud ustel ja akendel esines arvukalt puudusi. Ebakvaliteetne oli nii toormaterjal. Akende ja uste fikseerimine oli puudulik, klaaspaketid ei kattunud raamidega,. Esines värvi- ja pinnadefekte, detailide toonid olid erinevad, akende kremoonid ei töötanud ja olid oksüdeerunud, tuule- ja soojapidavus oli puudulik, tooted olid deformeerunud ning paigaldatud viltu. Hageja andis kostjale korduvalt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ega ole kostjale teinud taksitusi selleks. Hageja vaidles akende ja uste järjekordseks parandamiseks eemaldamisele vastu hiljem, kui maja ehitusprotsess oli juba niikaugel, et akende ja uste eemaldamine oleks olnud ebamõistlik ja hageja kahjusid veelgi suurendanud. Kostja tegi küll katseid puuduseid kõrvaldada, kuid need ei olnud tulemuslikud. Hageja esitas 20.07.2007 esialgse puuduste nimekirja ja palus teatada, millal kostja puudused kõrvaldab. Hageja saatis 22.08.2007 täiendava puuduste nimekirja ja palus samuti teatada, millal on võimalik puudused kõrvaldada. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud ja 27.09.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni ja kompromissettepaneku ning 28.09.2007 pöördus kaebusega tarbijakaitseametisse. Kostja keeldus oma 01.10.2007 kirjaga igasugusest kompromissist. Pärast tarbijakaitseametis toimunud menetlust pöördus hageja 21.02.2008 uuesti kostja poole ettepanekuga kõrvaldada puudused, kuigi leidis, et majanduslikult otstarbekam on mitte toodete parandamine vaid asendamine, millest teavitas kostjat 03.03.3008. Kostja teavitas hagejat valmidusest endiselt puudused kõrvaldada ja hageja tegi kostjale 06.05.2008 järjekordse kompromissettepaneku. Kremoonide tarnija andis hagejale uued kremoonid, kuid need ei olnud mitte tellimuses kokkulepitud kremoonid vaid teistsugused kremoonid. Klaaspaketi tootja ei pakkunud pakettide vahetust mitte hagejale vaid kostjale. Kostja esindaja saatis hagejale 30.06.2008 kirja ja 10.07.2008 taganemisavalduse, milles teatas, et kostja võtab uksed ja aknad majal eest ära ning määras selle toimumise ajaks 13.07.2008. Hageja esitas kostjale 11.07.2008 kahju nõude, tasaarvestuse avalduse ja juhtis kostja tähelepanu taganemisavalduse ekslikkusele, selgitas kostja poolset lepingu rikkumist ja põhjendas kahju suurust, teatas tööde vastuvõtmisest koos puudustega ning tegi tasaarvestuse kahjusumma ja sendi kostjale tasumata summa osas. Hageja leiab, et kostja poolt valmistatud tooted ei vastanud lepingutingimustele ja kostja ei

täitnud lepingut, kostja katsed puuduseid kõrvaldada on ebaõnnestunud. Hageja on töövõtulepingu sõlminud tarbijana VÕS § 635 lg 4 tähenduses. Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja lepingujärgse tasu maksmisest, sest toodetel esinesid olulised puudused ja need ei vastanud eritellimusel valmistatud uste ja akende keskmisele kvaliteedile. Kostja reklaamis ennast suurte oskuste ja kogemustega eritellimuste täitjana. Hageja võis mõistlikult eeldada, et teostatav töö saab olema kõrgekvaliteetne. Hageja on kostjat korduvalt puudustest teavitanud ja pole kaotanud VÕS õ 644 järgi õigust tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Hageja on tulutult kasutanud VÕS § 646 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ning tal on õigus VÕS § 644 lg 5 järgi töö ise parandada lasta ja nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Uute uste ja akende maksumuseks on AS V hinnapakkumise järgi 381 730 krooni ja see on hagejale tekkinud kahju, mis koosneb vara väärtuse vähenemisest ja kahju tekkimisega seoses kantud kulutustest. Tulevikus tekkiva kahju hüvitamine on VÕS õ 127 lg 6 järgi võimalik. Hagejal on lepingu p 8 järgi õigus nõuda leppetrahvi 0,05 % viivitatud tööde maksumusest päevas. Tööd on vast võetud 11.07.2008, viitatud päevi 384 summas 70 012,20 krooni. Kahjusummast on hageja tasaarvestanud 164 646,90 krooni. Kostja poolne lepingust taganemine ei ole õigustatud. Lepingut taganemine on võimalik üksnes teise lepingupoole rikkumise tõttu, kuid hageja ei ole lepingut rikkunud. Taganemise avaldus tuleb esitada mõistliku aja jooksul, kostja seda teinud ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled lepingu uste ja akende tootmiseks ja paigaldamiseks. Tööjoonised akendele ja ustele puudusid. Hageja esitas kostjale täiendava tellimuse, loobus kahe ukse tellimisest ja palus ise muuta tööde valmimise tähtaega. Ehitusobjekt ei olnud täheaegselt ettevalmistatud akende ja uste paigaldamiseks. Kostja teavitas hagejat korduvalt, et majakarp on niiske ja