Swedbank Liising AS-i hagi H M’e vastu 3 231.50 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 3 231.50 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev
19. mai 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Külli Reinfeld; Kostja H M ja tema lepinguline esindaja vandaadvokaadi abi Katrina Juhkami
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata hageja Swedbank Liising AS-i (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) hagi kostja H M’e (sikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu 2 131.41 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja poolte esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.10. juunil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt 25.08.2006.a sõlmisid pooled liisingulepingu nr 0137621L, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 107 NIV 1, ehitusaasta 2006 ning millega hageja finantseeris vara kasutamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid.
2.25.08.2006.a sõlmis kostja kindlustusandjaga AS Hansa Varakindlustus liisingulepingu nr 0137621L kindlustusleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma kindlustusmakseid hageja vahendusel iga kuu 15. kuupäeval.
3.Liisingulepingu sõlmisel sõlmisid pooled liisingulepingu teenuste lisa, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks Statoili kütuse krediitkaardi, millega võis kostja teha ühes kuus tehinguid summas 95.87 eurot. Kostja kohustus tasuma kaardi kuumakset ning tasuma kalendrikuu jooksul kaardiga tehtud teenuste eest hagejale järgmisel kalendrikuul vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele.
4.Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Ta on jätnud esitatud arveid tasumata ja tal on tekkinud lepingust tulenev debitoorne võlgnevus summas 973.85 eurot (15 237.45 krooni), s.h 16.12.2007.a - 15.01.2008.a eest 4 112.37 krooni, 16.01.20008.a15.02.2008.a 3 631.44 krooni, 16.03.2008.a – 15.03.2008.a 3 946.87 krooni, 16.03.2008.a15.04.2008.a 2 2790.73 krooni, 16.04.2008.a – 15.05.2008.a summas 756.04 krooni.
5.Lisaks kostjal on tasumata ka liikluskindlustusarve summas 29.21 eurot (457 kooni).
6.01.04.2008.a saatis hageja kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta ja palus tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu üles.
7.Üldtingimuste punkti 7.3. alusel, kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega. Vara müüdi 17.07.2008.a hinnaga 4 665.55 eurot (73 000 krooni). Hageja tasus vara realiseerimisel Saksa Auto AS-ile müügieseme tehnilise ülevaatuse eest 30.17 eurot (472 krooni) ja sõiduki realiseerimise tasu 279.93 eurot (4 380 krooni). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 3 231.50 eurot (50 962.05 krooni, s.o vara jääkmaksumus 92 620.36 krooni + debitoorne võlgnevus 15.237.45 krooni + liikluskindlustuse võlgnevus 457 krooni + vara tagastamise ja realiseerimise kulud ilma käibemaksuta 4 111.65 krooni – vara realiseerimisest saadud summa ilma käibemaksuta 61 864.41 krooni).
8.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 4, p 6, § 367 lg 1, lg 4, § 455 lg 1 välja mõista kostjalt 3 231.50 eurot (50 962.05 krooni) ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, jätta kohtukulud (riigilõiv) 543.25 eurot (8 500 krooni) kostja kanda ja välja mõista
2 (8)
2-10-27316 menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumiseks kuni kulude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
KOSTJA VASTUS
9.19. juulil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 01.04.2008.a saatis hageja kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, millest tulenevalt tuli kostjal tasuda võlgnevus 783.15 eurot (12 253.59 krooni). Kuivõrd kostjal puudus võimalus lepingut täita, selleks puudusid rahalised vahendid, võttis ta ühendust teates märgitud hageja esindajaga ning teavitas soovist sõiduauto tagastada. Kostja tagastas sõiduauto 23.04.2008.a, viies selle hageja poolt teatatud parkimisplatsile Tallinnasse. Hagiavalduse lisast 18 tuleneval leping lõpetati ühepoolselt 24.04.2008.a. VÕS § 195 lg 2 lähtudes ei ole hageja õigustatud kostjalt nõudma perioodi 16.04..2008.a - 15.05.2008.a eest arvestatud arve summas 48.32 eurot (456.04 krooni) tasumist. Seega on põhjendatud lepingu ülesütlemise-eelsed nõuded 925.53 eurot (14 481.41 krooni). Kostja leidis, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta põhjendatult võõrandas sõiduauto 17.07.2008.a turuväärtusest madalama hinnaga, ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale täiendavalt 925.53 eurot.
