Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-26572
Tsiviilasi
M M hagi SKAS vastu kindlustushüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
4 601,64 eurot (72 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende Hageja M M (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja LL(isikukood XXX, elukoht XXX), seadusliku esindaja nõustaja M esindajad T Kostja SKAS (registrikood XXX asukoht XXX), volitatud esindaja ES Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2011, jätkamine kirjalikus menetluses Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja LL Hageja seadusliku esindaja nõustaja M T Kostja volitatud esindaja E S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista SKAS-lt igakuine kindlustushüvitis 42,67 (nelikümmend kaks eurot ja 67 senti) eurot (667,57 krooni) M M kasuks alates M M sünnist XXX kuni täisealiseks saamiseni või pideva õppimise korral 24 aasta vanuseks saamiseni või uue pere liikmeks saamiseni (lapsendatakse). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.28.06.2009 esitas LLkohtule hagi SKAS vastu kindlustushüvitise saamiseks.
2.21.12.2009 kohtuotsusega rahuldas kohus osaliselt LL (L ) hagi SKAS vastu.
3.21.04.2010 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.12.2009 otsuse põhjendusel, et maakohus ei selgitanud välja, kas kindlustushüvitise taotlemisel saab olla hagejaks LL või M M .
4.Tulenevalt hageja LLtaotlusest ning kostja nõusolekust ja juhindudes TsMS § 210 lg 3 loeb kohus antud asjas hagejaks M M. Asjaolud
5.28.07.2007 hukkus Harju maakonnas, Saue vallas toimunud liiklusõnnetuses M M (tl 5).
6.Liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistati Harju Maakohtu 13.09.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1522 süüdi E G (tl 6-7), kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures.
7.21.02.2008 sündis M M , kelle isaks on M M (tl 17). Hageja nõue ja põhjendus
8.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise kindlustushüvitise summas 511,29 eurot (8 000 krooni) alates hageja sünnist kuni tema täisealiseks saamiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2, § 61 lg 2 ja 4, liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lg 1 p 2, § 32 lg 4 sätetele.
9.21.11.2008 kirjaga leidis kostja, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning otsustas tagada elatise maksmise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, lähtudes PKS § 61 lg 4 sätetest (tl 8-9). Kostja on tasunud hagejale kindlustushüvitist nimetatud määras. Hageja leiab, et hagejal on LKindlS § 32 lg 1 p 2 järgi õigus saada kindlustusandjalt elatist. Hageja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada PKS sätestatud elatise suuruse määramise aluseid ning hukkunu varalist seisu, mis oli oluliselt parem (tl 12-15), kui LL(L) oma, kelle ülalpidamisel on veel üks laps (tl 16). Hukkunul oli hea sissetulek, kinnisvara ning vallasvara (tl 12-15). Hageja leiab, et lapse vajadused on hinnatavad 530,59 eurole (8 302 krooni) kuus (tl 20-23 ja 170-171). Hageja nõustub, et kostja poolt makstavast hüvitisest on kostjal õigus maha arvata hagejale makstav toitjakaotuspension. Kostja vastus
10.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on põhimõtteline kohustus kindlustushüvitise maksmiseks hagejale tulenevalt LKindlS ning asjaolust, et liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures, mida kostja on ka tasunud elatise vähenemise hüvitise väljamaksmise teel. Kostja leiab, et kostjal on kohustus tagada hagejale elatise vähenemise hüvitist summas, mis võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Kostja poolt hüvitatakse hagejale see osa summast, mis jääb poolest miinimumpalgast puudu Pensioniameti poolt väljamakstavast toitjakaotuspensionist, mis nõutakse Pensioniameti poolt ravikindlustusseaduse alusel kostjalt tagasi. Kostja leiab, et kostja poolt makstav hüvitise suurus vastab seadusele.