sellises ehitusjärgus objektile ei ole mõttekas uksi ja aknaid paigaldada. Kostja leiab, et pooled muutsid lepingu, ja see ei pidanud olema vormistatud kirjalikult. Kostja möönab, et toodetel võisid esineda puudused, kuigi on arvamusel, et puudused tulenesid hageja tegevusest, eelkõige liigniiskusest ehitusobjektil. Hagejal on õigus nõuda töö parandamist, kuid ta ei saa tugineda töö parandamise ebaõnnestumisele, kui tööd ei ole veel parandama asutud. Hageja ei ole lubanu kostjal puudusi kõrvaldada, ka on ta keeldunud tasuta aknakremoonidest ja klaaspakettide vahetusest. Hagejal on õigus nõuda töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kuid mitte tulevikus kunagi tellitavate uute akende maksumust VÕS §646 lg 5 järgi. Seda ei saa käsitleda kahjunõudena, sest kahju ei ole veel tekkinud. Hinnapakkumine ei saa olla kahjunõude aluseks. Hageja ei saa teha tasaarvestust, kui kostja sellele vastu vaidleb. Tasaarvestust saab teha olemasoleva nõudega, nõue peab olema selge. Kostjale on arusaamatu, mis ajast on hageja arvestanud viivist. Hageja ei ole uksi ega aknaid siiani vastuvõtnud, viivist saab arvestada lepingu järgi alates lõpptähtajast, kuid pooled on lõpptähtaega korduvalt edasi lükanud. Lõpptähtaeg on kostja arvates lahtine tingimus. VÕS õ 26 mõttes. Hageja saaks arvestada viivist alates töö vastuvõtmisest. Kostja esitas 03.03.2009 vastuhagi lepingu täitmise nõudes, milles palus hagejalt välja mõista 168 774,36 krooni. Pooled leppisid töövõtulepingu hinnaks kokku 400 000 krooni koos käibemaksuga. Tööjooniseid hageja ei esitanud. Hagejal oli lepingu p 12 järgi õigus nõuda lepingu muutmist või lõpetamist mõjuval põhjusel, makstes töövõtjale tasu tehtud töö eest. Hageja muutis tellimust, loobus osaliselt tellitud toodetest ja muutis ka töö valmimistähtaega. Hageja poolt ei olnud majakarp ettevalmistatud akende ja uste paigaldamiseks. Kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja paigaldas aknad ja uksed hageja elamule. Viimased aknad ja ukse paigaldati 17.08.2007 ja selle kohta esitas kostja ka tööde vastuvõtmise

akti. Hageja keeldus töid vastu võtmast, kuid kirjeldas puudusi üldsõnaliselt. Hagejal oli õigus leping puuduste ilmnemisel lõpetada, kuid seda ta teinud ei ole. Hagejal ei olnud õigust keelduda tööde vastuvõtmisest vaid ta oleks pidanud esinevad puudused vastuvõtuaktis fikseerima. Hageja võttis tööd vastu alles ligikaudu aasta hiljem. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda tasu vähendamist, sest ta on põhjendamatult keeldunud tööd vastu võtmast kostja ettepanekut töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kostja on õigustatud nõudma lepingu täitmist ja lepingujärgse tasu 200 000 krooni maksmist. Hageja loobus tammest välisukse tellimisest ja selle hind tuleb lepingusummast maha arvata. Põhivõla suuruseks on 164 641 krooni. Hageja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses alates tasu sissenõutavaks muutumisest 17.08.2007, seega 864 päeva ja vastavalt lepingu p 7 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,05 % võlgu olevast summast. Viivise suurus on 71 124,91 krooni ja koos põhivõlgnevusega on hageja kohustus kostja ees 235 765,91 krooni. Kostja möönab, et toodetel võisid esineda puudused, mis võisid tuleneda kolmanda isiku poolt tehtud eeltöödest ning selle rahaline suurus viks olla 66 991,55 krooni, mille võrra kostja oma nõuet hageja vastu vähendab.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei olnud hagejal kui tarbijal kohustust esitada tööjooniseid vaid see toodete tellimine toimus AS V kodulehel olnud näidiste järgi. Tellimuse muutmise osas nõustub hageja sellega, et loobus peaukse tellimisest ja palus muuta uste värvi, kuid lepingu tähtaja muutmist ei toimunud. Kostja ei teavitanud hagejat, et tellimuse muutmisega kaasneks viivitus lepingu tähtajast kinnipidamise suhtes. Lepingu tähtaja muutmise väide on paljasõnaline. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta juhtis hageja tähelepanu majakarbi liigniiskusele. Hageja on tunnistaja ütlustega tõendanud, et liigniiskust ehitusobjektil ei olnud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et juba toodete toormaterjal oli liigniiske. Kostja on esitanud tellimuse muutmise väite tõendamiseks hageja elektronkirja, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on kokku pannud hageja kaks 22.08.2007 saadetud elektronkirja. Selline tegevus on käsitletav dokumendi võltsimisena KarS § 344 ja 345 mõttes. Hageja on hagiavalduses ja edasistes seisukohtades käsitlenud tööde teostamist ja üleandmist ning sellekohaseid tõendeid jääb selle juurde. Hagejal ei olnud õigust leping esimeste puuduste ilmnemisel üles öelda, ,kuigi hagejal oli kostja toodete osas pretensioone juba algusest peale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, tunnistajate ütlused ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid. Leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, millistes kvaliteeditingimustes pooled töövõtulepingu kokku leppisid, kas kostja poolt teostatud töö vastas lepingutingimustele ning milline on kohane õiguskaitsevahend lepingu rikkumisel. