1.Jätta Karita Uibonurme määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses
välja tuua tegelikud asjaolud.
2.Jätta Karita Uibonurme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määrus muutmata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab maakohtu määrust usaldusisiku tasu määramise osas.
3.Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendid (6. detsembri 2024. a seisukoht koos lisadega, sõiduki müügikuulutus, väljavõtted Facebooki kontost) asja juurde võtmata.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Karita Uibonurme kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Karita Uibonurmel on õigus esitada määruse peale määruskaebus (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 7 lg 2, § 28 lg 2, § 54 lg 11 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 643 lg 4). Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 698 lg-d 1 ja 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Marko Käis (avaldaja/võlgnik) esitas 30. aprillil 2024 Tartu maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
Maakohtule
Avalduse kohaselt saab võlgnik töötasu 1340 eurot (neto), arvelduskontodel on raha kokku 17 eurot 23 senti. Lisaks kuulub talle kinnisasi asukohaga XXXXXXXX (hinnanguline väärtus 40 000 eurot) ning viis sõidukit koguväärtusega 2200 eurot. Tema igakuised väljaminekud on kokku 1052 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 55 325 eurot 70 senti. Võlgnik sattus makseraskustesse, kui ei suutnud täita maja ehitamiseks ja hasartmängusõltuvuse tõttu võetud kohustusi. 2023. aastal oli tööd vähe ja ta pidi mitu kuud vähendatud palgaga elama.
2.Maakohus võttis 3. mai 2024. a määrusega avalduse menetlusse ja määras võlgniku usaldusisikuks Annika Rau. Sama määrusega peatas maakohus võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni ning kohaldas käsutuskeeldu. Maakohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1400 eurot.
3.Usaldusisik esitas 30. mail 2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Maakohus kuulas 9. septembril 2024 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik jäi oma avalduse juurde.
4.Maakohus algatas 12. septembri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 11. novembri 2024. Usaldusisiku taotlusel maakohus pikendas tähtaega kuni 11. detsembrini 2024. 2
Usaldusisik esitas 11. detsembril 2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks ja usaldusisiku tasu taotluse, paludes määrata tasuks 15 tunni töö eest 1650 eurot. Võlausaldajad Bondora AS, Karita Uibonurm ja Aktiva Finance Group OÜ esitasid kavale vastuväiteid. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajate vastuväidetega. Võlausaldajad BB Finance OÜ, Nord Collect OÜ ja Omaraha OÜ olid nõus usaldusisiku koostatud ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja AS Linde Gas ei esitanud tähtaegselt seisukohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus kinnitas 20. oktoobri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise kava ja määras kindlaks võlausaldajate nõuded, mh võlausaldaja K. Uibonurme nõude 402 eurot 78 senti (põhinõue). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäid nende endi kanda. Maakohus määras usaldusisiku Annika Rau tasuks 1485 eurot (käibemaksuta), millest 1400 kuulus väljamaksmisele võlgniku kohtu deposiidina tasutud summa arvel ja 85 eurot jäi võlgniku kanda. Maakohus tühistas 3. mai 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajadusel kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ, Omaraha OÜ, Nord Collect OÜ, AS Linde Gas ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruse osas ja nende võlausaldajate nõuete suurused oli maakohtu hinnangul võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-le 1, § 4034 lg-tele 1–4 ja 6, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dele 1–5, lg 3 p-le 1, § 50 lg-le 4 ja Riigikohtu praktikale. Maakohus leidis, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Bondora AS ja Aktiva Finance Group OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kumbki võlausaldaja ei ole tõendanud, et enne krediidilepingu sõlmimist oleks võlgnikult küsitud pangakonto väljavõtteid, seega ei ole võlgniku suhtes teostatud piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1–3. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et K. Uibonurm on esitanud alates 2020. aasta augustis kohtusse arvukalt samalaadsetest laenulepingutest tulenevaid nõudeid füüsiliste isikute vastu (105 avaldust). K. Uibonurm on vähemalt viimase viie aasta jooksul väljastanud laene füüsilistele isikutele, seega saab jõuda järeldusele, et tegemist on korduva ja püsiva tegevusega. K. Uibonurm andis võlgnikule laenu tasu eest, tulu teenimise eesmärgil, seda tõendab ka laenuleping, kus 500-eurose laenu puhul oli intressi suuruseks 550 eurot. Arvestades seda, et lisaks on K. Uibonurm laenanud raha ka teistele isikutele, siis on alus tuvastada, et võlausaldaja tegevus võlgnikule raha andmisel on kvalifitseeritav majandus- ja kutsetegevusena. Samuti ei ole K. Uibonurm tõendanud laenu andmist isiklike suhete tõttu. Kui hageja vastab majandus- või kutsetegevuses tegutseva laenuandja tunnustele, saab tema ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut pidada tarbijakrediidilepinguks, millele laienevad kõik tarbijakrediidilepingute jaoks ettenähtud nõuded. Eelnevast tulenevalt pidi K. Uibonurm järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja hindama võlgniku krediidivõimelisust. K. Uibonurm on küll küsinud võlgniku pangakonto väljavõtet, kuid on jätnud sisulise hindamise tegemata. Pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed mitmetele krediidiandjatele (TF Bank AS, Coop Finants AS, AS LHV Finance, 3
Multitude Bank p.l.c., Rävala Laenud OÜ, BB Finance OÜ, OÜ Omaraha, Inbank Finance AS, Monefit Estonia OÜ). Maakohtu hinnangul ei saa pangakonto sisulisel hindamisel jõuda järeldusele, et isik oli krediidivõimeline. Pelgalt pangakonto küsimisest ei piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Maakohus leidis, et usaldusisik on jõudnud õigele järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgimata ning usaldusisikul oli alus teostada nõude ümberarvestus. Ümberarvestuse tulemusena on usaldusisik jõudnud õigele järeldusele nõude suuruse osas, mis on 402 eurot 78 senti. Maakohus leidis, et ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud kava kinnitamise eeldused on täidetud. Maakohus ei tuvastanud FIMS § 27 lg 1 p-des 1–4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (62,5%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 57%. Võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise ja osamaksetena tasumise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Usaldusisik on välja toonud, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud täpselt samas määras kui kava korral, kuna halduril on kohustus hinnata ka pankrotimenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja teha samadel alustel ümberarvestused kui on teinud usaldusisik. Võlgniku kinnistu on tagatud pandiga, seega pankrotimenetluses vara müügil rahuldatakse esmalt pandipidaja nõue. Kava tähtaeg on küll aasta pikem kui pankrotimenetlus, kuid FIMS-i eesmärk on anda võlgnikule võimalus oma kohustused tasuda mõistlikel tingimustel ja vältida pankrotimenetlust. Kohtule esitatud kava on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava täitmine kinnisvara säilitamise eesmärgil võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kava kinnitamine võlgniku kinnisvara ehk oma kodu säilitamise eesmärgil on õigustatud. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Maakohus leidis, et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi on ülepaisutatud. Samuti leidis maakohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“ ja „Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine kohtule“ on sisuliselt kattuvad tegevused. Kulureal „Võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine“ kuluv aeg on ülepaisutatud arvestades asjaoluga, et võlausaldajaid on vaid kaheksa ning antud kiri on saadetud tüüpvormil, mis menetlusest menetlusse kordub. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud menetlusele kulunud aeg kogumis on 13,5 tundi. Maakohus määras usaldusisikule tasu 1485 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
