2-09-28685/8 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-28685 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et OÜ BG(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankrotihaldur on teinud kindlaks, et esinevad tagasivõitmise võimalused, kuna võlgniku pangakontolt on tehtud PA’ile ülekandeid selgitusega „tagasimakse“ kokku summas 188 000 krooni (12 015.39 eurot). Kuna nimetatud tagasimaksetega on võlgnik halduri hinnangul eelistanud lähikondset võlausaldajat teistele võlausaldajatele, oleks võimalik esitada kohtusse hagi tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Tagasivõitmise hagi esitamiseks vajalikud rahalised vahendid menetluses puuduvad ning ükski võlausaldaja ei ole olnud nõus pankrotimenetluse jätkamist finantseerima. Pankrotihalduri tasu ei ole Oliver Ennok vahendite puudumise tõttu taotlenud. Võlausaldajate tunnustatud nõuded on täies ulatuses rahuldamata, võlausaldajatel on jäänud saamata raha kokku 1 390 257.54 krooni (88 853.65 eurot). Pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid.

Kohus leiab, et OÜ BG(pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. OÜ BG(pankrotis) maksejõuetuse otsese põhjusena on haldur välja toonud konkurentsi kasvu, üldisest majanduslangusest tulenevad raskused ja suutmatuse leida täiendavaid rahalisi vahendeid. Samas on pankrotihaldur märkinud, et võlgnik oleks pidanud pöörduma pankrotiavaldusega kohtusse varem, kui seda antud juhul tehti. Pankrotihaldur on 19.01.2010 kohtule esitatud aruandes märkinud, et ta ei nõustu võlgniku väitega, et maksejõuetus selgus võlgnikule alles 2009.a aprillis, kui kontrolliti üle eelmiste aruandeperioodide andmeid ning kinnitab, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2007. aasta lõpus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule 15.06.2009. Pankrotiavaldusele lisatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli seisuga 01.06.2009 võlgnikul vara 96 145 krooni (6 144.79 euro) väärtuses ja kohustusi 1 922 712 krooni (122 883.69 euro) väärtuses. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriseadustiku (ÄS) § 176 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt ÄS § 136 nimetatud suuruses. ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 tuleneb, et juhul, kui osakapital ei vasta nõuetele ja seaduses ettenähtud abinõusid tarvitusele ei võeta või ei taga nende tarvitusele võtmine seadusele vastavat osakapitali suurust, siis tuleb esitada avaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 01.06.2009 -1 826 567.55 krooni (-116 738.94 eurot), seisuga 01.01.2009 oli võlgniku omakapital -1 073 891.44 krooni (-68 634.17 eurot) (tl 7). Nimetatud asjaolu näitab, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja juba vähemalt 2008. aastal. Seega on põhjendatud pankrotihalduri seisukoht, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja enne 2009. a. Võlgnik väide selle kohta, et ta ei olnud äriühingu maksejõuetusest teadlik enne 2009. a aprilli, mil kontrolliti üle eelmise aruandeperioodi andmed, ei ole asjakohane, kuna tulenevalt ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist osaühingu juhatus. Seega oleks võlgniku juhatus pidanud korraldama äriühingu raamatupidamise selliselt, et tagatud oleks olnud pidev ja ülevaatlik aruandlus äriühingu majandustegevusest. Nimetatud kohustust äriühingu juhatuse liige täitnud ei ole. Karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt ei olnud võlgniku juhatuse liige õigeaegselt teadlik äriühingu maksejõuetusest. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab osaühingu juhatus püsiva maksejõuetuse korral esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul. Seega oleks võlgniku pankrotiavaldus tulnud kohtule esitada juba vähemalt 2008. aastal. Nimetatut võlgniku juhatuse liige teinud ei ole ja on esitanud pankrotiavalduse kohtule olukorras, kus võlgniku kohustused ületasid oluliselt võlgniku vara. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Võlgniku bilansi kohaselt oli seisuga 01.06.2009 võlgnikul nõudeid ostjate vastu 76 586.90 krooni (4 894.80 euro) väärtuses (tl 7). Raamatupidamise seaduse § 16 p 8 kohaselt tuleb

2-09-28685 raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuda muu hulgas konservatiivsuse printsiibist, mille kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. ÄS § 183 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmel raamatupidamise korraldamise kohustus. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt ei osutunud võimalikuks debitoorse võlgnevuse sissenõudmine võlgniku näidatud väärtuses 76 587 krooni (4 894.80 eurot). Nõuete katteks on laekunud ainult 1 000 krooni (63.91 eurot). Ka nimetatud asjaolu näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust ja on kajastanud vara väärtust võlgniku bilansis olulisemalt suuremas väärtuses selle tegelikust väärtusest. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige taganud võlgniku raamatupidamise korraldamisel võlgniku vara kajastamist bilansis lähtuvalt konservatiivsus printsiibist ehk ta on lubanud võlgniku vara kajastamist bilansis ülehinnatult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud rasked juhtimisvead. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Kokku on OÜ BG(pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande kohaselt pankrotihalduri poolt tehtud väljamakseid summas 48 831 krooni (3 120.87 eurot), s.h ajutise halduri tasu väljamaksmisega seotud maksed. Kuna ajutise halduri tasu ja kulud on välja mõistetud Harju Maakohtu 16.09.2009 määrusega, siis kohus neid väljamakseid ei pea vajalikuks kinnitada. Haldur on aruandes märkinud, et OÜ BG(pankrotis) pankrotimenetluses on raha puudumise tõttu välja maksmata osa menetluse haldamiskuludest - bürookulud alates juunikuust 2010. a. Pankrotihalduri aruande ja esitatud kuluarvete kohaselt koosnevad pankrotimenetluses tehtud kulutused eest – pangakulu 16 krooni (1.02 eurot), raamatupidamisteenus 2 640 krooni (168.73 eurot), büroo- ja sideteenus, registripäringud, dokumentide arhiveerimine – kokku 17 040 krooni (1 089.05 eurot), õigusabi kulud 5 760 krooni (368.13 eurot) ja riigilõiv teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni (6.39 eurot). Kohus leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulutused on põhjendatud ning arvestades pankrotimenetluse mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, tuleb OÜ OÜ BG(pankrotis) lõpparuandes näidatud kulutused summas 25 556 krooni (1 633.33 eurot) kinnitada.