Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Iko Nõmm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.05.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-7675
Tsiviilasi
AS-i Küteks hagi Eesti Energia AS-i ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i vastu solidaarvõlgnevuse osa suuruse kindlaksmääramiseks ning Eesti Energia AS-i ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i vastuhagid AS-i Küteks vastu 220 439.18 krooni väljamõistmiseks ja kohustuste kindlaksmääramiseks solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 609.84 eurot (306 827.30 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Küteks apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Küteks (registrikood 10380363, asukoht Tehase t 2 Turba alevikus Nissi vallas Harjumaal), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki t 24 Tallinnas) Kostja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (endine ärinimi AS Energoremont, registrikood 10633284, asukoht Tiigi t 6 Narva linnas Ida-Virumaal) Kostjate esindaja Marek Aunver
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.12.2010 otsus tühistada.
2.Teha tsiviilasjas uus otsus, millega: 1) rahuldada nii hagi kui vastuhagi osaliselt;
2) määrata tsiviilasjas nr 2-05-15575 tehtud kohtuotsusest tulenevate solidaarvõlgnike osad nendevahelises sisesuhtes järgmiselt: AS Küteks 2,8%, Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS 97,2%, Eesti Energia AS 0%; 3) jätta vastuhagi rahuldamata osas, millega Eesti Energia AS palus mõista AS-lt Küteks välja solidaarkohustuse katteks tasutud 220 439.18 krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohtu menetluses kantud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad solidaarselt vastustajate kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.23.02.2009 esitas AS Küteks hagi Harju Maakohtusse Eesti Energia AS-i ja AS-i Energoremont (nüüd Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS) vastu hageja solidaarvõlgnevuse osa kindlaksmääramiseks. Hageja palus jagada poolte vahel tsiviilasjas nr 2-05-15575 tehtud otsusest tuleneva solidaarkohustuse tervisekahju hüvitamisel selliselt, et hageja tasub hüvitisest, mis mõisteti välja perioodi 2005 juuni kuni 2007 märts eest (91 001.74 krooni) 2,8% ehk 2548 krooni; hüvitisest, mis mõisteti välja alates 2007 aprillist igakuiselt (4362.34 krooni), 2,8% ehk 122.14 krooni, arvestades selle hüvitise iga-aastase indekseerimisega ja ümberarvutamisega vastavalt kohtuotsusele; hüvitisest, mis mõisteti välja perioodi 01.06.2005 - 31.03.2007 ravimite eest (5972.80 krooni), 2,8% ehk 167.23 krooni; hüvitisest, mis mõisteti välja alates 01.04.2007 igakuiselt ravimite eest (437 krooni), 2,8% ehk 12.23 krooni.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostjad 01.04.2000 kokkuleppe, millega Eesti Energia AS andis Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i valdusesse Eesti Energia AS-i omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva ettevõtte osa – Turba Peakorpuse. Lisaks sellele läksid üle ka kõigi seal töötanud isikute töölepingud. 07.07.2000 sõlmisid kostjad ja hageja ettevõtte osa ostu-müügilepingu, mille p 4.3.1 esimeses lauses fikseeriti, et Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS annab lepingu sõlmimise päeval hagejale üle kõik lepingu lisas nr 4 loetletud 62 ettevõtte osa töötajaga sõlmitud töölepingud ja tööraamatud.
3.Üheks Turba Peakorpuse töötajaks, kelle tööleping hagejale alates 01.06.2000 üle läks, oli N.M, kes töötas ettevõttes alates 22.01.1980. N.Mi tööandjateks 244 kuu vältel
(22.01.1980-31.05.2000) olid kostjad ning 7 kuu jooksul (01.06.2000-29.12.2000) hageja. 28.12.2000 aktiga nr 4667/4668 määras Harju VEK N.Mile kutsehaigusest põhjustatud invaliidsuse 80% ulatuses üldisest töövõimest. 25.07.2005 esitas N.M hagi käesoleva tsiviilasja poolte vastu solidaarselt kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitise ja retseptiravimite hüvitise väljamõistmiseks. 27.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15575 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Hagejalt ja kostjatelt mõisteti solidaarselt välja: ajavahemiku juuni 2005- märts 2007 eest hüvitis 91 001.74 krooni; alates 2007 aprillist igakuine hüvitis 4362.34 krooni (mida tuleb iga aasta 1. märtsil indekseerida tarbijahinnaindeksiga ja arvutada ümber ka töövõime kaotuse protsendi ja töövõimetuspensioni suuruse muutumisel); lisaks alates 01.06.2005 - 31.03.2007 ravimitele kulunud 5972.80 krooni ning alates 01.04.2007 ravimite hüvitis 437 krooni kuus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.04.2008 otsusega maakohtu otsuse muutmata, Riigikohus jättis 28.01.2009 varasemad kohtulahendid muutmata.
4.Üksikule solidaarvõlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes langeva osa suurus kogukohustusest tuleb määrata kas vastavalt seadusele, solidaarvõlgnike vahelisele kokkuleppele või tulenevalt kohustuse olemusest. Taolist järeldust toetab ka tsiviilkoodeksi (TsK) § 188 lg-s 5 sätestatu. Põhjusliku seose nõuet tuleb kohaldada ka solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte sisustamisel. Iga solidaarvõlgniku vastutus kahju hüvitamisel on piiratud tema poolt tekitatud kahju ulatusega. Hageja sai N.Mile kahju tekitada oma tegevusega alates 01.06.2000, mil ettevõtte osa, kus N.M töötas, anti hageja valdusesse. Seega on hageja kohustuseks hüvitada 2,8% kahjuhüvitisest.
