Eesti Vabariigi nimel Osalisel omaksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi V.K. ja H.P.
2-10-2383 AS Olerex hagi OÜ Malts Ei Kasva /endine ärinimi Segeri
Trans OÜ/ ja Riivo Saart vastu Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuotsus kirjalik menetlus osaliselomaksvõtul põhinev poolte nõusolekul TsMS § 403 ja § 440 Hageja: AS Olerex Reg. kood 10136870 asukoht Jaama 76, Tartu 50605 Gerli Tooming AS Olerex jurist E-post: Hageja esindaja: [email protected] Kostja 1: OÜ Malts ei Kasva /endine ärinimi Sageri Trans OÜ/ Reg. kood 11364165 Asukoht: Soo tn 18, 80029 Pärnu E-post: [email protected]
Kostja 2: Riivo Saart Isikukood xxxxxxxxxxx Elukoht: xxx tn xx, xxxx xxxxx Kostja esindaja: advokaat Anu Talu asukoht Kuninga 24, 80010 Pärnu E-post: [email protected] Juhindudes kohtu poolt tuvastaud asjaoldest ja TsMS § 403 ja § 440 samuti VÕS § 6 lg. 1, § 7, § 76, § 88 lg 8-9, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1 ja lg 8, § 162, § 208 lg 1 ning § 397 lg 1 ja TsÜS § 138 kohus OTSUSTAS. Rahuldada hagi osaliselt. Mõista välja OÜ Malts ei Kasva /endine ärinimi Sageri Trans OÜ/ reg. kood 11364165 ja Riivo Saart isikukood xxxxxxxxxxx solidaarselt põhivõlgnevus summas 11`687,09 krooni ja AS Olerex reg. kood 10136870 kasuks. Jätta rahuldamata hagi TsMS §-st 367 tulenev viivise nõuses, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks
Tsiviilasi nr 2-10-2383 muutunud, so 0,3% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 3000 krooni hageja kasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Hageja nõue ja arvamus kostja poolt hagile esitatud vastuväidetale. AS Olerex (Müüja) ja OÜ Sageri Trans (Ostja) sõlmisid 20. juunil 2007.a müügilepingu nr 9049 (edaspidi nimetatud Leping) (vt hagiavalduse Lisa 1). Lepingu p 2.1 kohaselt on Lepingu objektiks Müüja poolt Ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused (edaspidi nimetatud Kaup), mis väljastatakse Ostjale tanklast AS Olerex krediitkaartide alusel. Lepingu p 2.3 kohaselt Ostja tasub Kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega Müüja poolt näidatud arveldusarvele. Lepingu punkt 2.8. kohaselt arve mittesaamine ei vabasta Ostjat maksetingimustest kinnipidamise kohustustest. Seega on Hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud ostu-müügileping. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu puhul on müüja kohustuseks asi ja selle omand üle anda, ostja kohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda selle eest rahas. Käesoleval juhul on Hageja (Müüja) omapoolsed kohustused täitnud st on andnud Kostjale 1 (Ostja) vastavalt põhiarves nr 505-10135165 nähtuvalt 21.06.2009.a suvist väävlivaba diiselkütust ja bensiini AS Olerex Betooni kiirtanklast ja Pärnu tanklast. Kostjad ei ole omapoolset kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja ja Kostja 1 sõlmisid 14.08.2009.a võlatunnistuse, milles Kostja 1 võtab hagiavalduses näidatud võlgnevuse aluseks oleva põhiarve nr 505-10135165 ja viivisarve nr 500-10008708 õigeks ja tunnistab täielikult nõuet ning kohustub võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel, millest kinni ei peetud (vt hagiavalduse Lisa 4). Hageja saatis Kostjatele meeldetuletuskirjad 26.10.2009.a, kuid võlgnevus on käesoleva ajani likvideerimata (vt hagiavalduse Lisa 3). Kuni hagiavalduse vastuse esitamiseni pole Kostjad varasemalt esitanud Hagejale vastuväiteid arvete, saldoteatise saamisel ja nõude suuruse, arvestuse ja kohustuste täitmise järjekoha osas, siis ei ole Hageja hinnangul Kostjate vastuväited kohtumenetluses põhjendatud.
