Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud sama seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud; 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, 6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi; 7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi; 8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused; 9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; 10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks; 11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel; 12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kostja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 200-450 eurot kuus. Vastavalt töökohast väljastatud avaldaja palgatõenditele o Txxxx Vxxxxxx keskmiseks töötasuks viimase kuue kuu andmete alusel 353 eurot (bruto). Avaldaja perekonda kuuluvad veel vanaema Pxxxx Rxxxx, kelle sissetulekuks on pension ja puudetoetus 284,83 eurot, ema Txxxx Vxxxxxxx, sissetulekuks töövõimetupension ja puudetoetus 276.10 eurot ja alaealine poeg, Mxxxxx Vxxxxx, kelle osas avaldaja saab elatist 200-450 eurot kuus. Taotluse kohaselt on kostja igakuisteks vältimatuteks kuludeks ühes kuus 875-990 eurot, s.h eluasemele 300 eurot, toidule 280-300 eurot, transpordile 820-100 eurot, sidele 35-60 eurot, tervishoiule 1010 eurot, lapse koolikustuse täitmisele 50-100 eurot ja muud kulud 30 eurot. Avaldajale kuulub korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mida pere kasutab eluruumina. Säästud ja muu vara puuduvad. Avaldajal on täitmata kohustusi järgmiselt: kaks väikelaenu AS Swedbank ees- üks summas 2006,13 eurot, tähtaeg 10.10.204, kuumakse 46.72 eurot; teine summas 2217.20 eurot, tähtaeg 11.12.2014, kuumakse 49.24 eurot ja tarbijakrediit AS Bigbank ees summas 8753.99 eurot, tähtaeg 15.10.2019, kuumakse 72.70 eurot. Samuti on avaldajal võlgnevused AS-le Kagu Invest kogusummas 3141.39 eurot ja OÜ Laenupunkt summas 4473.82 eurot. Hinnanud avaldaja ja tema perekonna sissetulekut ja tema kohustusi, leiab kohus, et avaldaja sissetulekust piisab igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, kuid kohustuste täitmine on raskendatud. Kohus arvestab ka sellega, et avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja sissetulek ei ole piisav, et tasuda õigusabi kulud. Kohus leiab, et ei esine ühtegi eelnimetatud õigusabi andmisest keeldumise alustest. Ka Võlgade ümberkujundamise seadus ei sätesta riigi õigusabi andmisele piiranguid- § 8 lg 3 kohaselt ei anta võlgnikule menetlusabi vaid riigilõivu tasumiseks. Samas ei pea kohus põhjendatuks rahuldad avaldust mahu osas täies ulatuses: avaldaja on palunud riigi õigusabi nii võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks kui enda esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus leiab, et avaldaja võib vajada abi võlgade ümberkujundamise avalduse koostamiseks ja selleks vajalike tõendite ja dokumentide kogumiseks. Samas toimub võlgade ümberkujundamise menetlus suures osas kirjalikult ja hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses on kohtul suur iseseisev aktiivsus: kohtul on kohustus avaldust ja selle tõendatust kontrollida ka siis kui ei ole esitatud vastuväiteid, kohus peab nõustama avaldajat, kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ja põhjendustega (TsMS § 477 lg 5, 7). Kohus leiab, et kui on vajalik avaldaja ise ära kuulata, osak ta anda selgitusi nii võlgade tekkimise kui oma valmisoleku kohta võlgade ümberkujundamise menetluses neid tasuda ja selleks ei vaja ta kõrgelt tasustatud juriidilise nõustaja abi. Samuti on kohtul võimalik määrata võlgnikule menetluses nõustaja (võlgade ümberkujundamise seaduse § 18), kes saab vajadusel võlgnikku abistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale anda õigusabi riigi kulul ning määrata talle esindaja õigusdokumendi koostamiseks ja kohtueelses menetluses. Lähtudes RÕS § 18 lg 1 nimetab kostja esindava advokaadi Eesti Advokatuur. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes vaidluse sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast, tuleb talle vastavalt RÕS § 8 p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.