12.Vastavalt kostja 28.09.2010 esitatud selgitusele puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et
2-09-26572 LLja M M ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel abielus, kuid nad moodustasid enne liiklusõnnetuse toimumist ühtse leibkonna ning neil oli ühine majapidamine ja ühised tulevikuplaanid, mistõttu leiab kostja, et hagejal on õigus saada kostjalt oma vanema surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenevat kahju hüvitamist vastavalt LKindlS § 32 lg 4. Tulenevalt LKindlS § 32 lg 4 sätestatud regulatsioonist, tuleks hagejale kindlustushüvitise arvestamisel lähtuda järgmisest arutluskäigust: pere elatise suuruseks kokku oli 27 412 krooni (1 751,95 eurot). LKindS § 34 lg 4 p 3 kohaselt pere elatisest moodustavad pere üldkulud kuni 30 protsenti. Tõendatud pere üldkuluks tuleb lugeda 2 212,79 krooni (141,42 eurot). Järelejäänud summa tuleks jagada kuuega, et saaks hagejale kuuluva elatise osa. LKindlS § 32 lg 4 p 2 kohaselt ülejäänud pere elatise summa, millest on üldkulud maha arvestatud, jagatakse pere liikmete vahel, kusjuures perekonnapeale (M M ) arvestatakse kolm osa, tema elukaaslasele (LL) kaks osa ja hagejale 1 osa, hageja elatise osa on seega 1/6 pere elatisest. Olulist tähendust omab asjaolu, et LKindlS § 32 lg 5 kohaselt arvutatakse kindlustuspension ümber, kui kindlustuspensioni saava pereliikme sissetulek on suurenenud, võrreldes kindlustusjuhtumi toimumise ajal olnud sissetulekuga. Samas sätestatakse LKindlS § 32 lg 6 p 3, et kindlustuspensioni maksmine pereliikmele lõpetatakse, kui ta saab uue pere liikmeks või sureb. Eelnev tähendab, et kindlustusandja poolne hüvitamise kohustus vastavalt LKindlS § 32 lg 6 p 3 lõpeb, kui hageja saab uue pere liikmeks (näiteks isik lapsendatakse). Seetõttu ei ole kostja hinnangul võimalik kostjalt välja mõista hüvitist LKindlS § 32 lg 4 alusel hagiavalduses nimetatud viisil, alates hageja sünnist kuni hageja täisealiseks saamiseni, vaid hüvitist tuleb maksta vastavalt tegelikele asjaoludele. Kindlustusandja poolne maksmise alus võib seega lõppeda enne lapse täisealiseks saamist, mistõttu ei oleks kohtu poolse täiendava hüvitise väljamõistmisel põhjendatud selle väljamõistmine kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuna hüvitise maksmise alus võib vahepeal ära langeda. Kostja leiab, et kuna hukkunu sissetulek moodustas pere sissetulekust 61,8%, tuleb kostjal hüvitada lapse elatis 244,85 eurot (3 831,02) x 0,618 = 151,32 eurot (2 367,57 krooni). Kostjalt nimetatud summa väljamõistmisel peaks aga arvestama asjaoluga, et hageja saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 97,27 eurot (1 522 krooni) hüvitist, mis nõutakse kostjalt pensionikindlustuse seaduse alusel välja. Seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetava hüvitise suurus siduda Pensioniameti poolt väljamakstava pensioni suurusega.
13.Kostja leiab, et vaidlus kuulub lahendamisele LKindlS § 32 alusel, seega ei ole vaidluse õigeks lahendamiseks vajalik hinnata lapse vajaduste nimekirja põhjendatust, kuivõrd lapse kindlustuspensioni suurus määratakse kindlaks lähtuvalt lapse vanemate sissetulekute suurusest, mitte lapse eeldavatest vajadustest. Lapse elatise suuruse osa kujuneb seega valemist, mis on esitatud LKindlS § 32 lg 4 p 3. Antud juhul nõuab hageja kostjal kindlustushüvitist summas 511,29 eurot (8 000 krooni), mis ei ole asjakohane. Samas ei ole lapse isa hukkumisega lõppenud lapse ema LL(L) poolne kohustus hagejat ülal pidada. Hagiavaldusest nähtub aga, et hageja ülalpidamise kohustus oli vaid hageja isal, mitte emal Lea Linnul (L), milline käsitlus ei ole kooskõlas seadusega. Isegi kui asuda seisukohale, et kui väljaspool abielu sündinud lastel oleksid suuremad sotsiaalsed tagatised kui abielust sündinud lastel ning nendele ühe vanema hukkumise korral tuleb kindlustushüvitise suuruse arvestamisel lähtuda ainult lapse eeldatavatest vajadustest mitte vanema eeldatavatest võimalustest, mille osas on hüvitise valem sätestatud LKindlS, on hageja poolt esitatud lapsele tehtavate kulutuste tõendamata ja ülepaisutatud. Kostja vaidleb vastu, et hageja poolt esitatud nimekirjas “lapse vajadused ühes kuus” on järgmised kulutused seotud lapse vajadustega: