2-11-12454/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 03.05.2011.a.määrusega algatas kohus AS V pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Andres Tootsman’i. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruanne Asutamisjärgselt oli võlgniku põhitegevusalaks kinnisvaraarendus ja sihtgrupiks kvaliteetsete elamispindade vajajad. Kinnisvaraarenduse objektid soetati pangalaenuga. Majandustegevuse stabiilsuse eesmärgil arendati ioonküttesüsteemide ja -seadmete tootmist ja müüki, mis arendatava tegevusalana vajas suhteliselt suurt investeeringut. Majanduslanguse saabudes langes ka ehitus- ja kinnisvaraturg ning võlgnik ei suutnud oma varasemaid kohustusi investorite ees enam täita. Abi ei olnud ka hiljem käivitatud kinnitusvahendite käsi- ja projektimüügist Tartus avatud kaupluses. Ajutise halduri küsimusele maksejõuetuse tekkimise täpse aja kohta teatab juhatuse liige, et võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2010 ning püsiv maksejõuetus sai juhtkonnale selgeks märtsis 2011. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku viimaste majandusaastate aruandeid äriregistrile esitatud ei ole, viimane pärineb aastast 2008. Võlgnik ei ole nõutud tähtajaks, 16.05.2011, ajutisele haldurile esitanud korrektseid raamatupidamisandmeid. 05.2011 kell 19:50 saatis keegi TK( TK[XXX] ajutise haldurile võlgniku bilansi seisuga 31.12.2010 ja 28.02.2011. Täiesti puuduvad andmed 2009.aasta kohta. 2010.ja 2011 aastate kohta puuduvad kasumiaruanded. Ülaltoodud põhjusel puudub ajutisel halduril võimalus anda põhjalikumat hinnangut võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta. Võlgnikule kuulub 5 kinnistut: • Registriosa number XXX, mis on 0,7 ha suurune maatulundusmaa, XXX, seatud keelumärge käsutamise keelamiseks Swedbank AS kasuks, seatud hüpoteek summas 3 000 000 EEKi Swedbank AS kasuks ; • Registriosa number XXX mis on 2,6 ha suurune maatulundusmaaXXX, seatud keelumärge käsutamise keelamiseks Swedbank AS kasuks, seatud hüpoteek summas 110 000 EEKi Swedbank AS kasuks ;

Võlgniku enda hinnangul on nimetatud kinnistute orienteeruv turuväärtus kokku 77 900 eurot. Võlgniku juhatuse liikme teatel on Paemurru kinnistu osas sõlmitud alaliseks kasutamiseks rendileping VV. Haldur küll küsis juhatuse liikmelt nimetatud lepingut ja selle tingimusi, kuid neid ei ole veel esitatud. Äriregistri andmetel on võlgnik osanik järgmistes äriühingutes: OÜ AT, XXX, osakapital 100 000 krooni, ainuosanik on AS V; IHS EG OÜ, XXX, osakapital 140 000 krooni, AS V osalus on 106 400 krooni. Võlgniku juhatuse liikme teatel on nimetatud äriühingud varatud, tegutsemise lõpetanud ja seega väärtusetud. Võlgniku pangakonto on tühi. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Võlgniku poolt esitatud varade nimekirjas on võlgade suuruseks 10 võlausaldaja ees kokku märgitud 216 355 eurot, sealhulgas kohustused Swedbank AS ees 74 193 eurot. 24.05.2011 esitas võlgnik bilansi, kus võlgade suurus seisuga 28.02.2011 oli kokku 319 067 eurot. Seisuga 04.05.2011 oli võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi 24 338 eurot, sellest põhivõlg 19 533 ja intress 4805 eurot. Seega on võlgniku võlgade suurus 319 067 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2010, see oli suures kahjumis ning omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest tema netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega - võlgade suuruseks on vähemalt 319 067 eurot, vara koguväärtuseks orienteeruvalt 70 000 - 80 000 eurot. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa üldine majanduslangus, sealhulgas langus ehitussektoris. Hüppeliselt vähenes nõudlus äri- ja elamispinna järele, samuti võlgniku poolt omatootena pakutavate ioonküttekatelde osas. Kõige selle tulemusel muutusid võlgniku äriprojektidesse investeeritud vahendid olematuks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS V pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga moodustavad võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 319 067 eurot, kuid vara väärtuseks on orienteeruvalt 70 000 kuni 80 000 eurot. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Rasket juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kestel on vaja välja selgitada kas võlgnik on teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kinnitas, et võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste osas. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1200 eurot (sotsiaalmaksuta) OÜ K kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.