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383 VÕS § 76 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et võlgniku kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja ja Kostja 1 on viivise nõudeõiguses kokku leppinud müügilepingu p-is 2.5, mille kohaselt Lepingu punktis 2.2 nimetatud arve(te) tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse kustutamise päeval. Lepingu punkt 2.6 kohaselt Lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised, seejärel võlgnevuse põhisumma alates varasemast võlgnevusest. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata Ostja ühepoolsest tahtest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega võib võlgnik muuta täitmise järjekorda üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hageja ja Kostja 1 olid kohustuse täitmise järjekorras müügilepingu punktis 2.6 kohaselt kokku leppinud, mistõttu tuleb lugeda esimeses järjekorras tasutuks viivis ja teises järjekorras põhivõlg. Hageja ja Kostja 1 vahel kokkulepitud müügilepingu p 2.6 tugineb VÕS § 88 lg 8, mis käsitleb kohustuste täitmise järjekorda, mitte VÕS § 162 viidatud viivise vähendamist nagu Kostjad oma vastuses märgivad. Hageja märgib, et Kostjatel ei ole mingil moel takistatud kasutada õiguskaitsevahendit VÕS § 162 mõttes. Sellekohased Kostja vastuväited ei anna alust tugineda müügilepingu p 2.6 tühisusele. Väidetav hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta kohustuse täitmise nõudmist ja Kostjal ei ole alust keelduda võla tagasimaksmisest. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ja õiguslikust regulatsioonist on Hageja seisukohal, et vaidlusalune müügilepingu p 2.6 vastab kehtivale seadusandlusele, ei ole tühine ega vastuolus heade kommetega. Kostja vastuse punktis 3.10 viidatud kohustuse täitmise korra muutmine ei ole õiguspärane ja seesugune käsitlus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Sageri Trans lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, meeldetuletuskirjadele ei reageerinud. 12. jaanuaril 2010.a esitas Hageja Kostjate vastu hagivalduse põhivõlgnevuse summas 11`687,09 krooni ja TsMS § 367 tuleneva viivise nõudes. OÜ`l Sageri Trans on tasumata osaliselt põhiarve nr 505-10135165 summas 18` 239,32 krooni, maksetähtajaga 22.07.2009.a, millest on tasumata võlgnevus summas 11`687,09 krooni (vt hagiavalduse Lisa 2). Kokku võlgneb OÜ Sageri Trans AS`ile Olerex põhivõlana 11`687,09 krooni. Kostja ei ole põhiarvet tähtaegselt tasunud, seega on Kostja rikkunud müügilepingut. Kostja märgib kohtule esitatud vastuse punktis 3.2, et arve nr 505-10135165 on tema poolt Hagejale täies ulatuses tasutud 27.11.2009.a ja hagiavalduse põhinõudena esitatud nõue 11`687,09 krooni on tasumata viivisarved.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383
Hageja selgitab, et on esitanud põhiarve nr 505-10135165 summas 18`239,32 krooni, mille maksetähtajaks oli 22.07.2009.a. Nimetatud põhiarve on Kostjate poolt tasumata osaliselt st summas 11`687,09 krooni ning Kostjate väide, et hagiavalduses põhinõudena esitatud 11`687,09 (4649,54+7037,55) krooni on tasumata viivisarved on vaadates põhiarvet põhjendamatu. Kolmanda isiku Geri Trans OÜ poolt 27.11.2009.a on tasutud võlgnevuse summas 15 239,32 krooni laekumine on kantud Hageja poolt viivisarvete nr 500-10008708 summas 4649,54 krooni, 500-10009100 summas 7037,55 krooni katteks ning osaliselt on viivisarvete katmisest ülejäänud osas kaetud vaidlusalust põhiarvet nr 505-10135165 summas 3552,23 krooni ja 24.10.2009.a summas 3000 krooni. Seega on põhivõlgnevuse jääk summas 11`687,09 krooni. Põhiarve nr 505-10135165 tasumisega viivitamise eest on arvestatud viivist perioodil 23.07.2009.a kuni 13.08.2009.a summas 1203 krooni, mis kajastub viivisarve nr 500-10008708 lisal ja perioodil 14.08.2009.a kuni 26.10.2009.a summas 4031,13 krooni kajastub viivisarve nr 500-10009100 lisal. Kokku on viivist arvestatud summas 5234,93 krooni. Viivist ei ole arvestatud ebaseaduslikult ja viivist on arvestatud Kostjale st 1462,97 krooni võrra vähem, kuna arvestusperiood on lõpetatud 26.10.2009.a mitte 27.11.2009.a. Hageja ei ole tekitanud võlgnikule kahju ebamõistliku viivise näol. Kostja rõhutab, et müügilepingu p-is 2.5 sätestatud viivise % on ebamõistlikult suur. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivitusnõuet tuleb Hagejal põhjendada juhul, kui põhivõlalt makstav viivis on suurem kui põhivõlg. Hageja on seisukohal, et kui Kostja hinnangul on müügilepingus olev viivisemäär ebamõistlikult suur, siis tuleb tal nimetatud asjaolusid ka tõendada (VÕS § 113 lg 8). Kostjal lasub kohustus tõendada, et viivise suurus on ebamõistlik, mida Kostja ei ole teinud. Muuhulgas tuleb Kostjal tõendada, et Hageja ei ole raha maksmisega kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud. Kostjad ei ole tõendanud, et viivis on Hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Põhiarvest nr 505-10135165 summas 18`239,32 krooni tulenevalt ei ületa varasemalt viivisnõue 11`687,09 krooni (viivisarve nr 50010008708 summas 4649,54 krooni ja viivisarve nr 500-10009100 summas 7037,55 krooni) põhinõuet ning seetõttu viidates käesolevas vastuses toodud põhjendustele on Hageja seisukohal, et viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Viivise suurus lepiti kokku Hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud müügilepingu punktis 2.5. Kui Lepingupooled lepivad omavahel juba eelnevalt kokku viivise maksmise kohustuses, kuulub kohaldamisele kokkuleppeline viivis (VÕS § 113 lg 1). Kostjad ei täitnud on Lepingujärgset kohustust ja jätsid Hagejale hagiavalduses märgitud arve tähtaegselt tasumata. Seega on Kostjad oma lepingujärgset kohustust rikkunud ja Hagejal on VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuste täitmist. Riigikohtu lahendi 3-2-1-66-05 kohaselt on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt Lepingupooled vabad Lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus Lepingus kokkulepitava viivisemäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad Pooled Lepingu sõlmimisel ise kokku. Välja kujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa olla viivisekokkulepe vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine ainuüksi seetõttu, et Lepingus fikseeritud viivise % on Kostja hinnangul ebamõistlikult kõrge. Viivise rakendumine sõltub reeglina Kostjast enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe Lepingus kohustusi täitvat Kostjaid kahjustada. Kostja 1 allkirjastas müügilepingu, millega aktsepteeris viivisemäära ning on kinnitanud seda oma maksekäitumisega läbi viivisarvete tasumise. Kostjatel oli müügi –ja käenduslepinguid sõlmides vabadus ja ka kohustus hinnata oma riske ja seejärel otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest on Hageja seisukohal, et antud tsiviilasjas pole võimalik Kostjatega asja lahendada kompromissiga.
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383 Hageja jääb kohtule esitatud hagiavalduse ja käesolevas vastuses toodud seisukohtade juurde. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist on rahalise nõudega ning hagihind on nii põhivõlga kui viivist eraldi arvestades alla 2000 euro, siis menetleb kohus asja lihtmenetluse korras TsMS § 405 sätete kohaselt. Hageja nõue . Tulenevalt eeltoodust hageja palub kohtul kohtul:
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383 kuid lepinguvabaduse põhimõte ei võta võlgnikult õiguse nõuda seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid juhul, kui üks lepingupool kasutades enda tugevamat positsiooni lepingutingimuste määramisel hakkab neid hilisemalt kasutama enda kasuks kahjustades võlgniku õigusi. Ükski mõistlik lepingupool ei sõlmi lepingut eesmärgiga jääda võlgu. Vastuseks hageja viitamata kohtupraktikale, kostjad juhivad hageja tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegium 10.10.2007.a kohtuasjas number 3-2-1-41-07 kohtuotsuse punktis 27 seisukohale, et „Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt võib viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).