5.Menetluse käigus (vastuseks vastuhagile) muutis hageja nõude alust (t II kd lk 76jj). Ettevõtte müügilepingus olid pooled leppinud kokku, et Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS kohustub tasuma ettevõtte osa töötajatega sõlmitud töösuhetest tulenevad rahalised nõuded, sealhulgas maksunõuded, mis on tekkinud enne 01.06.2000. Osundatud lepingupunktiga on hageja kui ettevõtte osa omandaja vastutust solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes piiratud. N.Mi puhul on tegemist ettevõtte osa töötajaga ettevõtte müügilepingu p 7.2 tähenduses ning tema rahaline nõue on tekkinud töösuhtest. N.Mile makstava tervisekahju hüvitise tasumise eest on solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes 100% vastutav Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
6.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt toimus Turba Peakorpuse kui ettevõtte üleminek kostjatelt hagejale 07.07.2000 sõlmitud ettevõtte müügilepingu alusel tagasiulatuvalt 01.06.2000. Järelikult kuuluvad kohaldamisele sel ajal ettevõtte üleminekut reguleerinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg-d 2 ja 3. Kuna N.Mi tervisekahju hüvitamise kohustus oli seotud Turba Peakorpusega, siis ÄS § 5 lg 2 alusel läks kõnealune kohustus koos ettevõttega kostjatelt üle hagejale. ÄS § 5 lg-st 2 tuleneb, et kostjate ja hageja omavahelises sisesuhtes vastutab tervisekahju hüvitamise kohustuse täitmise eest ettevõtte omandanud hageja. Kuna N.Mi tervisekahju hüvitamise kohustus tekkis enne ettevõtte hagejale üleminekut ja selle kohustuse täitmise tähtpäev saabus 5 aasta jooksul pärast Turba peakorpuse hagejale üleminekut, siis jäid kostjad N.Mi ees kõnealuse kohustuse täitmise eest vastutama solidaarselt koos hagejaga. Samas lähevad kõnealuse sätte alusel kostjatele hageja vastu üle kõik kostjate poolt solidaarvastutuse alusel N.Mile täidetud nõuded. ÄS § 5 lg-st 3 tuleneb, et kostjate ja hageja omavahelises sisesuhtes vastutab kõnealuse tervisekahju hüvitamise kohustuse täitmise eest ettevõtte omandanud hageja. Eeltoodud käsitlust toetab Riigikohtu otsus nr 3-2-1-96-08.
7.Ettevõtte müügilepingus ei ole pooled leppinud kokku hageja vastutuse välistamises solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes N.Mile hüvitamisele kuuluva tervisekahju küsimuses. Rahaliste nõuete all lepingu p-s 7.2 pidasid pooled silmas üksnes töötajate töötasu nõudeid ning enne 01.06.2000 väljateenitud kasutamata puhkusepäevade kompenseerimise nõudeid, samuti eelnimetatuga seonduvaid maksunõudeid. Hageja poolt
väidetud tõlgendust ei ole pooled lepingu p-le 7.2 kunagi varem andnud, kõikides enne 07.05.2010 esitatud menetlusdokumentides kinnitas ka hageja ise, et vastutuse jagunemise kohta solidaarvõlgnike vahelises sisesuhtes ei ole pooled mistahes kokkuleppeid sõlminud.
8.Eesti Energia AS esitas 06.01.2010 vastuhagi ja palus hagejalt välja mõista 220 439.18 krooni ning tuvastada, et tsiviilasjas nr 2-05-15575 jõustunud kohtuotsusega N.Mi kasuks väljamõistetud summade jaotuses on kostjate ja hageja kui solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes kostjate osa 0% ja hageja osa 100%. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS esitas sama nõudega vastuhagi 16.04.2010.
9.Kostjad on seisukohal, et ettevõtte müügilepingu p-s 3.2 kinnitas hageja, et on ettevõttega tutvunud, teadlik selle varadest, õigustest, kohustustest, kehtivatest töölepingutest, kollektiivlepingust ning selle lisadest ega oma edaspidi selles suhtes müüjale pretensioone. P 7.1 järgi läksid ettevõttega seotud kohustused hagejale üle vastavalt seadusele. Lähtudes eeltoodust ning kostjate vastuses esitatud õiguslikust käsitlusest, on pooltelt N.Mi kasuks väljamõistetud summade tasumise kohustus ÄS § 5 lg 2 alusel solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes 100% ulatuses hagejal.
10.06.01.2010 seisuga oli Eesti Energia AS tasunud N.Mile kohtuotsuse alusel kokku 139 406.18 krooni, sealhulgas perioodil detsember 2006- märts 2009 tervisekahju hüvitis ja retseptiravimite kulud 62 919 krooni; 2009 aprillist kuni 2009 detsembrini tervisekahju hüvitis ja retseptiravimite kulud 22 929.84 krooni ning ühekordne hüvitis 53 557.34 krooni. Nimetatud summade tasumine on vastavalt kostjate omavahelisele kokkuleppele toimunud Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i kohustuste täitmiseks. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS ise on tasunud N.Mile kokku 81 033 krooni, sealhulgas perioodil detsember 2006 - 2009 jaanuar tervisekahju hüvitist 62 631 krooni ja ühekordset hüvitist 18 402 krooni. Hageja on tasunud N.Mile kohtuotsuse alusel vabatahtlikult üksnes 2,8% tasumisele kuuluvast summast. Kostjate omavahelise kokkuleppe kohaselt on Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS loovutanud kõik hageja vastu olevad nõuded Eesti Energia AS-le. Samuti on kostjate omavahelise kokkuleppe kohaselt alates 2009. aasta veebruarist kostjate kui N.Mi solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes maksmiseks kohustatud isikuks Eesti Energia AS. Ulatuses, milles kostjad on summad N.Mile tasunud, on Eesti Energia AS-l ÄS § 5 lg 3 ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS poolse nõude loovutuse alusel tagasinõudeõigus hageja vastu. Vastukostja vastuväited
11.Hageja/vastukostja vaidles vastuhagidele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud väidetav nõude loovutamine. Vastuhagides väidetu kohaselt on alates 2009. aasta veebruarist kostjate omavahelises sisesuhtes maksmiseks kohustatud isikuks Eesti Energia AS. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-st 1 ning VÕS § 11 lg-dest 3 ja 5 pidid kostjad sõlmima enne 2009. aasta veebruarikuud või 2009. aasta veebruarikuu alguses notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille alusel loovutas Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS kõik ettevõtte müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas regressinõuded) hageja vastu Eesti Energia AS-le. Taolist lepingut ei ole kostjad asjas esitanud.