4
6.Võlausaldaja K. Uibonurm esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruses võlausaldaja kohta tehtud faktivead ja asendada need 6. detsembril 2024 võlausaldaja poolt usaldusisikule saadetud seisukoha väidetega; tuua määruses välja kõik tegelikud asjaolud; vähendada usaldusisiku tasutaotluse määra; teha tühistatud ja muudetud osas uus määrus; määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus seaduse kaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele. See tähendab muu hulgas, et kohtulahendid peavad olema õiged, põhjendatud ja vastama tegelikele asjaoludele. Usaldusisik on võimaldanud võlausaldajal seisukoht esitada, kuid pole esitatud seisukohta arvesse võtnud. Maakohtu määruses esinevad faktivead, millele võlausaldaja juhtis tähelepanu ka usaldusisikule esitatud seisukohas. Võlausaldaja palub muuta määruses asjaolud ja faktid õigeks. Usaldusisik ei ole kajastanud kavas võlausaldaja küsitud täitemenetluse infot ja usaldusisik väidab, et võlgniku konto väljavõtet on küsitud oluliselt lühema perioodi kohta, kui tegelikult küsiti. Võlausaldaja juhtis sellele tähelepanu, usaldusisik esitas endiselt dokumentides valeväiteid. Lisaks on võlausaldaja usaldusisikule 20. mail 2024 esitanud ka võlgniku ja võlausaldaja vahelise vestluse enne lepingu sõlmimist, milles võlgnik väidab, et tema kohustused lepingu sõlmimise ajal olid 50 eurot kuus ja pooleli on ühe eraisiku laen 200 eurot ühe tagasimaksena. Võlausaldaja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võlgnik on esitanud võlausaldajale teadlikult valed andmed oma kohustustest ja seeläbi võlausaldajat eksitanud laenuandmise otsuse tegemisel. Võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku väitega, et ta väljastab Facebookis laenu eraisikutele. Usaldusisik pole esitanud ühtegi tõendit selle väite tõendamiseks. Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et vara ja võlgade nimekirjas on kinnisasja asukohaga XXXXXXXX väärtuseks märgitud 76 000 eurot, s.o poole rohkem, kui on maakohtu määruses, märgitud avalduses ja võlgade ümberkujundamise kavas (s.o 40 000 eurot). Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et kavas on kohustuslik mootorsõiduki maks jäetud täielikult kajastamata ja kahe sõiduki väärtuseks on märgitud 0 eurot. Määruskaebuse esitamise seisuga on võlgnik kustutanud registrist kolm sõidukit. Võlgnikule on maakohtu 3. mai 2024. a määrusega seatud vara käsutamise keeld ilma usaldusisiku nõusolekuta. Sõidukite väärtuseks ei saa olla 0 eurot. Võlausaldaja palub määruses välja tuua, mille alusel on hinnatud sõidukite väärtuseks kokku ainult 2200 eurot ja mis põhjustel andis usaldusisik võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks ning mida võlgnik tegi sõidukite eest saadud rahaga. Võlausaldaja juhtis usaldusisiku tähelepanu poolikule infole võlgniku kohustuste kohta usaldusisiku saadetud vara- ja võlanimekirjas ja võlgniku maksejõuetusavalduses. Vara- ja võlanimekirjas on märkuste rida p-i 5.3 osas jäetud täitmata. Usaldusisik on jätnud selle tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses eraldi välja tuua kõik võlgniku kohustused. Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on võlgniku rahaliste kohustuste all toodud välja Rävala Laenud OÜ hüpoteeklaen, mis on kavast välja jäetud. Mitte üheski dokumendis ei ole välja toodud Rävala Laenud OÜ kuumakse suurust ja maksegraafiku pikkust. Kava põhjal ei ole näha, kuidas võlgnik on võimeline tasuma nii hüpoteeklaenu kui kava makseid. Usaldusisik on jätnud selle tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses välja tuua Rävala Laenud OÜ hüpoteegi, laenujäägi ja kuumakse suuruse. Samuti palub võlausaldaja määruses välja tuua, mis tagab selle, et võlgnik peale käsutuskeelu eemaldamist oma vara ei realiseeri. Eelnev on oluline hindamaks, kas võlgnik suudab kava täita.