küte, elekter, kommunaalmaks, korterivalve, korterikindlustus, pangalaen, transpordikulu, autokindlustus, sidekulud, sellised kulutused ei ole seotud hageja kui lapse personaalsete vajadustega. Krediidiasutuse ees võetud kohustused ei saa olla lapse vajadused, liikluskindlustuse kindlustusandja ei pea kompenseerima ei laenude, liisingute ega järelmaksude tasumist ega nendega seotud intressikulu. Erinevate kindlustustoodete ega valveteenuste maksumus ei ole suurem hageja tõttu. Samas küte, elekter ega kommunaalmaksed ei ole suuremad hageja tõttu. Seetõttu ei ole eelnevalt seotud kulutused kuidagi käsitletavad lapse vajadustena. Ülejäänud vajaduste nimekirjas väljatoodud kuludest saab pidada põhjendatuks toit,
2-09-26572 kulutused igakuiselt lapse riietele, jalanõuetele ja muudele sarnastele tarvetele, kulutused lapse huvidele ja arendamiseks, kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele. Esitatud nimekirja alusel võib põhjendatud lapse vajadusteks lugeda ühes kuus ca 185,34 eurot (2 900 krooni). Kuivõrd LL (L) poolne ülalpidamise kohustus ei ole ära langenud, saaks nimetatud nimekirja alusel kostjalt hukkunud vanema osana välja mõista 50% 185,34 eurost (2 900 krooni), ehk hinnanguliselt 92,67 eurot (1 450 krooni). Eelnev paneks aga hageja märksa ebasoodsamasse olukorda, kui kindlustushüvitise arvestamine LKindlS § 34 lg 4 sätestatud põhimõtete alusel. Kohtu põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.07.2007 hukkus Harju maakonnas, Saue vallas toimunud liiklusõnnetuses M M (tl 5). Liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistati Harju Maakohtu 13.09.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1522 süüdi E G (tl 6-7), kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. 21.02.2008 sündis M M , kelle isaks on M M (tl 17). Samuti puudub vaidlus, et kostja on kohustutud maksma hagejale kindlustushüvitist.
17.Poolte vahel on vaidlus kohaldatava seaduse ning hüvitise suuruse üle.
18.Kohus analüüsib esmalt kohaldatava seaduse küsimust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Liikluskahjuks on LKindlS § 28 lg 2 p 4 alusel surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetava elatise vähenemine või kaotus, samuti matusekulu. LKindlS § 32 lg 4 p 1 sätestab, et elatise vähenemise hüvitis (edaspidi kindlustuspension) määratakse pere igale liikmele, kelle elatis vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu, kusjuures hukkunu ülalpeetavaiks (pereliikmeks) võivad olla tema lesk, alaealised lapsed, töövõimetud täisealised lapsed, ülalpidamisel olnud töövõimetud vanemad, muud ülalpidamisel olnud töövõimetud isikud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et LL(L) ja M M kooselust sündinud hagejat tuleb käsitleda kui hukkunu ülalpeetavat olenemata sellest, et hageja ei olnud õnnetuse toimumise ajal veel sündinud. PKS sätestab vanema ja lapse ülalpidamiskohustuse. Antud juhul on üks vanematest hukkunud ning PKS ei sätesta hukkunud vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Kuna liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures on kostja tunnistanud liiklusõnnetuse kahjujuhtumiks ning on otsustanud tasuda hagejale elatise vähenemise hüvitist, mis tuleneb LKindlS § 32 lg 4 p 1. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on kindlustusjuhtumiga, siis tuleb käesolev vaidlus lahendada lähtudes LKindlS § 32 sätetest. Tuginedes eeltoodule jätab kohus tõendid seoses hageja ülalpidamisega tähelepanuta (tl 65-68, 170, 171).
19.Kuna kohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub LKindlS, siis analüüsib kohus edasi hüvitise suurust. LKindlS § 32 lg 4 p 2 sätestab, et pere elatise moodustavad pereliikmete sissetulek, perioodiliselt makstavad pensionid, abirahad ja alimendid (elatis). Kohus leiab, et LKindlS § 32 lg 4 p 2 eesmärgist tulenevalt on perena käsitletav isikud, kel on vastastikkused ülalpidamiskohustused. LKindlS § 32 lg 4 p 3 sätestab, et pere elatisest moodustavad pere üldkulud kuni 30 protsenti. Ülejäänud elatise summa jaotatakse pere liikmete vahel, kusjuures perekonnapeale arvestatakse