12.Lisaks puudub Energia Tehnoloogiatööstus AS-l hageja suhtes ka igasugune regressinõue. VÕS § 183 lg-st 1 tuleneb, et ettevõtte üleminekul tekib solidaarvastutus ettevõtte üleandja ja ettevõtte omandaja vahel. Ettevõtte müügileping sõlmiti hageja ja Eesti Energia AS-i vahel. Eesti Energia AS oli lepingujärgselt ettevõtte osa müüjaks ning hageja ettevõtte osa ostjaks. Ka müügilepingu p-st 1.2 tuleneb üheselt, et lepingu eesmärgiks on müüja omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva ettevõtte osa, sealhulgas vara, asjade, õiguste ja kohustuste, võõrandamine ostjale (hagejale). Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS oli p-s 2.2.3 nimetatud küll lepingu pooleks, kuid mitte ettevõtte osa võõrandajaks. Lepingujärgselt oli kostja kohustuseks anda võõrandaja Eesti Energia AS-i asemel omandajale üle ettevõtte osa töötajatega sõlmitud töölepingud (lepingu lisas nr 4 loetletud
62 ettevõtte osa töötajaga sõlmitud töölepingud ja tööraamatud). Seega täitis Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS VÕS § 78 lg 1 tähenduses kolmanda isikuna Eesti Energia AS-i asemel üksnes ühe osa ettevõtte üleminekuga seonduvatest kohustustest.
13.Eesti Energia AS-i ja hageja vahel sõlmitud operaatorilepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 lg 1 sätestas, et tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja - kohustusi vahetult esindatavale. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Seega tekkisid operaatorilepingust tulenevad õigused ja kohustused siiski Eesti Energia AS-l, mitte Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-l. 01.07.2009 jõustusid ÄS-i muudatused, milles tunnistati tervikuna kehtetuks ka ÄS § 5, seega tugines kostja kehtetule õigusnormile. Esimese astme kohtu otsus
14.22.12.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt Eesti Energia AS-i kasuks välja tagasinõudena 220 439.18 krooni tsiviilasjas nr 2-05-15575 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks N.Mile tasutud summade katteks. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-05-15575 jõustunud kohtuotsusega N.Mi kasuks väljamõistetud summade jaotus kostjate ja hageja kui solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes toimub järgmises proportsioonis: Eesti Energia AS-i kohustuste osakaal solidaarvõlgnike sisesuhtes on 0%, Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i kohustuste osakaal solidaarvõlgnike sisesuhtes on 0% ja AS-i Küteks kohustuste osakaal solidaarvõlgnike sisesuhtes on 100%. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.
15.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et Turba Peakorpust tuleb käsitleda ettevõttena enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 5 lg 1 redaktsiooni tähenduses, et nad on kohustatud hüvitama N.Mile kutsehaigusega tekitatud tervisekahju ning et neid tuleb käsitleda solidaarvõlgnikena tsiviilasjas nr 2-05-15575 tehtud otsusest tulenevate nõuete suhtes. Hageja võttis omaks asjaolu, et Eesti Energia AS on tasunud N.Mile kokku 139 406.18 krooni ning Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS on hüvitanud 81 033 krooni. Pooled vaidlevad hageja ja kostjate kui solidaarvõlgnike vastutuse suuruse üle omavahelises suhtes ehk nn sisesuhtes ning selle üle, kas nende omavahelised õigussuhted on reguleeritud ettevõtte müügilepingu p-ga 7.2 ja selle üle kumb kostja ettevõtte valduse hagejale üle andis ning kumb kostjatest omab N.Mile tasutud summade osas tagasinõudeõigust hageja vastu.
16.Kuna solidaarvõlgnike kahju hüvitamise kohustus tekkis enne 01.07.2002, tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 järgi kohaldada käesolevas asjas enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 188 lg 5 järgi oli solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda. Osundatud säte nägi solidaarvõlgnike sisesuhtes ette osavastutuse põhimõtte (sarnaselt kehtiva õigusega) – omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Arvestades TsK § 188 lg 5 esimeses lauses sätestatut, kehtib eelnenu üksnes juhul, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Vaidlusaluse võlasuhte tekkimise ajal kehtinud ÄS § 5 lg 3 teisest lausest tulenes erand TsK § 188 lg-s 5 sisalduva üldnormi osas (see tähendab seadusega oli määratud teisiti). ÄS § 5 lg 3 teise lause kohaselt läheb võlausaldaja ees (solidaarse) kohustuse täitnud ettevõtte üleandnud isikule nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle. Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandi või valduse üleminekul läksid vastavalt ÄS § 5 lg 2 esimesele lausele omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Sellest järeldub, et ettevõtte üleandja ja omandaja omavahelises suhtes
puudub üleandjale endale langev osa. Eeltoodu põhjal reguleerivad solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid ÄS § 5 lg-d 2 ja 3, mitte TsK § 188 lg 5.
17.Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuli tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast. Tsiviilasja materjalid võimaldavad järeldada, et poolte tegelik tahe ettevõtte müügilepingu p 7.2 osas oli selline, nagu on menetluses väitnud kostjad – töösuhetest tulenevate rahaliste nõuete all pidasid pooled silmas müüdud ettevõtte osa töötajatel enne 01.06.2000 tekkinud, kuid välja maksmata töötasude ja puhkusetasude nõudeid ning eelnimetatuga seonduvaid maksunõudeid. Hageja ei ole andnud varasemalt lepingu p-le 7.2 tõlgendust, mille kohaselt peaksid töösuhtest tulenevad rahalised nõuded hõlmama ka ettevõtte osa töötajatel tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. Taolise väite on hageja esitanud esmakordselt alles hagiavalduse täpsustuses 07.05.2010. Samas on hageja eelnevalt menetluses korduvalt avaldanud, et pooltevaheline leping solidaarvõlgnike vastutuse jagamiseks solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes puudub, mistõttu tuleks lähtuda seaduses sätestatust. Samuti ei ole hageja tema poolt N.Mile tasutud summade osas kostjate vastu seni tagasinõudeid esitanud ega teatanud kavatsusest seda teha. Hageja uus väide p 7.2 kohta on seetõttu otsitud ning väheveenev.