10.Kostja ei nõustu liikluskindlustusarve 29.21 eurot (457 kooni) tasumisega.
11.Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.3. alusel, kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega. Hageja leiab, et muuhulgas on põhjendatud kulu 1 965.66 eurot (30 756.05 krooni), milline on hageja poolt väidetav sõiduauto jääkmaksumuse ja sõiduauto realiseerimisest saadud vahe. Hageja ei ole põhjendanud, millisel põhjusel realiseeriti sõiduauto 17.07.2008.a 4 665 55 eurot (73 000 krooni). Liisingulepingu maksegraafiku järgi seisuga 15.04.2008.a, mil kostja hagejale sõiduki valduse üle andis, oli tasumata osamakseid 6 019.83 eurot (94 190 krooni). Hageja ei ole esitanud sõiduki võõrandmise lepingut, millest nähtuks, millisest seisukorras sõiduk võõrandati, samuti puudub üleandmise-vastuvõtmise akt, millises oleks fikseeritud sõiduki seisukord selle üleandmisel kostjalt hagejale. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja poolt VÕS § 363 p 2 ja p 3 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, et kostja ei ole andnud sõidukit üle hagejale sellises seisundis, nagu sõiduauto kostjale üleandmise hetkel oli. Seega on arusaamatu sõiduauto võõrandmine hageja poolt tunduvalt alla selle jääkväärtuse. Liisingulepingu järgne liisingueseme tagastamise hetke turuväärtus ja hind, millega sõiduk võõrandati, erinevad üle 1 278.23 eurot (20 000 krooni), milline on sõiduki väärtust arvestades oluline erinevus.
12.Hageja arvestas vara realiseerimisest saadud summa käibemaksuta 3 953.86 eurot (61 864.41 krooni, 73 000 krooni – 18%). Kostja viidates RKO lahendile 3-2-1-1-07 leidis, et liisinguvõtja käibemaksuga maksustamine ei ole põhjendatud.
13.Kostja leidis, et TsMS § 230 lg 1 alusel hageja on kohustatud tõendama tema poolt tehtud põhjendatud kulusid, s.h asjaolu, millisel põhjusel otsustas hageja ca kolme kuu möödudes müüa sõiduauto alla turuväärtuses. Kui hageja seda ei tõenda, et puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale väidetavad kulud.
14.Kostjale jäi arusaamatuks väidetavalt hageja poolt sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse eest tasutud 472 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 4 380 krooni ning selle tasumise põhjus. Kostjat kui liisinguvõtjat ei ole hageja teavitanud, et lepingu lõpetamisel ning auto 3 (8)
2-10-27316 võõrandmisel kohustub liisinguandja tasuma kolmandale isikule teatud tasu, millise hüvitamise kohustus on liisingvõtjal. Kostja leidis, et hea usu põhimõttega on vastuolus panna kostjale kui tarbijale kohustus tasuda määratlemata „sõiduki realiseerimise tasu“.
15.2009.a detsembris kostjat esmakordselt teavitati, et kostjal on väidetav võlgnevus hageja ees. 18.12.2009.a saadeti kostjale elektroonkiri, et ta võlgneb hagejale 51 068 krooni ning pakuti välja tasuda võlgnevus ajavahemikul veebruar 2010.a kuni jaanuar 2011.a igakuiste osamaksetena summas 4 256 krooni. 06.03.2010, 04.04.2010.a, 21.05.2010.a ja 04.06.2010.a kandis kostja hagejale üle viitega „leping nr 0137621L“ kokku 17 024 krooni. Hageja 08.06.2010.a esitas kostja vastu hagi ja hagis ei ole hageja seda summat kajastanud.
HAGEJA SEISUKOHT. NÕUDE VÄHENDAMINE
16.03. novembril 2010.a esitatud seisukohas teatas hageja, et väljastas 15.05.2008.a arve summas 756.04 krooni, mis koosneb kütusekaardi kuumaksest, kasutatud kütuse arvest ja kindlustusmaksest. Arve esitati perioodi eest, mil leping oli kehtiv. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu lisa punkti 2 alusel kütusekaardi kuumakse nõudmine on põhjendatud, sest sel perioodil on kostja kütuse krediitkaarti kasutanud.
