Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-21330
Tsiviilasi
Enn Meriroosi hagi Karin Keerdo-Massa vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
19 173,49 eurot
Apellatsioonkaebuse hind
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.02.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enn Meriroosi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Enn Meriroos (i.k. xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus Kostja Karin Keerdo-Massa (i.k. xxxxxxxxx, elukoht x. xxxxxxxx x-x, xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe
Jätta Harju Maakohtu 25.02.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-21330 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Enn Meriroosi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud 05.0.2010 esitas Enn Meriroos hagi Harju Maakohtusse Karin Keerdo-Massa vastu. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusoleku kustuda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosast nr xxxxxxxxx kanne, mille kohaselt on Tallinnas xxx xx/xxxx xx asuva kinnistu xxxxxxxx mõttelise osa omanikuks kostja, ja teha uus kanne, mille kohaselt on mõttelise osa omanikuks hageja. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kohustada kostjat andma tahteavalduse registriosa nr xxxxxxxxxx muutmiseks selliselt, et Tallinnas xxx xx/xxxxx xx asuva kinnistu xxxxxxxx mõttelise osa omanikuna kustutatakse kinnistusraamatust kostja. Hageja on Tallinnas xxx xx/xxxxx xx asuva kinnistu xxxxxxx mõttelise osa omanik. J P ja kostja sõlmisid 13.11.2009 müügilepingu, millega J P müüs kostjale nimetatud kinnistust xxxxxxxx mõttelist osa 300 000 krooni eest. Hageja sai 02.03.2010 müügilepingu tervikteksti ja esitas samal päeval ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja vaidles ostueesõiguse teostamisele vastu ning ei ole kinnistusraamatu kande muutmisega nõustunud. Hageja sõlmis J Piga 21.12.2010 notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu. Hageja tasus 04.02.2011 kostjale 19 173.49 eurot (300 000 krooni). Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et teostas ostueesõigust tähtaegselt. Omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste andmist saab hageja nõuda müüjalt. Ilma müüjaga sõlmitud asjaõiguslepinguta ei ole võimalik hagejat omanikuna kinnistusraamatusse kanda. Kostjal on õigus keelduda hagiavalduses nõutud nõusolekute andmisest, kuna hageja ei ole hüvitanud kostjale ostuhinda. Kostja võttis õigeks hageja nõude, milles nõutakse kostjalt tahteavaldust omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust. Samas palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuna ta on koheselt pärast ostuhinna tasumist võtnud selles osas haginõude õigeks. Maakohtu otsus 25.02.2011 otsusega kohustas Harju Maakohus Karin Keerdo-Massat andma tahteavalduse, millega kustutatakse Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosast nr xxxxxxxx kanne, mille kohaselt kinnitu xxxxxxxxxx mõttelise osa omanikuks on Karin Keerdo-Massa. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks kinnistusraamatusse uue kande tegemiseks tahtavalduse andmiseks. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. J P ja kostja sõlmisid 13.11.2009 ostu-müügilepingu, millega J P müüs kostjale xxxxxxx mõttelist osa xxx xx/xxxxxx xx asuvast kinnistust hinnaga 300 000 krooni. Kostja kanti kinnistusraamatusse kinnistu mõttelise osa omanikuna. Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 02.03.2010 saatis hageja müüjale ostueesõiguse teostamise avalduse. AÕS §
257 lg 3 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. Vastavalt AÕS § 63 lg 3, asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seega on J Pi ja kostja vahel vaidlusaluse mõttelise osa käsutamine tühine. 21.12.2010 sõlmisid hageja ning J P xxxxxxxxxx mõttelise osa suhtes asjaõiguslepingu. 04.02.2011 hüvitas hageja kostjale ostuhinna. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kuna kinnisasja mõttelise osa omandiõigus ei läinud kostjale üle ning hageja on hüvitanud kostjale mõttelise osa ostuhinna, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavaldust, millega kustutatakse kanne, mille kohaselt on kostja kinnistu mõttelise osa omanik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja võttis omaks hageja nõude, milles hageja palub kohustada kostjat andma tahteavaldus omanikukande kustutamiseks. Seega tuleb hagi selles osas rahuldada. Esialgses hagis esitas hageja nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavalduse, millega kantakse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hagi täpsustuses ei ole