18.01.06.2000 akti "Turba Peakorpuse Kompleksi töötajate AS-le Küteks üleandmisevastuvõtmise kohta" 4. punkti kohaselt hüvitab üleandja vastuvõtjale (hageja) töötajate poolt enne 01.06.2000 kasutamata jäänud puhkuse eest tasumisele kuuluva puhkusetasu koos sotsiaalmaksuga 143 285.20 krooni. Ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i juhatuse liikme R.Ui poolt vande all antud seletuse kohaselt peeti lepingu p-s 7.2 rahaliste nõuete all silmas seda, et kostja poolt oleksid palgad ja puhkuse reservid välja makstud töötajatele ning kõik nende summadega kaasnevad riiklikud maksud. Lepingu allkirjastamise ajal ei olnud alust arvata, et töötajate kahjunõudeid tulevikus tekib. R.U küll täpselt ei mäletanud, kas ja kui palju selle lepingupunkti üle enne lepingu sõlmimist üldse arutati. Hageja endine juhatuse liige T.L kinnitas oma ütlustes, et lepingu sõlmimisele eelnenud arutelude põhjal peaks p 7.2 tähendama ka seda, et kutsehaigustest tulenevad võimalikud kohustused hagejale kaasa ei lähe. Samas ei ole tunnistaja väited kooskõlas hageja lepingu sõlmimisele järgnenud käitumisega ega teiste asjas olemasolevate tõenditega. Lisaks ei ole T.L oma ütlustes olnud järjekindel. Vastates kostjate esindaja küsimustele on ta väitnud, et lepingu p 7.2 ei reguleeri töötajate tervisekahjustustega seonduvat.
19.Pooled sõlmisid ettevõtte müügilepingu enda majandustegevuse raames. Seega võis kõigilt lepingupooltelt eeldada, et nad omavad kogemusi lepingute sõlmimisel, on piisavalt kursis lepingu sõlmimise faktiliste ja õiguslike asjaoludega ning mõistavad lepingus kasutatud terminite sisu. Lepingu p-ga 7.2 on pooled eeldatavalt soovinud kokku leppida ettevõttega seotud kohustuste üleminekus erinevalt ÄS § 5 lg 2 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt läksid ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused. P-s 7.2 on pooled soovinud kokku leppida kohustustes, mille eest jääb poolte omavahelistes suhetes vastutama Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS. Esitatud järeldust toetab ka lepingu p-s 7.1 kokku lepitud üldreegel, et ettevõttega seotud kohustised lähevad ostjale üle vastavalt seadusele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusnormide kontekstis ei saanud töötajatega sõlmitud töösuhetest tulenevad rahalised nõuded mõistlikult hõlmata töötajate tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. Ajavahemikus 01.07.1992-30.06.2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS), eeskätt selle §-de 1 ja 28 põhjal, tuli töösuhteks pidada tööandja ja töötaja vahel kirjaliku töölepingu sõlmimise või tööandja poolt töötaja tegeliku tööle lubamisega tekkivat õigussuhet, kus tööandja peamiseks rahaliseks kohustuseks oli tehtud töö eest tasu maksmine. Tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudeid käsitleti TsK-i kehtivuse ajal seevastu
lepinguväliste kohustustena (TsK §-d 448 jj), sõltumata sellest, kas samal ajal oli pooltel ka leping. Tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise täpsem regulatsioon sisaldus TsK §-des 463-473 (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-10). Seega peeti müügilepingu p-s 7.2 eeldatavalt silmas töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevaid töötasu (palga) maksmise kohustusi. Juhu,l kui Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i kanda oleks soovitud jätta ka töötajatel enne 01.06.2000 tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudeid, peaks selles olema eraldiseisvalt kokku lepitud. Eeltoodud põhjustel kuuluvad rahuldamisele vastuhagides sisalduvad nõuded.
20.Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i tagasinõude õigus hageja vastu tuleneb enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 5 lg 3 teisest lausest. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-l oleks tagasinõue hageja vastu ka alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Ettevõtte osa valduse üleandmisega hagejale läksid viimasele ÄS § 5 lg 2 esimese lause alusel üle ka osaga seotud kohustused (sealhulgas kohustused N.Mi ees). Seega puuduks poolte omavahelises õigussuhtes kostjatele langev osa ning VÕS § 69 lg 2 kohane tagasinõue laieneks kogu kostjate poolt täidetud kohustusele.
21.Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i tagasinõude õigus ei seondu poolte vahel sõlmitud ettevõtte müügilepinguga. ÄS § 5 lg 2 normi kohaselt ei toimu ettevõtte või selle osaga seotud kohustuste üleminek mitte ainult ettevõtte või selle osa omandi üleminekul, vaid ka ettevõtte või selle osa valduse üleminekul. Peakorpuse kui ettevõtte valduse andis hagejale üle Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS, viimane oli ettevõtte valduse omakorda saanud Eesti Energia AS-lt. See järeldub eeskätt ettevõtte müügilepingu p-dest 3.1.5, 4.1.2 ja 8.1 ning eelpool mainitud aktist töötajate üleandmise-vastuvõtmise kohta. Akti on allkirjastanud hageja ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i seadusjärgsed esindajad, nagu ka operaatorlepingu. Operaatorlepingu päises sisalduv ebaõige tähistus lepingu poolte osas ei ole õiguslikult määrav. Ka hilisemalt sõlmitud ettevõtte müügilepingu p-st 3.1.5 järeldub, et operaatorleping oli tegelikult sõlmitud hageja ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i vahel. Tsiviilasjas nr 2-05-15575 tehtud kohtulahendites ei ole kohtud otseselt tuvastanud, et alates 01.04.2000 oli Turba peakorpus Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i valduses. Samas ei ole ka tuvastatud, et ettevõtte valduse andis hagejale üle Eesti Energia AS. N.Mi poolt esitatud hagi lahendamisel ei omanud kostjate vahelised suhted juhtumi asjaolusid arvestades ka keskset tähtsust.