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele, sama paragrahvi lõike 2 ja 5 järgi peab töö sobima otstarbele, milleks tellija seda vajab ja tarbijatöövõtu puhul vastama kvaliteedile, mida võis töövõtja poolt avaldatu alusel eeldada. Lepingutingimustele vastavuseks tuleb lugeda ka töö tähtaegset valmimist ja paigaldust. Kohtule esitatud töövõtulepingust nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku hageja elamule akende ja uste tootmise ja paigaldamise 15.aprilliks. Pooled on lepingu sõlminud kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingut kirjalikult muutnud. Hageja on menetluse käigus omaks võtnud asjaolu, et töö tegemise käigus muutis hageja tellimust selliselt, et loobus tammest peauksest ning muutis külguste viimistlust. Kostja seaduslik esindaja on oma seletuses samuti möönnud, et ei pidanud lepingu muutmist vajalikuks. Kohus asub seisukohale, et kostjal oli kohustus teostada töö vastavalt kokkulepitud tähtajale. Tunnistaja J.P ütlustega ning kostja seadusliku esindaja seletusega on tõendatud, et hagejale oli oluline töö kvaliteet, seega pidi kostja töö vastama mitte keskmisele kvaliteedile nagu tarbijatöövõtu puhul seadus sätestab vaid kokkulepitud kvaliteedile. Tunnistaja C.T ütlustega, hageja kirjadega ja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et toodete paigaldus ei olnud kvaliteetne ning ka tooted ise on puudustega ega vasta lepingu kokkulepitud kvaliteeditingimustele. Kohus leiab, et tegemist on lepingu rikkumisega kostja poolt. Esmase õiguskaitsevahendina näeb VÕS § 646 lg 1 ette lepingu täitmise nõude, eelkõige töö parandamist. Tunnistaja C.T ütlustest ja kostja seadusliku esindaja seletusest nähtub, et kostja proovis tööd parandada. VÕS § 647 lg 1 järgi võib hageja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, kui kostja poolt lepingu täitmise nõue vilja ei kanna. Kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud puudustega töö vastu võtma ning asja ise parandama. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole töö parandamine muul viisil kui uue töö tegemine, võimalik.

Kostja lepingust taganemise avaldus vastab vorminõuetele, kuid taganemisel puudub sisuline alus. Taganemisavaldus on tehtud hilinemisega ning kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Hageja nõudmisi töö parandada või asendada, ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Vastuvõtuakti allkirjastamata jätmine ei ole samuti käsitletav olulise lepingu rikkumisena. Hagejal oli õigus tasu maksmisest keelduda kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises. Kuna kostja on lepingut rikkunud, on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi. Lepingus on sätestatud leppetrahvi suuruseks 0,05 % võlguolevast summast aastas. Kostja seadusliku esindaja seletuses ja ka kostja enda poolt esitatud hagiavalduses on kostja väitnud, et leppetrahvi suuruseks on 0,05 % päevas. Kostja esitas oma vastuväite leppetrahvi suuruse kohta alles kohtukõnes. Kohus leiab, et poolte tegelik tahe oli määrata leppetrahvi suuruseks 0,05 % päevas. Leppetrahvi suuruseks, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma on 70 012,20 krooni. Kohtule esitatud AS V hinnapakkumisest nähtub, et uue töö maksumuseks oleks 381 730 krooni. Hageja on 11.07.2008 avaldusega kostja tasunõude summas 164 646,90 krooni tasaarvestanud ning seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 217 083,10 krooni sh leppetrhav. Hagejapoolsed kompromissipakkumised ei oma asjas tähtsust, sest need ei ole käsitletavad õiguskaitsevahenditena. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest VÕS § 637 lg 3 järgi on kostjal õigus nõuda tasu töö

valmimisel, siinjuures tuleb pidada töö valmimiseks kohast lepingu täitmist. Hageja on kostja tasunõude tasaarvestanud, seega ei ole kostjal õigust nõuda tasu maksmist, sest hageja on oma kohustuse täitnud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.