Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt pidi hageja avalikustama kostja kontaktandmed ning kostja kohustus teenuse eest tasuma arve alusel vastavalt otsingutulemustele. Lepingu osaks on teenuslepingu üldtingimused, mis on kostjale 18.08.2008.a. esitatud esimese arvega nr.6684. Kostja on nõustumist kinnitanud arvel märgitud summa tasumisega 10.12.2008.a. Esimese arvega on kostjale edastatud ka dokumentatsioon teenuse olemusest, hinnakiri ja tellimuskinnitus. Teenuse kasutamise eest on hageja kostjale 19.08.2009.a. esitanud arve nr.19408 summas 5050 krooni. Arvele on lisatud otsingutulemuste raport, millest nähtub , et perioodil 13.08.2008- 13.08.2009.a. on otsingutulemusi kokku 8340 tk. Otsingutulemuste hind on kokku summas 20 766 .60 krooni. Vastavalt tellimuse kinnitusele on teenuse maksimaalne kuutasu 350 krooni+ käibemaks ning aasta maksimaalne tasu 4200 krooni + käibemaks. Sellest tulenevalt on hageja esitanud arve summas 5040 krooni. Vastavalt VÕS § 8 lg.2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundiandja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Üldtingimuste p. 5.2 järgi esitatakse teenuse eest kord aastas pärast iga arvestusperioodi lõppemist igakordselt kehtiva hinnakirja alusel otsingutulemuste arvul põhinev arve. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg.1 järgi. Pooled leppisid kokku viivise määras 16% aastas tähtaegselt tasumata summalt. Perioodil 09.09.2009 – 10.05.2010.a. on kostja viivisevõlgnevus 596.61 krooni. ́Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 5040 krooni, viivise 10.05.2010.a. seisuga summas 596,51 krooni ja edasise viivise alates 11.05.2010.a. 16% aastas. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 2008.a. augustis helistati OÜ-st Directa ja küsiti, kas firma andmed vastavad tõele. Pakkusid interneti reklaami ja saatsid meilile näidise firma andmetega. Kokkulepet teenuse saamiseks ei olnud. Meilile kostja ei vastanud ja kui nädal hiljem tuli hageja logoga ümbrikus post , viskas kostja selle ilma avamata ära. Umbes kuu aega hiljem tuli korduspost , mis sisaldas kordusarvet koos meeldetuletustasuga. Siis helistas kostja hageja klienditeenindusse ja teatas telefoni teel, et ei soovi ega ole kunagi nende teenust soovinud. 02.12.2008.a. tuli kiri inkassofirmast maksta ära OÜ Directa arve, meeldetuletusarve, viivised ja inkassofirma väljanõudmistasu. Kostja helistas hageja klienditeenindusse ja talle anti Toomas Tarm`i telefoninumber ja küsis temalt , mis alusel arve on saadetud. Ta ei osanud vastata ja lubas asja selgitada. Järgmisel päeval Toomas Tarm ise helistas kostjale, et neil ei ole mingit muud märget peale telefonikõne augustis, kuid ta ei saa midagi teha arve tagasivõtmiseks. Siis leppisid nad kokku, et kui kostja tasub ära arve põhiosa, võtab hageja nõude inkassofirmast tagasi ja neil ei ole rohkem pretensioone. Seejärel saadeti arve, mille kostja tasus. Arve oli augusti kuupäevaga, aga kostja tasus selle detsembris, mis näitab, et kostja ei soovinud teenust saada. Arve tasus ta ära olukorras, kus seda nõudis inkassofirma ning tegemist on pettusega. Kostja ei ole mingilgi moel avaldanud soovi teenust saada. Ühepoolsed raamatupidamisdokumendid ei loo tsiviilõiguslikke tagajärgi ning kostja ei ole nõus petisfirmale tasuma. Menetluskulud jätta hageja kanda.