22.Vastuhagide aluseks olevate asjaolude kohaselt on Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS loovutanud ÄS § 5 lg 3 teise lause alusel tekkinud nõudeõiguse (tagasinõude) hageja vastu Eesti Energia AS-le. Nõude loovutamise tõendamiseks piisab kostjate vastuhagides sisalduvast kinnitusest. Juba selle põhjal saaks nõude loovutamise lugeda hageja suhtes kooskõlas VÕS §-ga 170 toimunuks. Lisaks on kostjad esitanud kohtule eraldiseisva kirjaliku kinnituse aset leidnud nõude loovutamise kohta. Osundatud tõendi p-st 3 nähtuvalt on Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS loovutanud kõikide tema poolt N.Mile otse makstud ja tulevikus makstavate ning kostjate poolt N.Mile makstud ja tulevikus makstavate summade hagejalt väljanõudmise õiguse Eesti Energia AS-le. Vaidlusalusele nõude loovutamise tehingule ei laine notariaalse tõestatuse (TsÜS § 82) vorminõue. Hageja sellekohase käsitlusega tuleks nõustuda, kui kostja regressnõue hageja vastu tuleneks poolte vahel notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud ettevõtte müügilepingust. VÕS § 11 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt laieneks sama vorminõue eelduslikult ka kokkulepetele sellest lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta. Samas ei tulene kostja tagasinõude õigus hageja vastu ettevõtte müügilepingust, vaid on tekkinud seaduse (ÄS § 5 lg 3 teine lause) alusel. Taolise nõude loovutamisele seadus kohustuslikku vormi ette ei näe (TsÜS § 77 lg 1). Kokkuvõtvalt oli kostjatel vastuhagis toodud asjaoludel N.Mile tasutud summade osas hageja vastu tagasinõude õigus 220 439.18 krooni ulatuses, sealhulgas Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i poolt vahetult N.Mile tasutud 81 033
krooni ja Eesti Energia AS-i poolt Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i kohustuste täitmiseks (VÕS § 78 lg 1) tasutud 139 406.18 krooni. Apellatsioonkaebus
23.AS Küteks palub tühistada maakohtu otsuse, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustajate kanda või saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
24.Kaebuse väidete kohaselt on apellandi vastutus töötajate rahaliste nõuete osas poolte kokkuleppega piiratud. Müügilepingu p 7.2 kohaselt vastutab Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS kõikide töötajate rahaliste nõuete eest, sealhulgas tsiviilasjas nr 205-15575 N.Mile väljamõistetud hüvitiste kandmise eest. Müügilepingu p 7.2 kohaselt on AS Küteks kohustus maksta N.Mile tervisekahju ja ravimite hüvitist vastustajate ja apellandi vahelises sisesuhtes täies ulatuses välistatud. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud tõlgendus müügilepingu p-st 7.2 kooskõlas müügilepingu poolte tahtega. Maakohus tugines sellele, et AS Küteks ei ole kõne all olevat tõlgendust müügilepingu p-st 7.2 esitanud enne 07.05.2010. Apellant täpsustas tsiviilasjas nõuet kooskõlas TsMS §-ga 376. Liiati võttis maakohus müügilepingu asja materjalide juurde. Seega ei saa selles nähtuvat olulist pooltevahelist kokkulepet asja lahendamisel eirata pelgalt seetõttu, et dokumentaalne tõend ei ole esitatud koos hagiga. Maakohus ei ole oma vastupidist seisukohta asjas esitatud tõenditele ning asjakohastele õigusnormidele tuginevalt põhjendanud. Lisaks eelnevale tõendab AS Küteks poolt müügilepingu p-le 7.2 antud tõlgenduse väidetavat vastuolu poolte tahtega see, et apellant ei ole vastustajate vastu esitanud N.Mile tasutu tagastusnõuet või avaldanud vastavat kavatsust. Maakohtu seisukoht ei põhine mitte ühelgi asjas esitatud tõendil ega õigusnormil. Apellandile ei ole teada kehtivat õigusnormi, mille kohaselt peab isik oma lepingust tulenevalt piiratud vastutuse tõendamiseks esitama teiste isikute vastu rahalisi nõudeid.
25.Maakohus leidis, et vastustajate poolt müügilepingu p-le 7.2 antud tõlgendust toetab Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i ja AS Küteks poolt allkirjastatud 01.06.2000 akt. Kohus jättis valesti kohaldamata TsÜS § 91 lg 4, mille kohaselt saab tehingut muuta samas vormis, milles on tehing tehtud. Müügileping on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Akt on vormistatud lihtkirjalikus vormis. Seega ei ole TsÜS § 91 lg 4 kohaselt võimalik aktiga müügilepingut muuta, täiendada ega täpsustada. Lisaks eelnevale ei ole kohus asja lahendamisel arvesse võtnud akti allkirjastamise ja müügilepingu sõlmimise tähtpäevi. AS Küteks on seisukohal, et aktiga ei ole võimalik müügilepingu p 7.2 kitsendada, kuna akt on allkirjastatud enne müügilepingu sõlmimist ning lihtkirjalikus vormis.
26.Tunnistajate ütlustega ei saa müügilepingu p-s 7.2 kehtestatud „rahalisi nõudeid“ kitsendada töötajate töötasu ning puhkusetasu nõuetele. Olukorras, kus R.U ei mäleta pooltevahelisi lepingueelseid läbirääkimisi ning T.L kinnitab AS-i Küteks poolt müügilepingu p-le 7.2 antud tõlgendust, ei ole objektiivselt võimalik asuda seisukohale, et müügilepingu p 7.2 tähenduses on rahalised nõuded vaid töötasu ja puhkusetasude nõuded.