5
Usaldusisiku arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seoses hasartmärgu sõltuvusega, makseraskuste ületamiseks peab sõltuvus olema seljatatud. Usaldusisik ei räägi võlgniku hasartmängu sõltuvuse seljatamisest. Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on üks Aktiva Finance Group OÜ nõue 203 eurot 80 senti. Võlgade ümberkujundamise kavas on sama nõude suurus 213 eurot 93 senti. Kõik teised nõuded on kavas vähendatud. Usaldusisik on dokumendid koostanud hooletult. Pole teada, milline oli võlgnikule kuulunud Metsa saladused OÜ (registrikood 16261027) varaline seis registrist kustutamise hetkel. Usaldusisik on jätkuvalt selle info dokumentidest välja jätnud ja jätnud oma kohustused täitmata ning kahjustanud võlausaldajate huve. Usaldusisik peab esitama koos tasu taotlusega tasu arvestuse. Võlausaldajale ei ole võimaldatud usaldusisiku tasu taotluse ja tasu arvestusega tutvuda. Võlausaldaja ei nõustu, et usaldusisiku põhjendatud ajakuluks on 13,5 tundi. Usaldusisik ei ole täitnud oma kohustusi, ta on jätnud olulise info kajastamata, on olnud dokumentide koostamisel hooletu ja ei ole ka peale võlausaldaja tähelepanu juhtimist faktivigasid parandanud. Võlausaldaja palub kohtul usaldusisiku töömahtu uuesti hinnata. Määruskaebusele on lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos lisadega ja sõiduki müügikuulutus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Usaldusisik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Suur osa võlausaldaja vastuväidetest kattub tema poolt kavale esitatud seisukohtadega ning usaldusisik on neile juba vastanud. Vara- ja võlanimekirjas kajastatud nõuete kogu suurus on toodud võlausaldajate poolt esitatud nõuete alusel. Kuna võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on usaldusisik nõuded ümber arvestanud. Kavas on välja toodud vaid need nõuded, mida ümber kujundatakse, mistõttu ei ole pandipidaja (Rävala Laenud OÜ) nõue kavas toodud kohustuste hulka arvestatud. Usaldusisik ja võlgnik on kohtule esitanud vajalikud andmed pandipidaja nõude kohta ning kava koostamisel on usaldusisik arvestanud asjaoluga, et pandipidaja nõuet tasub võlgnik kava väliselt. 203 eurot 80 senti ja 213 eurot 93 senti on erinevate nõuete suurused. Võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus ületaks nii 40 000 kui ka 76 000 euro juures võlgniku kohustused. Kava menetluses on oluline ära näidata vaid vara minimaalne väärtus, kuna vara tegelik väärtus selgub alles müümisel. Registrist on kustutatud sõidukid, mida ei ole reaalselt võlgniku käsutuses menetluse ajal olnud. Metsa saladused OÜ kustutati registrist enne käesoleva menetluse algatamist, mistõttu ei pea seda dokumentides kajastama. Kava esitati ajal, mil mootorsõidukimaksu ei olnud. Maksud tuleb võlgnikul tasuda oma igapäevastest vahenditest ning need ei muuda kava. Sarnaselt võivad kava täitmise jooksul suureneda riiklikud maksud, esmatarbekaupade hinnad jne. Avalduses ja vara- ja võlanimekirjas toodud kulude tabel peab andma usaldusisikule, kohtule ning võlausaldajatele ülevaate, kuidas võlgniku raha proportsionaalselt eluks vajalikele ja kava maksetele jaguneb. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, seega tuleb võlgnikul oma kulusid planeerida, et kõik kohustused saaksid täidetud. Usaldusisik ega kohus ei pea võlgniku iga kulutuse üle arvestust pidama, eriti olukorras, kus need ajas muutuvad. Kohus on enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlgniku ära kuulanud ja veendunud selles, et võlgnik on võimeline kava menetlust läbima vaatamata varasemale hasartmängude mängimisele.
6
Usaldusisik nõustub vastuväitega esitatud pangakonto väljavõtte perioodi osas. Täitemenetluse kohta küsimine ja selle kavast väljajätmine ei ole käesolevas asjas olulised, kuna kavas ei ole vajadust kajastata asju, mida ei ole olemas. Usaldusisik ei nõustu, et võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjal on kohustus kontrollida võlgniku esitatavat teavet. Pangakonto väljavõtte küsimisest ning võlgniku väidetest ei piisa krediidivõimes veendumiseks. Pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel oleks võlausaldaja leidnud, et võlgnikul oli lepingu sõlmimisel mitmeid varasemaid finantskohustusi nii krediidiasutuste kui eraisikute ees. Võlausaldaja pidevat laenuandmist võib pidada kutsetegevuseks. Usaldusisik esitas väite tõendamiseks, mille kohaselt võlausaldaja väljastab Facebookis laenu eraisikutele, väljavõtted võlausaldaja Facebooki kontost. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväidet, kuigi usaldusisiku tasu oli enamjaolt lahti kirjutatud kavas. Võlausaldaja oleks pidanud esitama esmalt vastuväite ja seejärel määruskaebuse usaldusisiku tasu osas. Võlausaldaja ei ole tasu vähendamist ka põhjendanud. Võlausaldaja oleks pidanud põhjendama, milliseid tunde oleks kohus pidanud vähendama, ja tooma välja, mis summa või tundide arv oleks kohane olnud. Maakohus on usaldusisiku tasu vähendanud 1,5 tundi ja seda põhjendanud. Kui kohus leiab, et võlausaldajal on õigus esitada vaatamata vastuväite esitamata jätmisele usaldusisiku tasu osas määruskaebus, jätab usaldusisik tasu vähendamise kohtu otsustada. Usaldusisikule jääb arusaamatuks, mida võlausaldaja määruskaebusega taotleb. Vaidlustada saab üksnes kohtuotsuse resolutsiooni ning lahendi põhjendav osa ei ole ilma resolutsiooni vaidlustamata iseseisvalt vaidlustatav.