2 (6)

Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.08.2008.a. sidevahendi abil teenuste osutamise leping. Hageja saatis kostjale koos lepingu üldtingimuste ja teenuse kirjeldusega esimese arve. Kostja tasus arve ja seega on kinnitanud lepingu sõlmimist. Kostja väide, et tema ja hageja vahel sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt loobub hageja nõudest kui esimene arve on tasutud, on paljasõnaline, tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Pakkumus lepingu sõlmimiseks esitati telefoni teel 14.08.2008.a. ning nõustumus saadi sama telefonivestluse käigus. Lepingulise suhte olemasolule viitab ka kostja poolt arve tasumine. Kui poolte vahel puudunuks lepinguline suhe , siis puudunuks ka kostjal vajadus arve tasuda. Teenuste eest tasu maksmise kohustus tekkis kostjal lepingu üldtingimuste p.4.1 ja 5.2. Hageja palub hagi rahuldada. Kohus määras asjas esialgselt kohtuistungi. Kohtuistungil 06.04.2011.a. hageja juhatuse liikme Toomas Tarm vande all antud ütluste kohaselt 13.08.2008.a. sõlmiti hageja müügiesindaja ja kostja vahel suuline kokkulepe, et kostja soovib teenust. Hageja helistas kostjale teenuse pakkumiseks ja pöördus elektrooniliselt 13.08.2008.a. ja kuna sellele tuli elektrooniline kinnitus, siis hageja pidas seda nõusolekuks. Järgmisel päeval saadeti kostjale arve koos teenuste üldtingimustega ja selgitus, et 7 päeva jooksul on võimalik teenusest loobuda. Järgmine kontakt oli kostjaga 16.09.2008.a., kui kostja teatas, et midagi ei maksa ja loodab, et ei kohtu meiega ning lõpetas kõne. 03.11.2008.a. andis hageja nõude üle Lindorffile ja siis helistas kostja ja soovis juhatuse liikme telefoni. Hageja esindajal oli kostjaga üks kõne 09.12.2008.a. ja jäi kokkulepe, et kostja tasub arve ilma lisatasudeta ja kostja on klient perioodi lõpuni. Aastase perioodi lõpus hageja lõpetas teenuse osutamise ja see oli 13.08.2009.a. Täpselt hageja ei mäletanud mitu telefonikõnet oli, maksimaalselt kaks. Kohtuistungil 06.04.2011.a. kostja juhatuse liikme Tarmo Kose vande all antud ütluste kohaselt augustis 2008.a. hageja klienditeenindaja helistas, kõne sisust tuli välja , et firma nimi on teada. Hageja kutsus kliendiks ja järgnevalt saadeti tutvustav meil. Kostja luges meili läbi ja oligi kõik. Edasi tuli arve, mille kostja viskas prügikasti. Siis tuli kordusarve, mille peale kostja helistas hageja klienditeenindusse ja teatas, et pole asjast huvitatud. Järgmiseks tuli Lindorffi arve, mille peale kostja helistas uuesti ja sai rääkida Toomas Tarmiga ja ütles, et neil peab olema märge meili teel, et ta on nõustunud. Järgmisel päeval helistas Toomas Tarm ja teatas, et märget neil ei ole kostja vastamise kohta ning pakkus võimalust , et kostja tasub põhiosa arvest ja nõue võetakse inkassost tagasi. Kostja leiab, et teda on pettusega sunnitud arvet tasuma. Esimene arve läks kohe prügikasti ja ta ei tasunud kohe. Samuti on ta mitu korda telefoni teel teatanud, et ei soovi kliendiks hakata. Kui esimene kord helistati siis kostja ütles, et saatku pakkumine. Ei mäleta kas oli jutt hagejaga, et tasub põhinõude ja kliendisuhe jääb perioodi lõpuni. Kostja mõtles, et kuna on nende kataloogis mingi aja olnud siis tasumine katab kulutused. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse vastavalt TsMS § 404 lg.1 ja andis pooltele tähtaja kõikide tõendite , taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära poolte juhatuse liikmed vande all ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