27.Müügilepingu p 7.2 tõlgendamise juures ei ole asjakohane juhinduda TLS §-st 28. TLS § 28 kehtestas töölepingule vorminõuded ega reguleerinud töösuhtes poolte kohustusi, välja arvatud vorminõuete järgimine. Harju Maakohus on süstemaatilisel tõlgendamisel eksinud allikmaterjali määratlemisel. Lisaks eelnevale on Harju Maakohus alusetult jätnud tähelepanuta, et TLS § 1 kohaselt oli tööandja kohustuseks töötajale tagada töötingimused. Töötingimuste kindlustamise all peaks mõistma ka kohustust hoida ära kahju töötaja tervisele.
28.Maakohus tugines Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-10, kuid ei kajastanud kohtuotsuses väljendatud seisukohta kogu ulatuses. Riigikohtu leidis ka, et TsK järgi lahendati tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise asju lepinguväliselt, see tähendab tuginedes TsK §-dele 448 jj, sõltumata sellest, kas samal ajal oli pooltel ka leping, mille
rikkumisele võinuks põhimõtteliselt samamoodi tugineda. Ilmneb, et tervisekahju ja ravimite hüvitise osas ei ole lepingulisele suhtele tuginemine välistatud. Seega on N.Mile tsiviilasjas 2-05-15575 väljamõistetud hüvitised töösuhtest tulenevad rahalised nõuded müügilepingu p 7.2 mõttes. Maakohus leidis, et tervisekahju ja ravimite hüvitise Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS kanda jätmine oleks tulnud müügilepingus eraldi kehtestada, see tähendab müügilepingu p 7.2 suhtes spetsiaalkokkuleppega. Kohus ei viidanud mitte ühelegi tõendile ega õigusnormile.
29.Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu eelnevalt esitatud müügilepingu p 7.2 tõlgenduse selle osaga, mille kohaselt on vaid maksunõuded piiratud tähtpäevaga 01.06.2000, on apellandi vastutuse määra maksimaalseks ulatuseks 2,8%. N.Mile tekitasid kahju viimase tööandjad ajavahemikul 22.01.1980 – 29.12.2000. AS Küteks sai N.Mile kahju tekitada alates 01.06.2000-29.12.2000 ehk kokku ca 7 kuu vältel. Solidaarse kahju hüvitamise puhul kehtivad kõik kahju hüvitamise üldpõhimõtted. Sisesuhtes on iga solidaarvõlgniku vastutus piiratud tema poolt tekitatud kahju ulatusega. Ükski seadus ei luba fundamentaalset põhjusliku seose nõuet sisesuhtes vastutuse määra tuvastamisel eirata. Apellandi vastutus peab olema proportsionaalne seitsme kuuga. Seega olukorras, kus N.M on solidaarvõlgnike juures kokku töötanud 251 kuud, on proportsionaalne suhe võlgnike osas alljärgnev: AS-i Küteks juures töötatud aeg moodustab 2,8% ning Eesti Energia AS-i ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i juures töötatud aeg moodustab 97,2% kogu töötatud ajast.
30.Maakohus tegi ebaõige järelduse, et Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i väidetav tagastusnõue AS-i Küteks vastu ei ole müügilepinguga seotud. Väidetav tagastusnõue ei saa tuleneda ÄS § 5 lg-dest 2 ja 3 seetõttu, et solidaarvõlgnikud on müügilepinguga seaduses sätestatust erinevalt kokku leppinud. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS on müügilepingu pooleks. Müügilepingu p 7.2 kohaselt, millega pooled muutsid ÄS § 5 lgdes 2 ja 3 kehtestatut, on töötajate rahaliste nõuetega puutuvalt ainsaks kohustatud isikuks Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS. Seega on väidetav tagastusnõue seotud müügilepinguga. AS Küteks on seisukohal, et otsuses esitatud järeldused tagastusnõude osas ei tulene loogiliselt asjas esitatud ja uuritud tõenditest.
31.Vastustajad on asjas esitanud tõendamata väiteid selle kohta et Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS on nõuded AS Küteks vastu loovutanud Eesti Energia AS-le. AS Küteks hinnangul ei ole vastustajad tõendanud, et nõude faktiline loovutus on toimunud. Ühelgi formaalsel kinnitusel nõude loovutamise kohta ei ole ega saagi antud juhul olla tõenduslikku jõudu. VÕS § 164 lg 1 kohaselt toimub nõude loovutus lepingu alusel. Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse (võlausaldaja vahetus) saavutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Kuna nõude loovutus saab toimuda üksnes lepingu alusel, on ka nõude loovutamist võimalik tõendada üksnes vastava lepinguga, mitte muude tõenditega, sealhulgas formaalsete kinnitustega vms-ga. Nõude loovutus peab vastavalt VÕS § 11 lg-tele 3 ja 5 olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, maakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus õigusnormidega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on nõude loovutamise leping üldjuhul vormivaba, kuid loovutamislepingu vormiga seonduvalt tuleb arvestada VÕS § 11 lg-s 3 kehtestatut. Vorminõude järgimata jätmise korral on nõude loovutamise leping tühine (TsÜS § 83 lg 1). Vastustajad pidid väidetava tagastusnõude loovutamiseks lepingu sõlmima notariaalses vormis, kuna põhileping, see on müügileping, on notariaalselt tõestatud.
32.Isegi nõuetekohase nõude loovutamise lepingu esitamisel ei ole võimalik Eesti Energia AS-i nõuet rahuldada, kuna Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-l ei ole apellandi vastu tagastusnõuet, mida loovutada.