hageja seda nõuet enam märkinud, samas ei ole ka loobunud nõudest või seda tagasi võtnud. Kohtu hinnangul tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Kuna kostja ei ole kinnisasja mõttelise osa omanik, siis ei saa hageja nõuda kostjalt enda omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmist. Apellatsioonkaebus Enn Meriroos palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, kuna kohtule sellist nõuet ei olnud esitatud, ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Kohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kuna esialgses hagis esitas hageja ka nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavalduse, millega kantakse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse hageja, ja hagi täpsustuses ei ole hageja sellest nõudest loobunud või seda tagasi võtnud, siis tuleb selles osas kohtul nimetatud nõue lahendada. Hageja väitis hagi täpsustuses selgesõnaliselt, et ta täpsustab hagiavalduses toodud nõuet ning palus lugeda hageja nõue esitatuks järgmises sõnastuses: kohustada kohtuotsusega kostjat andma tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxx muutmiseks selliselt, et xxxx tn xx/xxxxxxx tn xx Tallinnas asuva xxxxxxxxxx mõttelise osa kinnistu omanikuna kustutatakse kinnistusraamatust Karin Keerdo-Massa. Seega oleks kohus kõigepealt pidanud kohtuotsuses andma hinnangu selle kohta, miks ta käsitleb hageja poolt esitatud haginõude täpsustust hagi eseme muutmisena. Samas pole kohus kohtuotsuses nimetatud asjaolu kohta andnud mingit hinnangut, mistõttu on kohtuotsus selles osas jäetud motiveerimata. Hageja ei ole muutnud hagi eset, vaid on põhinõuet kitsendanud. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, et üksnes nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Hageja esialgselt sõnastatud nõuet ja motiive vaadates on näha, et nõude eesmärk on olnud kogu aeg üks – kinnistusraamatus kostja asendamine hagejaga. Kui maakohus leidis, et haginõude täpsustus on tegelikult hagi eseme muutmine, siis oleks kohus pidanud hagejale andma võimaluse esitada selle kohta selgitusi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 32-1-116-10, et kohtu poolt antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena. Hageja jaoks tuli kohtu poolt hagi täpsustuse käsitlemine haginõude muutmisena üllatusena, sest tal puudusid
võimalused esitada kohtule selgitusi selle kohta, miks ei saa haginõude täpsustust käsitleda hagi eseme muutmisena. Kohtupraktikas ei ole peetud hagi muutmiseks isegi selliseid juhtumeid, kus menetluse kestel minnakse üle lepingu täitmise nõudelt lepingu järgi üleantu tagastamise nõudele
Ka siis, kui kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ei ole menetluskulude jaotamine toimunud kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleneb nimetatud sättest, et üldjuhul tuleb hagi osalise rahuldamise puhul jaotada menetluskulud selliselt, et pooled kannavad need võrdsetes osades. Kui kohus kaldub sellisest imperatiivsest põhimõttest kõrvale, siis tuleb kohtul seda põhjendada. Äärmiselt ebaõiglane on jätta kogu nõudelt tasutud riigilõiv hageja kanda. Järelikult oleks kohus pidanud isegi hagi osalisel rahuldamisel jätma poole hageja poolt tasutud riigilõivust kostja kanda. Vastustaja seisukoht Karin Keerdo-Massa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu 2 nõuet. Haginõudest saab loobuda kas nõudest loobumise või nõude tagasivõtmise avaldusega. Nn. haginõude täpsustus, millest nähtub, et hageja jääb üksnes ühe nõude juurde, ei kujuta endast teisest nõudest loobumise või selle nõude tagasivõtmise avaldust. Kuna hageja teine nõue, s.o. kohustada kostjat andma nõusoleku hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks, oli õiguslikult alusetu, siis on maakohus õigesti teinud otsustuse selle nõude rahuldamata jätmiseks. Kuivõrd esimene nõue, s.o. kohustada kostjat andma nõusolek kostja omanikukande kustutamiseks, rahuldati, siis vastab kohtuotsus menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda TsMS §-le 163 lg.1, mille kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Kolleegium ei leia, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätmine tema kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Sellele räägib vastu asjaolu, et hageja üks nõue oli õiguslikult alusetu, mida rõhutas ka kostja oma vastustes, ning teise nõude osas vaidles kostja õiguslikult põhjendatult vastu senikaua, kuni hageja ostueesõiguse teostajana hüvitas talle kinnistu mõttelise osa ostuhinna; pärast seda võttis kostja nõude koheselt õigeks.
Reet Allikvere
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.