3 (6)

Hageja OÜ Directa klienditeenindusest helistati kostjale 14.08.2008.a. ja pakuti teenust s.t. hageja pidi avalikustama kostja kontaktandmed , pilte ja /v muid materjale elektrooniliste teenuste osutamise raames. Hageja väitel kostja soovis teenust , pakkumine saadeti e-posti aadressil ja arve saadeti 14.08.2008.a. summas 702.10 krooni. Kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt teenust pakuti telefoni teel ja ta ütles, et saatke pakkumine. Pakkumine tuli e-posti aadressil, millele ta ei vastanud ja teenust ei soovinud. Kui tuli kordusarve helistas kostja hageja klienditeenindusse ja teatas, et ei soovi teenust. Kui saadeti Lindorfi poolt nõue helistas kostja hageja klienditeenindusse ja soovis juhatuse liikme telefoni, millele ta helistas. Peale seda helistamist kostja tasus arve 10.12.2008.a. Hageja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt hageja klienditeenindaja helistas kostjale ja pakkus teenust ning saavutati suuline kokkulepe, et kostja soovib teenust. Seejärel pöörduti elektrooniliselt ja saadeti ka liitumisarve, millega olid kaasas üldtingimused. Kostja helistas 16.09.2008.a. käitub ülbelt ja teatas, et ei kavatse maksta. 09.12.2008.a. helistas kostja uuesti ja soovis hageja juhatuse liikme telefoninumbrit, siis saavutati kostjaga kokkulepe, et kostja tasub arve ja on klient perioodi lõpuni. VÕS § 9 lg.1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumise andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumise kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast , mil pakkumise esitaja teost teada sai v.a. juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast v. tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg.1 järgi otsese tahteavaldusega v. mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Teoks , mis omab nõustumise tähendust, võib olla nii lepingu täitmiseks ettevalmistuste tegemine, lepingu täitmise alustamine, kui ka lõpuleviidud täitmine. Antud juhul kostja tasus hageja poolt esitatud liitumistasu arve summas 702.10 krooni 10.12.2008.a. (tl.32,33). Kostjale esitatud arvel on märgitud, et „andmed on registreeritud teenuse info andmebaasi telefoni teel tehtud tellimuse alusel vastavalt kostja poolt antud infole. Firma andmed kuvatakse emateab.ee internet- otsingu ja mobiilteenuste kaudu. Lepingu iga – aastane arveldamise alus on arveldusperioodi jooksul kogunenud OÜ Directa hallatava emateab.ee äriinfo andmebaasile suunatud otsingujuhtumid, kus firma andmed on sisaldunud otsingutulemuste nimekirjas. Arveldusperiood on 12 kuud. Otsingutulemuste arvutamine algab alates lepingu alguskuupäevast. Järgmise arve lõppsumma moodustab tulemuste arv korrutatud kehtiva hinnakirja alusel otsingutulemuse ühikuhinnaga. Koos arvega saadetakse ka raport otsingutulemuste hulgast ja jaotumisest jooksval arveldusperioodil (tl.32). Kohus leiab, et arve tasumist saab lugeda kostja tahteavalduseks leping sõlmida. Kostja väited, et teda sunniti pettusega arvet tasuma, kuna nõude esitas inkassofirma, ei ole millegagi põhjendatud. Kostja ei ole selgitanud , milles seisnes sund v. pettus. Kui kostja ei oleks soovinud lepingut sõlmida ja polnud ka nõus sellega, et ta on lepingu hagejaga üldse sõlminud, siis ei oleks kostja arvet tasunud ja hagejal ei oleks olnud alust nõuda esitatud arve tasumist. Mõistlik inimene ei tasu teenuse eest , mida ta ei ole tellinud. Poolte esindajate vande all antud seletustega on tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe lepingu sõlmimiseks telefoni teel detsembris 2008.a. peale mida kostja tasus liitumistasu arve 10.12.2008.a. Eelnevat kokkulepet lepingu sõlmiseks ei ole hageja kohtule usaldusväärselt tõendanud. Hageja juhatuse liikme vande all antud ütlustest nähtub ka , et kostja helistas septembris ja teatas, et ei tasu arvet ega soovi hagejaga tegemist teha. Ka sellest nähtub, et pooltel eelnev kokkulepe lepingu sõlmimiseks puudus. Samuti hageja juhatuse liikme vande

