Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-13243

2-11-13243

Võlgniku võlad Kohustusi on kogusummas 8 857,84 eurot, s.h: 1) hankijate ees 4 285,90 eurot. Suurimateks hankijateks on N OÜ, T OÜ, GB AS; 2) võlgnikul on maksuvõlgnevus 25.04.2011 seisuga kokku 200 eurot (sunniraha). Samas maksukohustuslase ettemaksukonto saldo seisuga 25.04.2011 oli 363,97 eurot, kuid ettemaksu tagasinõudmise võimalused ei ole ajutisele haldurile teada; 3) töölepingutest tulenev võlgnevus ühe töötaja ees summas 502 eurot; 4) pikaajalised kohustused ( KKV’i poolt antud laen) 1 406,06 eurot, laenulepingut ei ole ajutisele haldurile esitatud; 5) aruandva isiku (MT ja KKV) ees kokku summas 2 663,88 eurot. Ajutise halduri hinnangul moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 8 857,84 eurot. AOÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega eelkõige alljärgnevatel põhjustel: • AOÜ majandustegevus on lõppenud ja üürileping on üles öeldud; • 25.04.2011 seisuga ulatub kahjum vähemalt – (miinus) 9 824,37 eurot; • võlgnikul puuduvad igasugused teadaolevad likviidsed varad; • majandustegevusest on teenitud kuude lõikes peamiselt üksnes kahjumit; • finantssuhtarvud viitavad selgelt maksevõimetusele. • ettevõtja ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda jooksvaid kohustusi. • AOÜ-l puuduvad võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja puuduvad igasugused väljavaated endisel kujul tegevuse jätkamiseks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Võlgnik on kasutanud oma majandustegevuses üürileandja vara. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, ainsana võib olla kahjustatud teiste võlausaldajate huve 07.10.2010 juhatuse liikmele laenu 14 000 krooni (894,76 euro) tagastamisega. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri arvamusel pidada juba 2010.a lõppu ning püsivalt maksejõuetuks muutus hiljemalt 2011.a märtsikuuks, kui võlgnik lõpetas üürilepingu üürileandjaga ning pärast tasaarveldust jäi üles kohustus üürileandja ees 3 485,42 euro ulatuses. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et viimased tehingud on toimunud veebruaris 2011. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. AOÜ majandusraskused ja maksejõuetus on ajutise halduri hinnangul tingitud alakapitaliseeritusest ning ebapiisavast müügikäibest – ei suudetud katta jooksvaid püsi- ja võimalikke muutuvkulusid. Juhatus on vääralt planeerinud rahavoogusid ja ebaõigesti hinnanud sellega kaasnevaid riske. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatus korraldanud raamatupidamist

2-11-13243 kooskõlas raamatupidamisseadusega ning alates 31.12.2010 on võlgniku raamatupidamine täiesti korraldamata. Indrek Lepsoo palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulude summa 116,30 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %), millest hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid AOÜ maksejõuetuse alakapitaliseeritus ja ebapiisav müügikäive, püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2011.a märtsikuuks. AOÜ maksejõuetus ei ole ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast, kuigi juhatus on vääralt planeerinud rahavoogusid ja ebaõigesti hinnanud sellega kaasnevaid riske. Ajutise halduri hinnangul on juhatus rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. AOÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri andmetel puudub võlgnikul igasugune arvestatav vara, kohustusi on AOÜ’l 8 857,84 euro ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 18.05.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning teha ettepanek AOÜ võimalikele

2-11-13243 võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2011. Seisuga 06.06.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et AOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Indrek Lepsoo on kohtule 17.05.2011 esitanud AOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: pankrotiavalduse aluseks olevate andmetega tutvumine, päringute esitamine ja vara arestimine, võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentidega, lepingutega jm andmetega tutvumine, kohtumine võlgnikuga, täiendavate andmete ja selgituste nõudmine võlgnikult, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Indrek Lepsoo palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulud summas 116,30 eurot (büroo-, side-, tasuliste päringute jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Võlgniku seaduslik esindaja on kohtuistungil andnud nõusoleku tasuda ajutise halduri tasust ja kuludest 919,30 eurot, s.o osa, mida riigi vahenditest ei saa hüvitada. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) ja kulude summa 116,30 eurot (sisaldab käibemaksu 20 %) tuleb AOÜ’lt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le INC Partner - välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks ning võlgniku juhatuse liige on nõustunud hüvitama ajutise halduri tasust ja kuludest 919,30 eurot, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ INC Partner arvelduskontole Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule AOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele MT’ile (isikukood xxx).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.