2-09-28685/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Osaühing (edaspidi OÜ) B kanti äriregistrisse . Võlgniku põhitegevusalaks on disaini- ja kujundustööd. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni, juhatuse liikmed on P ja K A . Osanikuks on P A . Võlgniku 2008. a majandusaasta lõppes kahjumiga 908 800 krooni, võlgnikul oli 2008. a müügitulu 4 246 656 krooni, tööjõukulu oli 1 428 094 krooni, tegevjuhtkonna tasu oli 219 936 krooni, juhatuse liige tasu ei saanud. 31.12.2008 seisuga oli võlgnikul vara kokku 872 672 krooni, kohustusi oli võlgnikul 1 946 563 krooni, võlgniku omakapital oli sama kuupäeva seisuga – 1 073 891 krooni. 31.12.2007 seisuga oli võlgnikul varasid 1 326 066 krooni ja kohustusi 1 491 157 krooni, võlgniku omakapital oli -165 091 krooni. 31.12.2006 seisuga oli võlgnikul varasid 2 228 638 krooni ja kohustusi oli 1 835 067 krooni ning võlgniku omakapital oli 393 571 krooni. Võlgniku juhatuse liikme P A -i kinnitusel on võlgnikul 08.06.2009 seisuga järgmised varad kokku summas 96 145 krooni, millest raha ja pangakontod 17 907 krooni, nõuded ostjate vastu (ebatõenäoliselt laekuvad arved) 76 587 krooni ja tulevaste perioodide ettemakstud kulud 1 651 krooni. Võlgniku väitel on nõuded ebatõenäoliselt laekuvad, kuna inkassofirma Intrum Justitia hindas nõuete sissenõudmise tõenäoliseks vaid väikses osas. Osade nõuete üle on vaidlused ning osadel ostjatel puuduvad teadaolevad varad, mille arvel nõuet rahuldada. Võlgniku juhatuse liige P. A on ajutisele haldurile esitanud võlgniku komisjoni 30.03.2007 otsuse, millega kanti võlgniku bilansist maha põhivara jääkväärtusega 92 649.50 krooni ning 30.12.2007 otsuse, millega kanti võlgniku bilansist maha põhivara jääkväärtusega 94 480.85 krooni. Põhivarade soetamise algdokumente ei ole võlgnik haldurile esitanud, kuna võlgniku väitel on „tegemist aastatel 2003-2005 tehtud ostudega ning sellest ajast on korduvate kolimiste käigus osa firma dokumentidest hävinud või kaduma läinud”. Võlgniku kassast on 2009. aastal kassa väljamineku orderite nr 294 (30.04.2009) ja 293 (31.03.2009) kohaselt P. A tasutud 10 000 krooni (kokku 20 000 krooni) selgitusega „laenu tagastus“. Võlgniku kassast on NAS-ile tasutud selgitusega „laenuleping“ kassa väljamineku orderi nr 289 (27.02.2009) kohaselt 200 000 krooni ja kassa väljamineku orderi nr 288 (12.02.2009) kohaselt 100 000 krooni. Võlgniku kassast on Armit Õigusbüroo OÜ-le tasutud selgitusega „laenu tagastus“ kassa väljamineku orderi nr 292 (22.01.2009) kohaselt 50 000 krooni ja kassa väljamineku orderi nr 295 (07.01.2009) kohaselt 20 800 krooni. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga vara kogusummas 872 672 krooni, millest raha oli 483 683 krooni, nõuded ostjate vastu 343 158 krooni, muud nõuded ja ettemaksed 1 300 krooni, varud 11 210 krooni ja materiaalne põhivara 23 321 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga järgmised varad kogusummas 1 326 066 krooni, millest raha 114 603

2-09-28685 krooni, nõuded ostjate vastu 674 833 krooni, muud nõuded ja ettemaksed 24 614 krooni, varud 395 410 krooni, materiaalne põhivara 116 606 krooni. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab järgmisi kontosid: arvelduskonto nr 10220013804018 AS-is SEB Pank, mille saldo oli 13.07.2009 seisuga 142.25 krooni. Võlgniku kontolt AS-is SEB Pank on P A ́i kontole kantud 19.01.2007 10 000 krooni selgitusega „tagasimakse“ ja 04.10.2007 20 000 krooni selgitusega „tagasimakse“. Võlgniku kontolt AS-is SEB Pank on NAS-ile kantud kontole kantud 15.07.2008 2 000 krooni selgitusega „leping 12/05“ ja 11.03.2009 2 000 krooni selgitusega „leping 12/05“. Arvelduskonto nr 221001103455 Swedbank AS-is, mille saldo oli 02.07.2009 seisuga -15.00 krooni. Kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 1.05 krooni. Võlgniku kontolt Swedbank AS-is on 08.03.2007 ja 25.04.2007 tasutud 4 500 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le selgitusega „leping R A i võla tagasimaks kokkuleppel 3 kuu maks“ ning 09.11.2007 500 krooni MA ́u kontole selgitusega „R A võlg“. Perioodil 21.05.2007-01.05.2008 on võlgniku kontolt Swedbank AS-is P A ́ile tehtud ülekandeid selgitusega „tagasimakse“ kokku summas 188 000 krooni. Võlgniku kontolt Swedbank AS-is on NAS-ile kantud 18.06.2008-01.03.2009 selgitusega „leping 12/05“ kokku 48 000 krooni. AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, AS-is Marfin Bank Eesti, Parex Banka Eesti filiaalis, AS Eesti Krediidipangas, BIGBANK AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Tallinna Äripangas, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule Opel Omega Caravan (1989.a, registreerimismärgiga XXX), millele on Tallinna Linnakohtu Täitevosakonna poolt vastavalt Tallinna Linnakohtu 21.10.1999 otsusele nr 2/3/221-4551 seatud käsutamise keeld. Võlgniku väitel sõidukit reaalselt ei eksisteeri, vaid on viidud vanarauaks. Vastavaid dokumente võlgnik ei esitanud. Maanteeameti andmetel on võlgnikule kuulunud madel Brenderup (2006.a, registreerimismärgiga XXX). Sõiduk on võõrandatud P A ile 08.06.2009. Võlgniku esindaja P.A väitel oligi sõiduk tema oma, kuid kantud võlgniku arvele ajutiselt. Antud asjaolud vajavad kontrollimist edasises menetluses. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on 30.03.2006 sõlmitud liisinguleping nr 0124141L, mille väljaostu arve on esitatud kolmandale isikule ja arve on lõplikult tasumata. Liisingulepingu esemeks on 91 cm printimise ja lõikamise seade SUMMA DC3. Vara jääkväärtus liisingust väljaostmisel oli 30 000 krooni. Võlgniku väitel on seadme turuväärtus 20 000 krooni, mille kohta on olemas seadme hooldaja ProStokk OÜ hindamisakt. Ajutine pankrotihaldur saatis Swedbank Liisingule kaks korda küsimuse lisateabe esitamiseks, kuid ei ole vastust saanud kellele arve esitati. Võlgniku kinnitusel esitati arve H OÜ-le, . Antud äriühingu juhataja ja osanik on praegu TT, isikukood XXX, kuid kuni aprillini 2009.a olid juhatuses ja osanikud P A ja M A . H OÜ on võlgnikuga seotud firma, kuna võlgniku koduleheküljelt leiab „kontakti” alt H OÜ andmed. Danske Bank A/S Eesti filiaali ja võlgniku vahel on 23.11.2006 sõlmitud liisinguleping , mille objektiks oli sõiduauto Hyundai Santa Fe 2.2 CRDi LTD AT. Leping on liisinguandja

2-09-28685 algatusel võlgnevuse tõttu 08.05.2009 lõpetatud. Vara on liisinguandjale tagastatud 05.06.2009 ning on võõrandamisel. AS-i DnB NORD Liising, AS-i SEB Pank Liising, ja ALG Liising AS-i andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Nordea Finance Estonia AS-ilt ei olnud ajutine pankrotihaldur aruande koostamise ajaks vastust saanud. Võlgniku reaalse vara moodustab raha summas 17 900 krooni. Nõuded on võlgniku hinnangul ebatõenäoliselt sissenõutavad ning põhivarad on maha kantud. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 08.06.2009 seisuga kohustusi kokku summas 1 922 712 krooni, mis koosnes võlakohustustest 46 947 krooni, s.h krediitkaardi võlg, Swedbank AS 27 006 krooni, kapitalirendimakse, Swedbank Liising AS 19 941 krooni; võlad tarnijatele 986 294 krooni (suurimad võlausaldajad on Adiantro OÜ, B3 Autorent OÜ, Cerryn Design OÜ, Proplastik AS, Tondi Elektroonika AS), s.h materjal 379 770 krooni, teenused 496 423 krooni, rent 110 101 krooni, maksuvõlad 412 511 krooni, võlad töövõtjatele 476 960 krooni. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga järgmised kohustusi kogusummas 1 946 563 krooni, millest laenukohustused 414 151 krooni, võlad tarnijatele 1 004 155 krooni, maksuvõlad 367 110 krooni ja muud võlad 161 147 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga järgmised kohustused kogusummas 1 491 157 krooni, millest lühiajalised laenukohustused moodustasid 1 472 957 krooni, s.h laenukohustused 78 459 krooni, võlad tarnijatele 735 612 krooni, maksuvõlad 481 533 krooni ja muud võlad 177 353 krooni ning pikaajalised kohustused 18 200 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 07.07.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 463 085.87 krooni, millest 412 511 krooni on põhivõlgnevus ja 50 574.87 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimaksete, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete võlgnevustest ja intressidest. Danske Bank A/S Eesti filiaali teatel on võlgnikul Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus seisuga 07.07.2009 306 504.73 krooni, mis koosneb vara soetusmaksumuse tasumata osast 261 414.93 krooni, tasumata kuumaksetest 29 397.50 krooni, intressist 326.86 krooni, viivisest (esitatud arvetel) 2 651.27 krooni ja kindlustusgraafikust tulenevast nõudest 12 714.17 krooni. Liisingulepingu objekti müügist saadava raha arvel vähendatakse liisinguandja nõuet võlgniku vastu. Swedbank AS teatel on võlgnikul Swedbank AS-iga sõlmitud krediitkaardi leping nr 04320319-CC, mille laenujääk 02.07.2009 seisuga on 26 700.86 krooni, viivis 1 325.03 krooni, teenustasu võlg 485 krooni ja viivis 20.37 krooni. Ajutist pankrotihaldurit on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud AS Ordi, kelle teate kohaselt on AS Ordi nõue 3 150 krooni.

2-09-28685 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 1,9 miljonit krooni. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile kõiki nõutud dokumente. 06.08.2009 toimunud kohtumise järel lubas võlgniku esindaja P.A esitada täiendavad andmed varade soetamise kohta (millised varad täpsemalt on maha kantud jne), kuid ei ole neid tänaseni esitanud. Seetõttu on ajutise pankrotihalduri ülevaade võlgniku kõikidest tehingutest käesoleval hetkel ebapiisav. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esinevad praeguste andmete põhjal eelkõige 2009.a jooksul kassast välja makstud summade osas. Võlgnik on kassast välja tasunud 2009.a ca 400 000 krooni, sh tagastanud laene. Võlgniku juhataja P.A on lähikondsena iseendale tagastanud laenu summas 188 000 krooni ajavahemikus mai 2007. a kuni mai 2008. a. Samas oli võlgniku omakapital 31.12.2007 seisuga negatiivne summas -165 091 krooni. Võlgnik on 2007.a maha kandnud oma põhivara, kuigi on 2008. a – 2009. a tegevust jätkanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kõikide andmete puudumise tõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas maksejõuetuse on põhjustanud pankrotikuritegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjusteks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõistes – eelkõige konkurentsi kasvu, üldisest majanduslangusest tulenevaid raskusi ja suutmatust saada krediidiasutustelt laenu. Samas vajab tuvastamist kas võlgniku juhatus on oma varadega käitunud äriühingu ja tema võlausaldajate huvides. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2007.a lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustikus toodud meetmed ning täiendavate investeerimisvõimaluste puudumisel esitama ka pankrotiavalduse. Kuna esinevad reaalsed vara tagasivõitmise võimalused, võlgniku põhivarade saatus on ebaselge ning võimalik võib olla sisse nõuda debitoorseid nõudeid, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku pankrot tuleks välja kuulutada.

