Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-2383 3.2 Välja mõista OÜ-lt Malts Ei Kasva ja Riivo Saart ́ilt solidaarselt Aktsiaseltsi Olerex kasuks viivised 0,3 % päevas põhinõudelt 746,94 eurot (11 687,09 krooni) alates hagi esitamisest 15.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-2383 Kostja vastuväited Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid selle rahuldamata jätta. Geri Trans OÜ tasus 24.10.2009 ja 27.11.2009 arve nr 505-10135165 täies ulatuses. Tasumata on viivisarve nr 500-10008708 summas 4649,54 krooni. Müügilepingu punkt 2.6 ei tugine seadusele, on heade kommetega vastuolus ja tühine. Hageja nõuab lisaks viivisarvete tasumisele viivist 0,3% päevas viiviselt, milline nõue on aga vastuolus VÕS § 113 lg 6. Kokkulepitud viivise määr on ebamõistlikult suur ja kostja 2 palus vähendada viivist mõistliku suuruseni s.o kuni 960,74 kroonini. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus tegi 29.10.2010 osalisel omaksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 687,09 krooni. Otsuse põhjendustel kuulub hagi põhivõlgnevuse osas rahuldamisele tulenevalt võlatunnistusest ja sellest tulenevast omaksvõtust. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, kuna kostjad tunnistavad põhivõlgnevust. Kuna hageja kahju on kaetud ja tema huvi realiseeritud põhinõude rahuldamisega, ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja TsMS §-st 367 tulenev viivisenõue põhjendamatult ja ebaõigesti rahuldamata. Viivise nõudmise eeldused (rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine) on käesoleval juhul täidetud. Kostjad nõustusid, et olid arvete tasumisega viivituses ja palusid maakohtul viivist vähendada, mille osas maakohus ei ole hinnangut andnud. Hageja huvi ei ole põhinõude täitmisega realiseeritud, kuna kostjad ei ole siiani põhivõlgnevust tasunud. Samuti jääb arusaamatuks mil moel saab hageja kahju olla kaetud. Viivis ei ületa põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Vastustaja seisukoht Kostja 2 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu poolte väidete ja tõendite hindamata jätmisel. Apellatsioonikohtul on võimalik teha kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-s 2 sätestatuga uus otsus tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuivõrd ülejäänud osas ei ole Pärnu Maakohtu otsust vaidlustatud, vaatab kohus läbi otsuse ainult apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, s.o. viivise väljamõistmata jätmise osas. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - hageja ja kostja I sõlmisid 20.06.2007 müügilepingu nr 9049; - 22.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, käendaja vastutuse piirmääraks oli 180 000 krooni; - müügilepingu alusel tekkis kostjal I võlgnevus arve nr 505-10135165 osalisest tasumisest 11 687,09 krooni; - arve tasumise tähtaeg oli 22.07.2009; - müügilepingu p 2.5 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimisest;

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-2383 -

hageja ja kostja I sõlmisid 14.08.2009 võlatunnistuse, millega kostja I tunnistas võlgnevust 11 687,09 krooni; kolmas isik Geri Trans OÜ tasus kostja I eest hagejale 24.10.2009 3 000 krooni ja 27.11.2009 15 239,32 krooni;

Kostjad leidsid, et müügilepingu p 2.6, mille kohaselt „lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised, seejärel võlgnevuse põhisumma alates varasemast võlgnevusest“, välistab võlgniku õiguse nõuda viivise vähendamist ning on seetõttu vastuolus heade kommetega ja tühine. Ringkonnakohus nimetatud käsitlusega ei nõustu. Seadus ei keela lepingupooltel kokku leppida täitmise korras erinevate kohustuste katteks. VÕS § 88, mis reguleerib täitmist erinevate kohustuste katteks, on dispositiivse sisuga norm. Seega võivad pooled lepingus kokku leppida, millises järjekorras arvestatakse erinevate kohustuste täitmisega. Kokkulepe, millega pooled lepivad kokku esmalt tasutud summade viiviste katteks arvestamises, on aktsepteeritav ega ole vastuolus heade kommetega. Ka ei välista selline kokkulepe viivise vähendamise nõude esitamist VÕS § 113 lg 8 alusel nagu leidsid ekslikult kostjad. Kuivõrd kokkulepe on kehtiv, ei ole asjakohane ka kostjate käsitlus, et viiviselt on arvestatud viivist. Arvest nr 505-10135165 tasumise tähtajaga 22.07.2009 (tl 8) ilmneb, et see kajastab hageja poolt müüdud diislikütuse ja bensiini maksumust, arvel ei ole märgitud viiviseid. Seega on põhjendamatud kostjate väited, et hagiavalduses nõutud vaidlusalusest arvest maksmata summa 11 687,09 koosneb tasumata viivistest. Hageja selgituste kohaselt arvestas ta Geri Trans OÜ poolt makstud summadest viivisarve nr 500-10008708 katteks 4 649,54 krooni ja viivisarve nr 500-10009100 katteks 7 037,55 krooni. Viivisarvete katmisest ülejäänud osas kaeti sellest rahast kostja kohustuste täitmiseks käesoleva menetluse esemeks oleva arve eest 3 552,23 krooni. Kostjad leidsid, et viivis protsent 0,3 on liiga suur. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (vt riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Viivise vähendamine on võimalik kohtu poolt üksnes vastava taotluse alusel. Taotluse viivise vähendamiseks esitas kostja II ja palus viivise vähendada kuni 960,74 kroonini. Oma taotlust on kostja põhjendanud viivise ebamõistliku suurusega ja vastuoluga heade kommetega. Nimetatud väidetele on ringkonnakohus juba hinnangu andnud ja leidnud, et need ei ole viivise vähendamise aluseks. Hageja on viivist arvestanud 5 234,93 krooni, viivis ei ületa põhivõlgnevust. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused viivise vähendamiseks kostja II taotluses toodud asjaoludel. Hageja taotles hagis viivise väljamõistmist hagi esitamisest 15.01.2010 kuni otsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud kostjate kanda. Maakohus on poolte menetluskulud jätnud kostja kanda, täpsustamata, millise kostja. Ka nimetatud osas tuleb maakohtu otsust muuta. Seoses hageja nõude täieliku rahuldamisega jäävad poolte esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades (TsMS § 162 lg 1, 165 lg 1).

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-2383 Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.