“ Hageja viidatud vabadus lepingute sõlmimisel ei ole absoluutne, kuna praktikas on majandus- või kutsetegevuses tegutsev lepingupool üldjuhul sõltuv lepingupoole tingimustest. Nii nagu kostja Sageri Trans OÜ oli müügilepingu sõlmimisel sõltuv hageja määratud tingimustest, on hageja omakorda sõltuv tarnija poolt määratud tingimustest jne. Kostja Riivo Saart täiendavad seisukohad hagi kohta. Tuginedes VÕS § 149 lg –le 1 kostja Riivo Saart esitab oma vastuväited ja kordab varasemat ning rõhutab, et arve nr 505-10135165 (tl 8) võlgnevus summas 15 239,32 (tl 9 ja 10) on täies ulatuses tasutud 27.11.2009.a (tl 36). Hagiavaldus on esitatud viivisarvete 500-10008708 summas 4 649,54 krooni ja 500-10009100 summas 7 037,55 krooni, kokku 11 687,09 krooni (tl 9, 34, 35) tasumise ja täiendava viivise 0,3% päevas tasumise nõudes. Seega on hageja esitanud kohtusse hagi, kus ta nõuab lisaks viivisarvete tasumisele viivist 0,3% päevas viiviselt, milline nõue on aga vastuolus VÕS § 113 lg –6 sätestatud keelule intressi tasumisega viivitamise korral nõuda intressisummalt viivist. Antud keeld on absoluutne nii laenuintressi kui ka viivitusintressi suhtes. Seega hagejal puudub nõudeõigus täiendava viivise nõudes. Võlaõigusseaduse § 6 lg –st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastavalt TsÜS § –s 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Kostja nõustub, et OÜ Malts Ei Kasva (endine Sageri Trans OÜ) on olnud arvete nr 50510133132 ja 505-10135165 (tl 34 pöördel, 35 pöördel), tasumisega viivituses. Kostja nõustub, et tasumata on viivisarved nr 500-10008708 ja 500-10009100, kokku summas 11 687,09 krooni, kuid rõhutab, et põhivõlgniku ja hageja vahel kokku lepitud viivis 0,3% päevas on ebamõistlikult suur ning vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleks kostja arvates hageja põhinõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagejal on märgitud arvete tasumise nõudeõigus olemas, palub kostja, tuginedes VÕS § 113 lg –le 8 ja § 162 lg –le 1, vähendada viivist mõistliku suuruseni s.o kuni 960,74 krooni alljärgneva arvestuse alusel:
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383
viivitatud
viivis päevas
viivise summa päevas
viivis
arve nr tähtaeg tasutud päevad summa 8% / 365 kokku 50537 31042,79 0,02191781 6,803899178 251,74427 10133132 7.07.2009 13.08.2009 50510133132 7.07.2009 25.08.2009 12 10000,00 0,02191781 2,191780822 26,30137 50510133132 7.07.2009 15.09.2009 33 10000,00 0,02191781 2,191780822 72,328767 50510133132 7.07.2009 2.10.2009 50 11042,79 0,02191781 2,420337534 121,01688 50510135165 22.07.2009 24.10.2009 94 3000,00 0,02191781 0,657534247 61,808219 50510135165 22.07.2009 27.11.2009 128 15239,32 0,02191781 3,340124932 427,53599 960,73549 viivis kokku Kohtu põhjendus Kohus kuulanud ära pooled ja uurinud kirjalike tõendeid leiab, et põhivõlgnevuse osas kuulub hagi rahuldamisele võlatunnistusega ja sellest tuleneva omaksvõtuga. Kohus on seisukohal, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, kuna kostjad tunnistavad põhivõlgnevust . Kohus on arvamusel, et viiviste nõue TsMS § 367 järgi pole kohane käesolevas asjas rakendada, kuna hageja kahju on kaetud ja tema huvi realiseeritud põhinõude rahuldamisega, seega ei kuulu hageja nõue antud osas rahuldamisele. Rein Pokk Kohtunik Pärnu Maakohtu 09.11.2010 vea parandamise määruse resolutiivosa:
Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 29.10.2010.a hagi osalisel õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses märgitud kirjavead ja ebatäpsused: 1) otsuse sissejuhatuses märgitud „määruse tegemise aeg ja koht“ ning lugeda õigeks lahtri pealkirjaks „otsuse tegemise aeg ja koht“; 2) kustutada otsuse tsiviilasja lahtrist isikute nimed „V.K. ja H.P.“; 3) parandada otsuse tsiviilasja pealkirja lahris kostja endiseks ärinimeks märgitud „Segrei Trans OÜ“ ja lugeda õigeks kostja endiseks ärinimeks „Sagrei Trans OÜ“;
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-10-2383 4) märkida otsuse resolutsiooni ossa tsiviilasja hind, milleks on 11 687.09 krooni; 5) parandada otsuse menetlusosaliste ja nende esindajate lahtris kostja 1 nimeks märgitud „OÜ Malts ei Kasva“ ja lugeda õigeks kostja nimeks „OÜ Malts Ei Kasva“.
Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2011 kohtuotsuse resolutiivosa:
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.