Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxx Axxxxxx esitas kohtule menetlusabi taotluse. Avalduse põhjal soovib avaldaja esitada kohtule hagiavalduse tsiviilasjas, millega soovib kohustada kostjat vormistama notariaalne

ostu-müügileping. Avaldaja on sõlminud käsirahalepingu kinnistu, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ostmiseks. Käsirahalepingust tulenevalt maksis avaldaja müüjale käsiraha summas 25 000 krooni. Kogu kinnistu müügisummaks leppisid pooled kokku 60 000 krooni. Avaldaja kohustus ülejäänud müügisumma tasuma müüja arvele ja müüja kohustus kahe kuu jooksul pärast kogu ostu-müügisumma saamist vormistama notari juures lepingu. Käesolevaks hetkeks on avaldaja tasunud kogu ostusumma müüa arveldusarvele, kuid müüja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi vormistada notariaalne leping. Hagiavalduse esitamisega kaasnevad kulutused, s.o riigilõiv ja esinduskulud. Avaldaja majanduslik seis ei võimalda maksta menetluskulusid, ta ei ole ka võimeline kaitsma oma õigusi kohtus ise. Avaldaja soovib, et tema advokaadiks määrataks Valli Murde, kellelt on olemas suuline nõusolek esindamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtu hinnangul on täidetud avaldajale riigi õigusabi andmise tingimused. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et Txxx Axxxxxx ei tööta. Tema sissetulek moodustub riigi poolt makstavatest sotsiaaltoetustest ja pensionist. Taotlusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi põhjal saab avaldaja pensioni 197,35 krooni kuus, sotsiaaltoetust 72,88 krooni kuus ja peretoetust 19,18 eurot kuus. Avaldaja ülalpidamisel on lapsed Mxxxxx Kxxxxxja Mxxxxx Kxxxxx kes õpivad gümnaasiumis. Mxxxxx Kxxxx saab riigilt pensioni 128,45 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 38,61 eurot kuus ning laste isa maksab lastele elatist 76,96 eurot kuus. Kokku on avaldaja pere sissetulek 533,16 eurot kuus. Avaldaja ja tema perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on kokku 538 eurot kuus (eluasemele 126 eurot, toidule 180 eurot, transpordile 30 eurot, sidele 82 eurot, tervishoiule 70 eurot ja koolikohustuse täitmisele 50 eurot). Lisaks on avaldajal laenu- ja järelmaksuga ostu-müügilepingutest tulenevaid igakuiseid kohustusi erinevate ettevõtete ees. Registreeritav vara avaldajal puudub. Kohus eeldab avaldaja poolt esitatud andmete õigsust. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Txxx Axxxxxx ei suuda majanduslikust seisundist tulenevalt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Avaldaja on esitanud taotluse lisana käsirahalepingu, millest nähtub, et ta on koos Hxxxx Kxxxxxxx Vxxxxxxxx Lxxxx üle andnud käsiraha 25 000 krooni kinnistu (korteriomandi) ostu-müügi tehingu tagamiseks. Avaldaja väitel on ta müüjale ära maksnud ka ülejäänud kinnistu müügihinna, kuid müüja ei ole sõlminud temaga kinnistu ostu-müügilepingut. Avaldaja huviks on, et müüja sõlmiks temaga lepingu ja annaks kinnistu omandi temale üle ning ta soovib selleks esitada kohtule hagiavalduse. Kohus leiab, et probleemi lahendamiseks ja vajalike õiguskaitsevahendite väljaselgitamiseks ning nõude koostamiseks on avaldajal vajalik asjatundlik õigusabi. Vastasel korral võivad avaldaja huvid jääda kaitseta. Kohus arvestab riigi õigusabi andmisel ka asja tähendust avaldajale. Avaldaja huviks on omandada eluruum (korteriomand), mille eest ta on juba raha ära maksnud. Kui avaldaja vajalikke õiguskaitsevahendeid ei realiseeri, siis võib ta sattuda raskesse olukorda, eriti arvestades tema majanduslikku seisu. Kohtul ei ole teada riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 järgi.

Lähtudes eeltoodust määrab kohus Txxx Axxxxxxxxx riigi õigusabi käsirahalepingust ja kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise kokkuleppest tulenevate nõuete väljaselgitamiseks ja vajalike õigusdokumentide koostamiseks ning avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus määrab riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 2 ei ole kohtul õigust määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (RÕS § 29).

Ü. Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.