Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-14854

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu 01.04.2011 esitas CE osaühing avalduse osaühingu FI pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt omab CE osaühing võlgniku osaühingu FI vastu järgmisi nõudeid: 371 808.16 eurot nõude eest, mille CE osaühing on omandanud aktsiaseltsilt SEB Pank ja 282 072.81 eurot nõude eest, mille CE osaühing on omandanud DA’ilt ja GA’ilt. Tagatiseks olev kinnisasja – registriossa nr XXX kantud hoonestusõiguse tagasi langemist võlausaldajale tõendavad pankrotiavalduse kohaselt tsiviilasjas nr 2-09-42169 tehtud kohtulahendid.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara 198.79 eurot, millele lisandub alates 31.05.2011 pangakontole laekunud 5 100 eurot, mistõttu likviidseks varaks on seega kokku 5 314.15 eurot. Võlgniku kohustusteks on seevastu 824 550.86 eurot Maksejõuetuse põhjuste osas ei saa ajutine haldur anda lõplikku ja ühest hinnangut, kuivõrd võlgniku poolt on antud vastuolulisi andmeid. Ajutise halduri hinnangul võib olla üheks maksejõuetuse põhjuseks majanduslangusega seotud üüritulude vähenemine. Samuti võis olla maksejõuetuse põhjuseks hoonestusõiguse omandamisega seoses võetud kohustuste suur osakaal, kuid seda oleks pidanud hoonet eesmärgipäraselt majandades olema võimalik teenindada.

2-11-14854 Tagasivõitmise ja – nõudmise võimalustele on ajutise halduri arvates raske hinnangut anda, kuna võlgniku poolt antud selgitused on vastuolulised. Eelkõige näeb haldur võimalusi advokaadibüroole Lextal tasutud deposiitide tagasinõudmiseks. Ajutine haldur on leidnud, et eeldatavalt oli äriühing juba 2009. aastal maksejõuetu ning maksejõuetus ei olnud juba siis ajutine. Maksejõuetuse põhjused ja erinevate juhatuse liikmete tegevus äriühingu juhtimisel vajab hinnanguid edaspidise pankrotimenetluse käigus. Oluline on see, kas juhatus tegi kõik selleks, et hoonestusõigus ei langeks tagasi omanikule ning üheks põhiliseks tagasilangemise vältimiseks oleks olnud hoonestusõiguse tasu maksmine hoonestusõiguse eest renditulu arvelt.

III Kohtuistung 31.05.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur kandis ette aruande sisu. Võlgnik on maksejõuetust möönnud, kuid ei nõustu võlausaldaja nõude suurusega.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS õ 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 01.04.2011 esitas CEosaühing avalduse osaühingu FIpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt omab CEosaühing võlgniku osaühingu FIvastu järgmisi nõudeid: 371 808.16 eurot nõude eest, mille CEosaühing on omandanud aktsiaseltsilt SEB Pank ja 282 072.81 eurot nõude eest, mille CEosaühing on omandanud DA’ilt ja GA’ilt. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises PankrS § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. 31.05.2011 toimunud kohtuistungil tunnistas võlgnik võlausaldaja nõuet ja oma maksejõuetust. Ajutise

2-11-14854 pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja võlgnik on selle õigeks võtnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et on esitanud võlgnikule tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p 1 pankrotihoiatuse ja võlgnik ei ole seejärel oma kohustust täitnud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnikul on vara kokku 5 298.79 eurot, mis koosneb pangakontodel olevast rahast. Kohustusi on võlgnikul kokku 824 550.86 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku suhtes läbi viidud saneerimismenetlus ebaõnnestus. Võlgniku 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 757 190 krooni, 2010. a majandustegevuse tulemuseks oli samuti kahjum 47 550 eurot, 2011. a majandustegevuse tulemuseks seisuga 24.05.2011 oli samuti kahjum 3 723.89 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, tema majandustegevus on alates 2009. a olnud kahjumlik ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik ajutisele pankrotihaldurile andnud vastuolulisi selgitusi võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, mistõttu ajutisel pankrotihalduril puudub võimalus anda põhjalikku ülevaadet võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalustele ei saa ta andmete puudumisel hinnangu anda. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded.

Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu FIpankrotihalduriks.

2-11-14854

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.