Vastustajate seisukoht
33.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha ise otsus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
35.Maakohus tuvastas järgmised käesoleva vaidluse lahendamiseks asjakohased faktilised asjaolud: 1) Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-96-08 28.01.2009 jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-05-15575, millega mõisteti AS-lt Küteks, AS-lt Energoremont (praeguse nimetusega Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS) ja Eesti Energia AS-lt solidaarselt välja endise töötaja N.Mi kasuks kutsehaigusega tekitatud tervisekahju; 2) perioodil 22.01.1980 kuni 31.05.2000 oli N.Mi tööandjaks Eesti Energia AS (osa ajast valdas ettevõtte osa teine kostja) ning perioodil 01.06.2000 kuni 29.12.2000 oli tööandjaks hageja; 3) 01.06.2000 sõlmisid AS Küteks ja AS Energoremont viimase töötajate koos kehtivate töölepingutega hagejale üleandmise kokkuleppe (t II kd lk 100) ja üleantud töötajate hulka kuulus ka N.M; 4) 07.07.2000 sõlmisid Eesti Energia AS (müüjana), AS Energoremont ja AS Küteks ostjana ettevõtte osa ostu-müügilepingu (t II kd lk 31-42) ning hagejale läks üle ka töötajana N.M. Loetletud asjaolude üle pooled ei vaidle.
36.Kolleegium nõustub maakohtu poolt pooltevahelisele nn sisesuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt eelpool p 16) ega pea vajalikuks seda osa maakohtu põhjendustest siinkohal korrata. Solidaarvõlgnike vahelises sisesuhtes on eelduslikult osaliste vastutuse määrad võrdsed, kui seadusest, lepingust või solidaarkohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses on kõik solidaarvõlgnikud seisukohal, et osade suuruse määramisel tuleb võtta aluseks 07.07.2000 sõlmitud ettevõtte osa ostu-müügileping. Asjaolu, et hageja asus sellisele seisukohale alles vastuseks kostjate vastuhagile (t II kd lk 76-85), asja sisulisel lahendamisel tähtsust ei oma, sest vastav menetlusdokument on kohtu poolt vastu võetud ja TsMS § 376 võimaldab muuta hagi alust ka peale selle kättetoimetamist kostjale. Apellantide käsitlus vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2, mille kohaselt saab omaks võtta faktilist väidet, mitte aga vastaspoole õiguslikke väiteid, milleks käesolevas asjas on hageja algne nõustumine kostjatega, et nende sisesuhte reguleerimiseks ei ole lepingut sõlmitud. Sama selgitas kostjate esindajale maakohus 17.11.2010 kohtuistungil (protokoll t II kd lk 139jj).
37.Kostjad on seisukohal, et tulenevalt ettevõtte osa võõrandamisest vastutab nende ees osa omandajana hageja tol ajal kehtinud ÄS § 5 lg 3 viimase lause alusel. Hageja on seisukohal, et nimetatud lepingu p-s 7.2 leppisid pooled kokku seadusest erineva vastutuse teatud kohustuste täitmise eest. Maakohus nõustus kostjate seisukohaga. Kolleegium, uurinud ja hinnanud maakohtu poolt kogutud tõendeid, on seisukohal et viidatud leping tõepoolest määras ära nendevahelise suhte sisu ja sellest tuleb sisesuhte määratlemisel lähtuda. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu tõlgendusega pooltevahelise 07.07.2000 lepingu p-le 7.2 ega maakohtu järeldusega, et lepingust tulenevalt vastutab sisesuhtes 100% ulatuses hageja. Kolleegium on seisukohal, et maakohus andis uuritud tõendite kogumile ebaõige hinnangu. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
38.Õige on maakohtu seisukoht, et kohus peab tehingu tõlgendamisel lähtuma kõigist kohtu ette toodud asjaoludest ja võimalik on tugineda seejuures kõigile asjas uuritud tõenditele. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 64 kohaselt tuli tehingu tõlgendamisel lähtuda selle teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. TsÜS § 108 lg 1, mille kohaselt tuli õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (kehtivas TsÜS-s § 138 lg 1). Lisaks tuli tehingu tõlgendamisel arvestada seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (Riigikohtu lahend 3-2-1-127-03 10.11.2003).
39.Kolleegium uuris ja hindas järgmisi maakohtu poolt kogutud tõendeid: 1) 07.07.2000 sõlmitud ettevõtte osa ostu-müügilepingut; 2) 01.06.2000 sõlmitud töötajate üleandmise akti; 3) tunnistaja T.La ütlusi (t II kd lk 140-142); 4) Eesti Energia Tehnotööstus AS-i juhatuse liikme R.Ui vande all antud seletust (samas lk 140). Ostu-müügilepingu teksti kohaselt leppisid pooled muuhulgas kokku, et lepingu eesmärgiks on müüja omanduses oleva iseseisva ettevõtte osa – Turba Peakorpuse, sealhulgas vara, asjade, õiguste ja kohustuste, võõrandamine ostjale (p 1.2); sama korrati lepingu objekti kirjeldamisel (p 2.1); ettevõtte osaga seotud kohustised läksid ostjale üle vastavalt seadusele (p 7.1); AS Energoremont kohustus kandma ettevõtte osa töötajatega sõlmitud töösuhetest tulenevad rahalised nõuded, sealhulgas maksunõuded, mis olid tekkinud enne 01.juunit 2000 (p 7.2). Lepingu allkirjastasid müüja esindajana R.U ja ostja esindajana T.L. R.Ui, Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse AS-i juhatuse liikme, vande all antud seletuse kohaselt peeti lepingu p-s 7.2 rahaliste nõuete all silmas, et palgad ja puhkusereservid oleksid välja makstud, samuti nende summadega kaasnevad riiklikud maksed. Ta ei mäleta, et selle punkti juures oleks eriti arutatud ning lepingu allkirjastamise ajaks ei teadnud tema töötaja kahjunõudest ega olnud alust arvata, et selliseid nõudeid tekib. T.La, kes ütluste andmise ajaks ei omanud enam lepingulisi ega muid suhteid hagejaga, ütluste kohaselt toimusid lepingu ettevalmistamise ajal nõupidamised, kus muuhulgas olid teemaks ka personaliga seonduvad küsimused; ostjaks oli väike firma ja juristid osutasid, et kohustused seonduvalt personali ja keskkonnaga võivad ostjale tuua kaasa pankroti; töötajaid oli 80; ostja nägi ohtu kutsehaigustes ja viimastel läbirääkimistel olid need teemad arutusel; ostja jurist nõudis sellise punkti eraldi sisse viimist, et ostja ei vastutaks õlide ja kutsehaiguste eest; koosolek, kus see arutusel oli, protokolliti; eraldi vastavat punkti ei pidanud Eesti Energia AS vajalikuks lepingusse lülitada; kõik personali ja keskkonnaga seonduv võeti ühe punkti all kokku, see nähtub p-st 7.2; ostja soovis, et eraldi punkti all võetakse lepingusse sisse ka kutsehaigustest tulenevad kahjud, aga müüjad väitsid, et ka sellega seonduv on p-s 7.2 lõplikult reguleeritud; peale lepingu sõlmimist kompenseeris Eesti Energia AS ostjale töötajate koondamisega seotud kulud 360 000 krooni ulatuses; ka see kulu ei olnud lepingu sõlmimisel veel teada.