17.Hageja vähendas nõuet liikluskindlustusarve osas 268.24 kroonini. Kuna kostja kasutas vara kuni 23.04.2008.a, siis nõuab hageja kostjalt liikluskindlustusmakse tasumist 54 päeva eest.
18.Hageja leidis, et liisingueseme jääkväärtus selle tagastamise ajal hagejale ei näita eseme turuhinda. Hageja viitas RKO 3-2-1-77-08 punktile 16, mille järgi liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Kui on selge, et see hind ilmselt ei vasta turuhinnale ja selle hinnaga liisinguese ostjat ei leia, tuleb ese müüki panna eeldatava turuhinnaga.
19.TsÜS § 65 tulenevalt ei saa pidada liisingueseme väärtuseks sõiduki jääkväärtust selle hagejale tagastamise ajal, vaid hinda, millega see tegelikult võõrandati. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada müügieseme võõrandmisel kiireim ja parim tulemus. Kuna liisinguese võõrandati veidi üle kahe kuu möödudes selle hagejale tagastamisest, siis liisingueseme võõrandmisest saadu oligi ka sõiduki väärtuseks tagastamise ajal. Hageja teatas, et lahendis 3-2-1-124-08 punktis 19 Riigikohus on selgitanud, et lahendis 3-2-1-1-07 käsitles Riigikohus käibemaksu arvestamist üksnes erikorra rakendamise kontekstis ja täpsustas oma varasemat seisukoha, et see kehtib üksnes eeldusel, kui asjaolude kohaselt on põhimõtteliselt võimalik erikorda (KMS § 41) rakendada. See on aga võimalik eelkõige siis, kui liisinguandja on ise omandanud kasutatud liisingueseme käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt isikult ega ole tasunud ise käibemaksu või tegi seda erikorra alusel (st. piiratud ulatuses). Hageja ei omandanud kostjale kasutusse antud liisingueset maksukohustuslaseks mitteolevalt isikult. Hageja on tasunud müüjale käibemaksu.
20.Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta rikkus lepingut ning oli lepingu ülesütlemise teatise väljastamise seisuga hagejale võlgu 77 kalendripäeva. Seega esines hagejal alus lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2. alusel leping ühepoolselt üles öelda. Kostja tekitas ise olukorra, kus leping lõppes ennetähtaegselt, mille tulemusena tekkisid hagejal täiendavad kulud, millised lepingu järgi kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Hageja ei ole sõidukite müügiiga tegelev 4 (8)
2-10-27316 äriühing, mistõttu on ebamõistlikult eeldada, et hageja isiklikult tagastatud sõidukeid realiseerib ega kanna sellega seoses kulusid. Hageja leidis, et RKO otsusest 3-2-1-112-06 tulenevalt sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste punkti 3.7 tähenduses. Seega on põhjendamatu kostja väite, et vastava teenuse kasutamine vara realiseerimisel on vastuolus hea usu põhimõttega.
21.Kuna kostja on teinud võlgnevuse tasumiseks makseid kokku summa 17 024 krooni, mida hageja ei ole hagiavalduse esitamisel arvesse võtnud, siis vähendab hageja oma nõuet selle summa võrra. Lisaks vähendab ta nõuet liikluskindlustuse võlgnevuse nõude 118.76 krooni (457-268.24). Hageja nõudeks kostja vastu jäi põhisummas 2 131.41 eurot (33 349.29 krooni). Hageja jäi hagis esitatud viivise väljamõistmise nõude juurde.
KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED.
22.18. novembril 2010.a esitatud vastuses teatas kostja, et juhul, kui hageja väidab, et ta on teinud kõik endast oleneva, et saavutada liisingueseme võõrandmaisel kiireim ning parim tulemus, peab hageja oma vastuväidet ka tõendama. Hageja esmane eesmärk ei saa olla liisingueseme kiirmüük, vaid tuleb arvestada ka hinnaga, millise eest liisinguese võõrandatakse. Lahendis 3-2-1-77-08 on Riigikohus märkinud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat, et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingu eseme müümisel aktiivselt osaleda .Lahendis 3-2-1-33-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et poolte kokkuleppel on lubatav lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev selleks, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandmaisel parim ja kiirem tulemus. Lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10%. Hageja ei teavitanud kostjat liisinguesemele määratud hinnast, selle võimalikust alandamisest. Hinnaerinevus liisingulepingujärgse sõiduki jääkväärtuse koos käibemaksuga 94 190 krooni ning selle väidetava müügihinna koos käiebemaksuga 73 000 krooni vahel on 22.5%. Lahendis 3-2-1-33-08 on Riigikohus leidnud, et lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandmise hinnariski ainult liisinguvõtjale, eri kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Tagastatud sõiduk oli tehniliselt korras, puuduste ja defektideta, sõiduki spidomeetrinäit oli 32 094 km.