8.Võlgnik on nõus usaldusisiku seisukohaga.
9.Maakohus ei rahuldanud võlausaldaja määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 664 lg 2 alusel jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata osas, milles võlausaldaja vaidlustab maakohtu määruse põhjendusi ja palub määruses välja tuua tegelikud asjaolud. Maakohus kontrollib määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 663 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664 lg 1). Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 kehtib eeltoodu ka kohtumääruse kohta. Üldjuhul on menetlusosalistele siduv seega üksnes kohtulahendi resolutsioon ning maakohtu lahend ei ole seetõttu vaidlustatav maakohtu lahendi resolutsiooni 7
peale kaebust esitamata (RKTKm 31.10.2007, 3-2-1-88-07, p 14; erandi kohta vt RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518/93, p-d 13 jj). Võlausaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise osas. Võlausaldaja ei saa esitada kaebust vaid selle osa peale kohtumäärusest, milles kohus on toonud välja usaldusisiku seisukoha ja nõuda selles toodud väidete ja seisukohtade parandamist ning täiendavate asjaolude väljatoomist. Selles osas ei ole ka kaebuses toodud väidete õigsust eeldades võimalik võlausaldaja kaebust rahuldada. Võlausaldaja ei toonud esile selliseid ebatäpsuseid, mida kohus saaks parandada TsMS § 447 lg 2 ja § 463 lg 2 alusel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus on õigesti käsitlenud vaidlusalust lepingut VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepinguna (vt RKTKo 30.11.2014, 3-2-1-66-14, p 14 jj).
11.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust usaldusisiku tasu määramise osas, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Usaldusisiku tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mida tehes kohus arvestab FIMS § 54 lg-st 4 tulenevalt töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Maakohus hindas usaldusisiku tasu taotluse põhjendatust ning määras usaldusisikule tasu taotletust väiksemas suuruses. Maakohus vähendas toimingutele kulunud aega ja luges põhjendatud menetlusele kulunud ajaks 13,5 tundi (15 tunni asemel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus usaldusisiku ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustust muuta. Võlausaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et usaldusisik ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu usaldusisiku seisukohtadega ning usaldusisik ei ole võlausaldaja hinnangul toonud välja kõiki asjaolusid, ei anna alust usaldusisikule makstava tasu vähendamiseks. Usaldusisiku tasu kujunemine oli lahti kirjutatud võlausaldajatele saadetud võlgade ümberkujundamise kavas (v.a ajakulu toimingutele seoses võlausaldaja seisukohtade ja usaldusisiku aruande koostamise ja kohtule esitamisega; dtl 421). Seega on võlausaldaja suuremas osas saanud usaldusisiku tasu arvestusega tutvuda. Põhjendatud ei ole usaldusisiku seisukoht, mille kohaselt võlausaldajal ei ole õigust esitada usaldusisiku tasu osas määruskaebust, kui ta ei esitanud usaldusisiku tasu osas kavale vastuväidet. Võlausaldaja võib FIMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Võlausaldaja kaebeõigus usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määruse peale tuleneb FIMS § 54 lg-st 11, millest ei tulene, et võlausaldaja peab määruskaebuse esitamiseks olema eelnevalt esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväite.
12.Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata. Võlausaldaja määruskaebusele lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos lisadega on kohtule juba esitatud (dtl 404 jj). Võlausaldaja määruskaebusele lisatud sõiduki müügikuulutus ja usaldusisiku seisukohale lisatud väljavõtted võlausaldaja Facebooki kontost ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
13.Võlausaldaja määruskaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja ülejäänud osas rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta juhindudes TsMS §-st 659, § 639 lg-st 1, § 168 lg-st 2 ja § 171 lg-st 1 määruskaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.
8
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.