40.Nimetatud tõendite kogumis hindamise alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus tõlgendas vaidlusaluse lepingu p 7.2 põhjendamatult kitsalt. Asjaolu, et eelnevalt olid ettevõtte valdaja ja hilisem ostja 01.06.2000 aktis leppinud sõnaselgelt kokku vaid enne 01.06.2000 töötajatele kasutamata puhkuste eest puhkusetasude tasumise senise valdaja poolt, ei välista, et hilisemas notariaalses lepingus peale korduvaid läbirääkimisi (nende toimumist kinnitavad nii R.U kui T.L) pooled seda kokkulepet laiendasid. Aluse veendumusele, et tegelikkuses selliselt ka toimus, annab kolleegiumi jaoks esmalt lepingu p 7.2 sõnastus, kus hõlmati kokkuleppega kõik enne 01.06.2000 töösuhetest tekkinud rahalised nõuded. Kui pooled oleksid pidanud vajalikuks võimalikke nõudeid kuidagi piirata, oleks mõislikult eeldades seda ka tehtud. Kolleegium ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõue töösuhtest tekkinud rahaline nõue. Kutsehaiguse tekkimine on otseselt seotud töölepingus kokkulepitud tööülesannete täitmisega ja tööandja poolt nende ülesannete täitmiseks vajalike töötingimuste loomata jätmisega (ebapiisava loomisega). Asjaolu, kas kohtud lahendasid vastavasisulised vaidlused lepingulist või lepinguvälist kahju hüvitamist reguleerivate seadusesätete alusel, iseenesest õigussuhte olemusele mõju ei avalda. Kolleegiumi veendumust kinnistab ka T.La ütlustega tõendamist leidnud asjaolu, et peale lepingu sõlmimist hüvitas endine omanik hagejale töötajate koondamisega tekkinud kulud, millised ei olnud samuti lepingu sõlmimise hetkel teada. Samuti kinnitas T.L, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus käsitleti muuhulgas võimalike kutsehaigustega seonduvat ning et ostja tahe oli see eraldi lepingupunktis kokku leppida, kuid müüja kinnitas, et see temaatika on lepingu p-s 7.2 hõlmatud. R.Ui seletus ei tõenda asjaolusid, mis viidatud ütlused ümber lükkaks. R.Uile ühe kostja senise juhatuse liikmena
lepingu ettevalmistamisest midagi eriti meelde ei tulnud. Kolleegium on seisukohal, et puuduvad mõistlikud alused seada T.La ütluste õigsust kahtluse alla.
41.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et 07.07.2000 lepingu p-s 7.2 piirasid pooled ettevõtte osa omandajale üleminevaid kohustusi, mis tekkisid enne 01.06.2000 ning seda selliselt, et töösuhetest tekkinud rahaliste kohustuste täitmise eest vastutab ainult Energoremont AS. Eelpool leidis tõendamist, et selliste kohustuste hulka kuulub ka N.Mile kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamine. N.Mile tervisekahju väljamõistmise menetluses tuvastas Riigikohus, et vaidlusalune tervisekahjustus tekkis pikaajalise töötamise ajal Turba Peakorpuses.
42.Samas ei reguleeri analüüsitud lepingupunkt neid töösuhetest tekkinud kohustusi, mis tekkisid peale 01.06.2000. Nimetatud kohustuste osas kehtib lepingu p 7.1, mille kohaselt ettevõtte osaga seotud kohustused läksid ostjale üle vastavalt seadusele. Tol ajahetkel kehtinud ÄS § 5 lg 2 kohaselt läksid ettevõtte omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte ja selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Kuna peale 01.06.2000 tekkinud kohustuse osas pooltel kokkulepe puudus, siis vastutab sellest ajahetkest tekkinud kohustuse eest hageja. Seega on mõistlik võtta hageja osa määramisel aluseks suhe N.Mi kogu töötamise perioodist Turba Peakorpuses selle ajaga, mil ta töötas hageja juures ehk 251 kuust moodustab 7 kuud 2,8%.
43.Selliselt solidaarvõlgnike sisesuhte proportsioonide määramine välistab vastuhagi rahuldamise kostjate poolt tasutud kahjuhüvise tagasisaamiseks hagejalt, sest määratud 2,8% ulatuses on hageja senini hüvitist N.Mile tasunud. Seega puudub kohtul vajadus analüüsida maakohtu ja poolte seisukohti seonduvalt nõude loovutamise kehtivusega kostjate vahel, aga ka tagasinõude faktilise ja õigusliku aluse kohta.
44.Hagi ja vastuhagi osalisel rahuldamisel jäävad poolte maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsiooniastmes kantud apellandi menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt vastustajate kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.