23.Kostja esitas liisingulepingu üldtingimuste punktide 3.7.. ja 7.4.1. tühisuse vastuväite.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
24.12. mail 2011.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud kostjaga selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punktid 3.7 ja 7.4.1 on tühised, kuivõrd need ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Hageja võõrandas vara professionaalse kasutatud ja liisinguautode võõrandamisega tegeleva ettevõtte vahendusel. Seejuures tehti varale müügiprotseduuri käigus kaks allahindlust, mida kinnitab hageja programmi Overman.ee väljavõte. Ka alandatud hinnaga ei leidnud esemele kohe ostjat, mis näitab selgelt, et konkreetsele esemele puudus sellise hinnaga ostja ja vara turuväärtus selgus lõpuks selle võõrandamisel hinnaga 73 000 krooni koos käibemaksuga. Kõik vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud on põhjendatud ning nende hüvitamise kohustus lasub kostjal. Hageja on seisukohal, et vara realiseerimise kulu on igati mõistlik ja põhjendatud ning kostja ei ole vastupidist tõendanud.
5 (8)
2-10-27316 Kostja ei ole tõendanud, et mõni teine tagastatud liisinguesemete võõrandamisega tegelev ettevõte oleks vara realiseerimisel küsinud vähem tasu või et kõnealune summa oleks ebamõistlikult suur. Hagejal on vara realiseerinud ettevõttega koostööleping, mille kohaselt kohustub hageja tasuma teatud protsendi vara müügist saadust ning seda summat ei saa hageja mõjutada. Lisaks märgib hageja, et lepingu üldtingimuste p-s 3.7 on toodud võimalike kulude näited, kuid tegemist ei ole ammendava loeteluga.
KOHTUISTUNG
25.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde. Esindaja selgituste kohaselt nõue tuleneb liisingulepingu üldtingimuste punktidest 3.7. ja 7.4.1. Vara tagastamise ja realiseerimise kulud on kaetud. Kaetud on ka debitoorne võlgnevus.
26.Kostja ja tema esindaja jäid oma kirjalikes vastuste toodud juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja ja esindaja võtsid hagi debitoorse võlgnevuse ja liikluskindlustusmakse osas õigeks, kuid teatasid, et kuna liikluskindlustusmakse ja debitoorne võlgnevus oli kostja poolt tasutud, siis puudus alus hagi esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
28.VÕS § 361 sätestab liisingulepingu mõistet, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel 28.05.2006.a sõlmitud liisingulepingu nr 0137621L alusel kohustus hageja finantseerima Ühinenud Autokeskused AS-ilt sõiduauto Peugeot 107 NIV 1, ehitusaasta 2006 omandamist ja võimaldama vara kasutamiseks üleandmist kostjale (t. lk. 811). Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu sõlmimise ja selle alusel hageja poolt liisingueseme omandamise ja kostjale üleandmise üle.
29.Hagiavalduse kohaselt kostja jäi perioodiliste maksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008.a. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud arvete kohaselt kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, tal olid tasumata ajavahemikus 16.12.2007.a kuni 15.05.2008.a esitatud arved kokku summas 973.85 eurot (15 237.45 krooni). 01.04.2008.a saatis hageja kostjale teatise, millega andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva, lepingu ülesütlemise hoiatusel (t. lk. 15). Kostja ei hoiatusele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et kostja sattus makseraskustesse, millest tingituna hageja ütles lepingu üles.
30.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nii temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimist kui ka tekkinud nõude suurust. Kas ja milliseid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada. 6 (8)
2-10-27316
31.Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkti 7.5 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kostja vastuse kohaselt toimus liisingueseme tagastamine hagejale 23.04.2008.a ja sõiduki üleandmisel ei ole koostatud üleandmise vastuvõtmise akti, milles oleks fikseeritud sõiduauto tehnilise seisukord, läbisõit jne (t. lk. 46). Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud, mistõttu tuleb asuda seiskohale, et hageja juures ei ole kehtestatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise fikseerimise korda.
