Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses H.S. hagi L.J. vastu alusetu rikastumise teel saadud tagastamise nõudes või ostu-müügilepingu sõlmimise kohustamise nõudes ja L.J. vastuhagi H.S. vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Viru Maakohtu 11.01.2008 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldati osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2009 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 21.04.2008 kohtuotsus täielikult ning saadeti tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Hageja esindaja esitas taotluse tagastada hagejale pool hagi esitamiselt asutud riigilõivust ja pool apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõivust. Antud taotluse jätab kohus rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: 1) Hagi esitamisel tasutud riigilõiv - Ida-Viru Maakohtu 22.12.2005 määrusega anti hagejale käesolevas tsiviilasjas riigi menetlusabi ning hageja vabastati riigilõivu tasumisest 50% ulatuses, summas 700 krooni (44.74 eurot). Seega on hageja hagi esitamisel tasunud tasumisele kuuluvast riigilõivust pool ning puudub alus poole riigilõivu tagastamiseks. Vastupidi, TsMS § 190 lg 4 kohaselt tekib hagejal kohustus tagastada riigile riigilõiv summas 700 krooni (44.74 eurot), mille tasumisest oli hageja riigi menetlusabi korras vabastatud. TsMS § 190 lg 4 ja 7 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, arvestades asjaoluga, et hageja on pensionär ning käesolevas tsiviilasjas kantud hageja kulud (sh ka õigusabikulud) jäävad hageja enda kanda, juhindub TsMS § 190 lg 7 järgi ning vabastab menetlusabi saanud isiku, so, hageja, menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 2) Apellatsioonkaebuse esitamiselt asutud riigilõiv – kohus jätab taotluse rahuldamata, lähtudes TsMS § 150 lg 3 ja Riigikohtu 11.03.2011 lahendist nr. 3-2-1-112-10. Riigikohus on oma lahendis märkinud: „TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Samas sätestab TsMS § 150 lg 3, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.“ Seega ei saa hagist loobumise korral esimese astme kohus tagastada teise astme kohtus tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 3, § 190 lg 7, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.