Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavaldus EM esitas 05.05.2010.a kohtusse hagiavalduse KKM vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek kustuda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosast nr XXX kanne, mille kohaselt on Tallinnas XXXasuva kinnistu XXXmõttelise osa omanikuks kostja ja teha uus kanne, mille kohaselt on mõttelise osa omanikuks hageja. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas XXXasuva kinnistu XXXmõttelise osa omanik. JP ja kostja sõlmisid müügilepingu, millega JP müüs kostjale Tallinnas XXXasuvast kinnistust XXXmõttelist osa 300 000 krooni eest. Hageja sai 02.03.2010.a müügilepingu tervikteksti ja esitas samal päeval ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja on vaielnud ostueesõiguse teostamisele vastu ning ei ole kinnistusraamatu kande muutmisega nõustunud. 31.12.2010.a esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus kohustada kostjat andma tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX muutmiseks selliselt, et Tallinnas XXX asuva kinnistu XXX mõttelise osa omanikuna kustutatakse kinnistusraamatust kostja. Ühtlasi märkis hageja, et ta on JP sõlminud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu. 04.02.2011.a esitas hageja tõendi, et ta on 04.02.2011.a tasunud kostjale 19 173,49 eurot (300 000 krooni). Samuti esitas hageja tõendi müüja poolt ostueesõiguse teostamise avalduse kättesaamise aja kohta. Kostja seisukoht 05.05.2010.a esitatud hagiavaldusele esitatud vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja teostanud ostueesõigust tähtaegselt. Omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste andmist saab hageja nõuda müüjalt. Ilma müüjaga sõlmitud asjaõiguslepinguta ei ole võimalik hagejat omanikuna kinnistusraamatusse kanda. Kostjal on õigus keelduda hagiavalduses nõutud nõusoleku andmisest, kuna hageja ei ole hüvitanud kostjale ostuhinda. Vastuses hageja 31.12.2010.a nõude täpsustusele vaidles kostja hagile vastu. Hageja ei ole siiani tõendanud, et ta on teostanud ostueesõigust tähtaegselt. Samuti on kostjal jätkuvalt õigus keelduda nõusoleku andmisest, kuni talle hüvitatakse ostuhind. Vastuses hageja poolt 04.02.2011.a esitatud tõenditele märkis kostja, et ta võtab õigeks hageja nõude, milles nõutakse kostjalt tahteavaldust omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust. Samas palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuna ta on koheselt pärast ostuhinna

tasumist võtnud selles osas haginõude õigeks. Kui kohus seda ei tee, siis palus kostja jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on JP ja kostja sõlminud ostu-müügilepingu, millega JP müüs kostjale XXXmõttelist osa XXXasuvast kinnistust hinnaga 300 000 krooni. Kostja kanti kinnistusraamatusse kinnistu mõttelise osa omanikuna. Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1, ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 02.03.2010.a on hageja saatnud müüjale ostueesõiguse teostamise avalduse. AÕS § 257 lg 3 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. Vastavalt AÕS § 63 lg 3, asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seega on JP ja kostja vahel vaidlusaluse mõttelise osa käsutamine tühine. 21.12.2010.a on hageja ning JP sõlminud XXXmõttelise osa suhtes asjaõiguslepingu. 04.02.2011.a on hageja hüvitanud kostjale ostuhinna, makstes kostjale 19 173,49 eurot. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kuna kinnisasja mõttelise osa omandiõigus ei läinud kostjale üle ning hageja on hüvitanud kostjale mõttelise osa ostuhinna, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavaldust, millega kustutatakse kanne, mille kohaselt on kostja kinnistu mõttelise osa omanik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja on võtnud omaks hageja nõude, milles hageja palub kohustada kostjat andma tahteavaldus omanikukande kustutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb nimetatud nõude osas hagi rahuldada. Esialgses hagis esitas hageja ka nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kantakse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hagi täpsustuses ei ole hageja seda nõuet enam märkinud. Samas ei ole hageja nõudest ka loobunud või seda tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul nimetatud nõue lahendada. Kohtu hinnangul tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Kuna kostja ei ole kinnisasja mõttelise osa omanik, siis ei saa hageja nõuda kostjalt enda omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna ühes nõudes kuulub hagi rahuldamisele ja teises

mitte, siis peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetlukulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja on esitanud taotluse jätta kõik menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, kuna kostja võttis omanikukande kustutamist puudutava nõude õigeks koheselt pärast temale ostuhinna hüvitamist. Kohus ei pea seda taotlust põhjendatuks. Esialgsetes vastustes ei vaielnud kostja ükses selletõttu hagile vastu. Kostja esitas nõudele ka muid vastuväiteid. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.