Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

AG ja LA vahel on sõlmitud üürileping ning AG andis LA üürile XXX, Tallinn asuva korteri tähtajaga 01.12.2010. Üürileping on sõlmitud hageja poolt tema ema V. G volituse alusel ning maakleri vahendusel. Hageja andis volituse emale sõlmida üürileping kostjaga. Kostja peab maksma üüri lepingu p 1.5. ja 1.6 alusel 2000 krooni kuus ja tasu kommunaalkulude eest vastavalt arvele ja arvestite näidule 15. kuupäevaks. Alates 2010.a. märtsist ei täida kostja kohustusi, mis tulenevad lepingust ja ning võlgnetav üür ületas 3 kuu maksmisele kuuluvat üüritasu 6000 krooni ning 17.05.2010 ütles hageja lepingu kostjale üles 15.06.2010 seisuga, Selleks ajaks pidi kostja korteri vabastama. Kostja korterit ei vabastanud, jätkas korteri kasutamist. Hageja on sunnitud pöörduma politsei poole. Üürivõlg on kostjal perioodi 15.03.2010 -15.10.2010 eest 14 000 krooni. Viivis on 8550 krooni. Viidatu palus välja mõista. Menetluse käigus täpsustas asjaolusid, nõuet. Hageja leidis, et kuna kostja vabastas korteri 01.11.2010, siis nõuab hageja kostjalt üüri kuni juunini 2010 kokku 8000 krooni ja edaspidi kuni 01.11.2010 kahjuna kokkulepitud üüri 8000 krooni ning viiviseid 8550 krooni ja kommunaalmakseid 1938, 35 krooni. Hageja menetluskulud on õigusabikulud 830,55 eurot ja riigilõiv 255,65 eurot, mille palub kostjalt välja mõista. Tõendid: kinnistusregistri väljavõte, üürilepingu koopia, ülesütlemise avaldus, etteteatamise teate koopia, akt, Põhja Politseiprefektuuri teatis, kostja vastus, arved 192/10/2010, Eesti Energia arve. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata, menetluskulud tuleb jätta igaühe enda kanda. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut, lepingu sõlmis ta asja üürimiseks hoopis V G , kellele on 01.11.2010 korter tagastatud ja üle antud. A G ei ole kostjal mingit üürilepingut ning muud võlaõiguslikku suhet. Mingist volikirjast ei ole juttu olnud, seda pole kostjale näidatud. Üürivõla kohta märkis ta, et ka märgitud nõue on siuliselt ebaõige, kuna 01.11.2010 seisuga oli kostjal üldse ettemaks 289,19 krooni ja tehtud V G poolt üürirahade ettemakstavate summade nõudmiste rahuldamiseks. Kostja on teinud korteris parandusi, remonti, teinud vältimatuid kulusid kokku 2477 krooni, mis kuuluvad üürileandjale VÕS § 278,279 järgi. Üürileandja ei ole ühtegi kulu kostjale hüvitanud. Kostja on maksnud V G 14755,90 krooni sularahas, tagatisraha on üürileandja omastanud ning seega on kostjal üürileandja ees ettemaks. Üürnikule ei ole teada, kas üürileandja on deklareerinud oma tulu maksuameti ees. Suhted on üürniku ja üürileandja vahel konfliktsed, sh on V G vahetanud omavoliliselt lukud. Raha, mida hageja soovib saada, on V. G poolt sissenõutud, tema käes. Tõendid: kostja kiri V. G , protokollid, kostja tugines hageja esitatud üürilepingule. Kohtu põhjendused Hageja on tuginenud hagis sellele, et ta sõlmis kostjaga üürilepingu XXX, Tallinn asuva korteri kasutamiseks tähtajaga 01.12.2010. Kostja leidis, et tal ei ole A G sõlmitud lepingut. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid. Hageja leidis, et esitatud üürilepinguga on väide pooltevahelisest üürilepingust tõendatud. Kohtule esitatud üürilepingust (t lk 8-19) nähtub, et üürilepingus on üürileandjana märgitud V G ja üürnikuks Loore Anton. Lepingu lõpuosast (lepingu p 4) nähtuvad poolte rekvisiidid, mille kohaselt on üürileandjaks V G. Lepingust ei nähtu, et üürileandjaks on A G, st et V G oleks AG esindaja sõlminud üürilepingu, millisel juhul leotakse tehing tehtud esindatava nimel TsÜS § 115 lg 1 järgi. Seega on kostja hageja poolt esitatud üürilepinguga ümber lükanud väite, et üürileandjaks on hageja, vaid vastupidi kinnitab märgitud üürileping seda, et üürilendjaks on V G. Ka hageja poolt kohtule esitatud lepingu ülesütlemise avaldus 17.05.2010, etteteatamise kiri 26.07.2010 (t lk 13,15), mis on saadetud kostjale kui üürnikule, on V G vastavas avalduses ja teates märkinud, et leping on sõlmitud tema (avalduses ja teates „minu ja Teie vahel sõlmitud üürileping asukohaga Tallinnas, XXX) ja kostja vahel. Nii viidatud teates kui avalduses on ka allkirja real nimetatud isikuks V G, mitte V. G kui hageja esindaja. Seega ei tõenda viidatud teated, avaldus seda, et üürileping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et hageja võib olla/on korteri omanik, ei tähenda iseenesest seda, et ta oleks viidatud lepingu alusel üürileandjaks. Eeltoodu tõttu ei ole 2 (3)