2-09-26572 kolm osa, tema abikaasale kaks osa ja ülejäänud pereliikmetele igaühele üks osa. Perekonnapea käesoleva seaduse tähenduses on pereliikmetest kõige suuremat perioodilist tulu saav isik. Kohus leiab, et perekonna peana tuleb käsitleda hukkunut ja tema abikaasana L L (L) ning pere sissetulekute arvestamisel tuleb lähtuda nii LL(L) kui ka hukkunu sissetulekutest olenemata asjaolust, et nad ei olnud omavahel abielus. Kohus leiab, et pere üldkuluna tuleb arvestada kommunaalkulusid, mille puhul ei ole võimalik täpselt määratleda, millise osa neist moodustavad iga pereliikme kulud eraldi. Hageja on esitanud tõendid pere üldkulude kohta. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et pere üldkulud on eluruumi hoolduskulud summas 24,21 eurot (378,85 krooni) (tl 20), elektrikulu kuus 55,35 eurot (866 krooni) (tl 21), sidekulud ühes kuus 43,97 eurot (687,94 krooni) (tl 22), tehnilise valve kulud 17,90 eurot (280 krooni) (tl 23), seega kokku 141,42 eurot (2 212,79 krooni). Kohus leiab, et üldkuluna ei saa arvestada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisele kulutatud summasid. Hukkunu ja Hansapanga (praegune Swedbank) vahel sõlmitud laenulepingust (tl 69-72) ega laenulepingust (tl 73-77) ei nähtu laenu sihtotstarve, seega ei saa seda pidada eluruumi soetamiseks võetud laenuks. Laenulepingust (tl 78-83) nähtub, et see on sõlmitud eluaseme soetamiseks, ei ole sellest võimalik välja lugeda igakuist laenusummat. Kostja märgib õigesti, et laenuintressid ei ole kuidagi seotud lapse vajadustega ega ka pere üldkuludega. Õige on hageja väide, et pere üldkulude alla võib liigitada eluaseme olemasolu tagamisele tehtud kulutused, kuid eluaseme tagamine ei tähenda ilmtingimata selle omandisse ostmist. LKindlS § 29 lg 5 p 1 sätestab, et pereliikme sissetulek tuleb arvestada võttes arvesse kaheteistkümne vahetult liikluskahju tekkimisele eelnenud kuu jooksul saadud sissetuleku ja kalendripäevade arvu. Kohus leiab, et selle sätte puhul tuleb kohaldada 02.11.2007 jõustunud redaktsiooni, sest laps, kelle ülalpidamiseks elatist makstakse, sündis pärast seaduse muudatust, siis sai hagejal tekkida õigus hüvitisele alles pärast lapse sündi ning seega pärast õnnetuse toimumist kehtima hakanud redaktsiooni alusel. Kohtule esitatud SO E AS tõendist nähtub, et LL(L) sissetulek perioodil aprill kuni august 2007 oli 2 695,15 eurot (42 170 krooni) (tl 63). Kostja võttis oma vastuses omaks asjaolu, et LL(L) sissetulek oli keskmiselt 669,22 eurot (10 471 krooni) ning hukkunu sissetulek 1 082,71 eurot (16 940,70 krooni). Kindlustuspensioni osa väljaarvutamisel hagejale tuleb lähtuda järgmisest arvutuskäigust: Hukkunu sissetulek 1 082,71 eurot (16 940,70 krooni) + LL(L) sissetuleks 669,22 eurot (10 471 krooni) = kogusumma 1 751,93 eurot (27 411,70 krooni) – 141,42 eurot (2 212,79 krooni) = 1 469,08 eurot (22 986,12) 1/6= lapse osa 244,85 eurot (3 831,02 krooni). LKindlS § 32 lg 4 p 4 sätestab, et pere iga liikme elatise summast hüvitatakse perioodiliselt makstava kindlustuspensionina see osa, mille tema elatisest kattis hukkunu. Hukkunu sissetulek moodustas 61,8% pere elatisest, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kindlustuspension 244,85 eurot (3 831,02 krooni) * 0,618 = 151,32 eurot (2 367,57 krooni), millest kuulub maha arvestamisele Pensioniametilt saadav toitjakaotuspension, millega on nõustunud hageja oma seisukohtades kohtule. Kohtuistungil märkis Lea L, et hageja saab toitjakaotuspensioni 108,65 eurot (1 700 krooni) (tl 187). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kindlustuspension summas 151,32 eurot (2 367,57 krooni) - 108,65 eurot (1 700 krooni) = 42,67 eurot (667,57 krooni). Kohtu poolt välja nõutud M M konto väljavõtted 28.01.2007- 28.07.2007 (tl 202-205) ei mõjuta eelmärgitud väljamõistetavat summa suurust.
19.LKindlS § 32 lg 6 alusel kindlustuspensioni maksmine pereliikmele lõpetatakse, kui ta: 1) sissetulek suureneb kindlustusjuhtumi eelse tasemeni; 2) saab 18 aasta vanuseks, pideva õppimise korral 24 aasta vanuseks ja on töövõimeline; 3) saab uue pere liikmeks või sureb. Kohus on seisukohal, et kindlustuspension hageja kasuks tuleb välja mõista alates hageja sünnist kuni hageja 18 aasta vanuseks saamiseni või pideva õppimise korral 24 aasta vanuseks saamiseni või saab uue pere liikmeks (lapsendatakse).
2-09-26572 Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.