32.VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu maksegraafiku järgi seisuga 15.05.2008.a oli kostjal tasumata graafikujärgsed osamaksed põhisummas 94 187.92 krooni. Hagiavalduse järgi vara tagastamisel oli sõiduki jääkmaksumus 92 620.36 krooni.
33.VÕS § 67 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguvõtja vastu nõude esitamisel on oluline tuvastada, et liisinguandja ei rikastu lepingu ülesütlemise tõtu. Kuna liisinguese on alates 23.04.2008.a hageja omandis, siis kostjalt hüvitamisele kuuluva nõude suuruse määramiseks peab kohtul olema võimalik hinnata, milline oli sõiduki väärtus või jääkväärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Käesolevas vaidluses ei ole sõiduki jääkväärtust sõiduki üleandmise hetke seisuga kindlaks määratud. Asja menetlemise käigus kostja on esitanud taotluse hageja kohustamiseks sõiduki jääkväärtuse kindlaksmääramise kohta tõendite esitamiseks ja kohus on menetluse käigus andnud hagejale mitmel korral võimaluse nimetatud tõendite esitamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milledest lähtudes saaks tuvastada, milline oli sõiduki jääkväärtus selle hagejale üleandmise hetkel. Arvestades, et hageja ei ole toonud ühtegi väidet liisinguvõtja poolt VÕS § 363 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, siis võib eeldada, et sõiduki jääkväärtus ei olnud kostja poolt liisinguandjale tasumata osamaksete põhisummast väiksem.
34.Hageja on põhjendanud hagi muu hulgas ka liisingulepingu üldtingimuste p 3.7, mille kohaselt, kui liisinguvõtja ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osade vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). Üldtingimuste punkti 7.4.1 järgi, kui liisingueseme võõrandmisest saadav tulu rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva summa. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 08.10.2008.a otsuse nr 3-2-1-77-08 punktis 17 on analoogses asjas leidnud, et liisinguandja tüüptingimustes on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 7 (8)
2-10-27316 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses. Selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija.
35.03. novembril 2010.a esitatud seisukohas hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 17 024 krooni, mida hageja ei ole arvestanud hagi esitamisel. Lisaks hageja vähendas nõuet kostja vastu liikluskindlusmakse 188.76 krooni võrra. Seega tegelikul hagi esitamise ajal kostjal ei olnud debitoorset võlgnevust, vastupidi tal oli ettemaks summas 1 518.34 krooni (17 024 - 15 505.69, s.o 15 237.45 väidetav debitoorne võlgnevus ja 268.24 kindlustusmakse, vt t. lk. 5).
36.Hageja poolt esitatud programmi Overman.ee elektronilise väljavõtte järgi võõrandati liisinguese 16.07.2008.a hinnaga 3 953.86 eurot (61 864.47 krooni). Kostjal on tekkinud kahtlus hageja poolt sõiduki võõrandmaise üle ja ta on nõudnud võõrandmise kinnitamiseks tõendite esitamist, mida hageja täitnud ei ole. Seega hageja ei ole tõendanud liisitud sõiduki võõrandmist hageja poolt väidetud hinnaga. Kuna asjas ei ole tõendatud liisitud sõiduki jääkväärtust selle hagejale üleandmise hetkel ja sõiduki väidetavalt 61 864.47 krooniga võõrandmist, siis põhjendamatu on väita, et hagejal on lepingust tulenev nõue kostja vastu summas 2 131.41 eurot (33 349.29 krooni). Sellepärast jätab kohus hagi rahuldamata.
37.Kohus peab vajalikuks märkida, et kogu menetluse kestel hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult. Ta esitas hagi kostja vastu ajal, mil kostja täitis kohtuväliselt antud lubadust tasuda võlgnevus ositi. Pahatahtlik on hageja käitumine ka sellepärast, et hageja väidab, et tal on tekkinud nõue kostja vastu, kuid kostja ja kohtu nõudmistele vaatamata, ta ei esitanud tõendeid nõude tekkimise ja nõude suuruse kohta. Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik välistada, et ta on endiselt sõiduki omanik. Hageja esitatud tõendid ei kinnita vaidlusaluse sõiduki realiseerimise (võõrandamise) fakti. Menetluskulud
38.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
39.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
/allkiri/
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 12. juulil 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.