kinnistusregistri väljavõttel mingit tähendust. VÕS § 271 lg 1 alusel kohustub üürileandja andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri) ning § 292 lg 1 alusel kõrvakulusid, kui see on üürilepingus kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt lepingule ja lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja kohas ja õigel viisil. VÕS § 8 lg 1 kohaselt tekivad õigused ja kohustused lepingust lepingu pooltele. Lepingu täitmist võib nõuda kolmas isik vaid siis, kui selline õigus on antud lepingu poolte poolt kolmandale isikule VÕS § 80 lg 2 järgi lepingust või seadusest. Lepingust ei nähtu, et hagejal oleks antud õigus nõuda võlgnikult ehk üürnikult e kostjalt vaidlusaluse üürilepingu täitmist. Seadusest ei tulene, et üürilepingute korral on üüri ja kõrvalkulude tasumise nõudmise õigus teisel isikul, kes pole üürileandja. Seega üürisuhte kui lepingulise suhte e kui relatiivse õigussuhte iseloomust tulenevalt, tekivad üürilepingust tulenevad õigused ja kohutused selle lepingu pooltele. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjaga sõlminud korteri XXX, Tallinn kohta üürilepingu ja seega ei ole tal ka õigus VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 ja § 335 alusel nõuda lepingu täitmist (üüri ja kõrvakulude tasumist ning eluruumi mitteõigaegse tagastamise tõttu kahju hüvitamist), sh selle üürilepingu täitmist, mis on sõlmitud V. G ja kostja vahel. Eeltoodu tõttu jääb AG hagi L. Antoni vastu rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka väidetava põhikohustuse rikkumise tõttu esitatud viivisenõue VÕS §101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi. Kuna hagi jääb rahuldamata ülalviidatud põhjustel, ei pea kohus andma hinnangut poolte sisulistele väidetele üüri, kõrvalkulude ja kahju kohta, selle tõendatuse kohta, samuti poolte väidetele sellest, kuidas ja millisel viisil ja millal on eluruum vabastatud või mitte ning milliseid kulutusi on kostja teinud, kui suur on tagatis jne ning nende kohta esitatud tõenditele. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagetav põhinõue 1146,47 eurot TsMS § 122 lg 1, 2, 124 lg 1, § 133 lg 1, §

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.