4 (6)

all antud ütlustest nähtub, et hageja oli andnud juba nõude inkassofirmale ja detsembris telefoni teel saavutati kokkulepe, et kostja tasub liitumistasu ja on klient perioodi lõpuni (tl.82). Hageja poolt esitatud väljavõte arvutiserverist, millega nagu oleks kostja kinnitanud soovi lepingut sõlmida , ei ole usaldusväärne tõend ja sellisel kujul esitatud tõendit on võimalik igaühel välja trükkida ja esitada (tl.88-89). Peale aastase tähtaja möödumist hageja luges vastavalt poolte kokkuleppele lepingu lõppenuks 13.08.2009.a ja esitas arve saadud teenuse eest tasumiseks vastavalt lepingu tingimustele ja hinnakirjale summas 5040 krooni (koos käibemaksuga) (tl.29). Kostja andmed olid avaldatud 1 aasta ja otsingutulemusi oli vastavalt otsingutulemuste raportile 8340 (tl.30-31). Seega teenustasu kuus 350 krooni + käibemaks vastavalt hinnakirjale (tl.36). Kohus leiab, et hageja pakkumusele nõustumise andmisega (arve tasumisega 10.12.2008.a.) on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai vastavalt VÕS § 9 lg.2. Alates lepingu sõlmituks lugemise ajast tekkisid poolte vahel lepingulised kohustused. Seega on hageja tasunõue põhjendatud 8 kuu ( 10.12.2008.a. – 13.08.2009.a. ) eest x 350 = 2800 + käibemaks 20% =3360 krooni s.o. 214.74 eurot. Eelneva 4 kuu eest tasunõue ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid , et kostja nõustus hageja pakkumisega leping sõlmida. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule v. seadusele. Antud juhul on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 järgi. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid ( täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostjale saadeti hageja poolt lepingu tingimused ja hinnakiri ning ka esitatud arvel on kirjas arveldusperiood ja iga-aastase arveldamise alus. Kui kostja viskas hageja poolt saadetu ära v. ei tutvunud lepingut sõlmides piisavalt lepingu tingimustega , ei ole see aluseks jätta saadud teenuse eest tasunõue rahuldamata. Kohus leiab, et teenuse osutamise eest oli tasu saamine kokku lepitud. Kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes , vaid juriidilise isikuga, keda esindab juhatuse liige. Seega kostjale ei kohaldu sätted , mis kohalduvad tarbijaga lepingu sõlmimisel. Kostja ei ole ka peale arve tasumist lepingust taganenud v. lepingut üles öelnud VÕS-is sätestatud korras. Seega kohus leiab, et hagi põhivõla osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. summas 214.74 eurot. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte lepingus on ette nähtud viivis 16% aastas tasumata summalt (214.74 eurot). Arve nr.140211 /19.08.2009.a. tasumise tähtaeg 09.09.2009.a. Kohtuotsuse tegemise päev 01.06.2011.a. seega viivis 1 aasta ja 265 päeva eest. 1 aasta eest 16% 214.74-st on 34,35 eurot. Päevas 16 : 365 =0,043% päevas s.o. 0,09 eurot. 265 päeva eest x 0,09 = 23,85 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on põhjendatud viivis 34,35+ 23.85 = 58,20 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise , mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult v. osaliselt protsendina

5 (6)

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud ka edasise viivise nõue protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt , tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega s.o. hageja kanda 33 % ja kostja kanda 67%. Hagihind 322.11 eurot, millest kuulub rahuldamisele 214.74 eurot e. 67 %. Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.