2-09-28685 OÜB seaduslike esindaja esitas 15.06.2009 avalduse OÜB pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; vastused järelpärimistele; võlgniku 2006. a ja 2008. a majandusaasta aruanded – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara kokku 17 900 krooni, kohustusi on võlgnikul ca 1,9 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt võlgnikul vara praktiliselt puudub, kuid kohustusi on ligikaudu 1,9 miljonit krooni. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2008 -165 091 krooni ja seisuga 31.12.2008 oli – 1 073 891 krooni, millest tuleneb, et võlgniku omakapital ei vastanud äriseadustiku § 136 nõuetele juba alates 2007. a. Võlgnik ei ole võimeline majandustegevust jätkama. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara olulisel määral ja võlgnik ei ole suuteline majandustegevust jätkama, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ning kuna esinevad vara tagasivõitmise võimalused ja võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. 2009.a jooksul on võlgniku kassast välja makstud ca 400 000 krooni, s.h tagastanud laene. Võlgniku juhataja P. A on lähikondsena iseendale tagastanud laenu 188 000 krooni ajavahemikus mai 2007. a kuni mai 2008. a olukorras, kus võlgnik oli maksejõuetu, mida näitab asjaolu, et võlgniku omakapital 31.12.2007 seisuga oli negatiivne (-165 091 krooni). Samuti on võlgnik 2007.a maha kandnud oma põhivara, kuigi on ajavahemikul 2008. a – 2009. a tegevust jätkanud. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile kõiki nõutud dokumente – võlgniku esindaja P. A on lubanud esitada täiendavad andmed varade soetamise kohta (millised varad täpsemalt on maha kantud jne), kuid ei ole neid tänaseni ajutisele pankrotihaldurile esitanud ja seetõttu on ajutise pankrotihalduri ülevaade võlgniku kõikidest tehingutest käesoleval hetkel ebapiisav. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget P. A i esitama edaspidise pankrotimenetluse käigus pankrotihaldurile andmed vara soetamise ja mahakandmise kohta. Pärast eelnimetatud andmete saamist kohustab kohus pankrotihaldurit välja selgitama võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ning esitama vastavad nõuded. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on 30.03.2006 sõlmitud liisinguleping nr 0124141L, mille väljaostu arve on esitatud kolmandale isikule ja arve on lõplikult tasumata. Liisingulepingu esemeks on 91 cm printimise ja lõikamise seade SUMMA DC3. Vara jääkväärtus liisingust väljaostmisel oli 30 000 krooni. Võlgniku väitel on seadme turuväärtus 20 000 krooni, mille kohta on olemas seadme hooldaja ProStokk OÜ hindamisakt. Ajutine pankrotihaldur saatis Swedbank Liisingule kaks korda küsimuse lisateabe esitamiseks, kuid ei ole vastust saanud kellele arve esitati. Võlgniku kinnitusel esitati arve H OÜ-le, registrikood XXX. Antud äriühingu juhataja ja osanik on praegu TT, isikukood XXX, kuid kuni aprillini 2009.a olid juhatuses ja osanikud P A ja Mati A . H OÜ on võlgnikuga seotud firma, kuna võlgniku koduleheküljelt leiab „kontakti” alt H OÜ andmed. Kuna ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud oma tööperioodi jooksul välja selgitada võlgniku poolt sõlmitud liisinglepinguga seotud asjaolusid, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, võlgniku poolt sõlmitud liisinglepinguga seotud asjaolud.