Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 18. mai 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-37905
Tsiviilasi
AS EMT hagi E M vastu võla ja viivise nõudes summas 673.66 eurot
Tsiviilasja hind
336.86 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge tn 16, Tallinn, lepinguline esindaja Ene Solovjev esindajad Kostja E M, isikukood, elukoht Pärnumaa, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kohtuistungi toimumise aeg
5. mai 2011
Rahuldada AS EMT hagi ja mõista E M`lt (M, isikukood) välja põhivõlg 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti ning viivis 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja
(kaheksakümmend) senti AS EMT (registrikood 10096159) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja E M kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid
Tsiviilasi nr 2-07-37905
Hageja nõuded, väited ja tõendid 06.07.2009.a esitatud hagiavalduse (tl 18-20, sellele eelnes maksekäsu kiirmenetlus), hageja esitatud teiste menetlusdokumentide (tl 134-135) ning eelistungil väidetu kohaselt sõlmis 29.01.2005.a kostja E M hageja AS-ga EMT liitumislepingu (tl 24-25, originaal tl 82-84), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja sõlmis AS-ga EMT ka 29.01.2005.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks (tl 2628, originaal tl 85-88), kuid on jätnud järelmaksed tasumata. Ostja õigused ja kohustused soetatud kauba eest tasumisel on poolte poolt fikseeritud järelmaksulepingus, kuid lepingulisi kohustusi ei ole kostja täitnud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.03.2005.a seisuga hagejale 336.86 eurot (5270.77 krooni). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kuid arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega (üldtingimuste p 5.4). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (üldtingimuste p 3.4). Hageja võib nõuda võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (üldtingimuste p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0.15 % päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0.15 % viivitatud päevade arvuga). Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 336.80 eurot (5269.77 krooni). Eelneva põhjal palub hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 ja §101 sätetele tuginedes välja mõista kostjalt hageja kasuks nimetatud lepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmise eest tekkinud võlgnevuse 336.86 eurot (5270.77 krooni) ja viivised summas 338.80 eurot (5269.77 krooni). Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja hagi ei tunnista (menetlusdokumendid tl 50-51 ja 75-76). Kostja väidab, et ei ole kunagi viibinud AS EMT Kaubamajaka esinduses ega ole sõlminud seal hagejaga mobiiltelefoni Nokia 6100 ostmiseks järelmaksuga müügilepingut ega ka liitumislepingut. Hageja poolt koostatud järelmaksuga müügilepingul ja arvetel ning ka hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud R, Pärnu. Kostja ei ole kunagi antud aadressil viibinud ega ka elanud. Kostja on veendunud, et kolmas isik on pahatahtlikult kasutanud tema isikukoodi lepingu sõlmimisel. Kostja on arvamusel, et ilmselt koolis viibides (kostja õppis Pärnu Kutsehariduskeskuses) võis võtta keegi pahatahtlik isik tema käekotist kostja ID-kaardi, eesmärgiga sõlmida pettusega kostja nimel väidetavad lepingud. Pärast võidi panna ID-kaart kostjale märkamatult tema käekotti tagasi. Teise variandina on võimalik, et leping sõlmiti lihtsalt isikukoodi öeldes ilma dokumente esitamata. Kostja sai „temaga“ sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust teada alles siis, kui ta otsiti maksekäsu kiirmenetluse käigus tema õigest elukohast ja kostja sai üllatusena teada, et tema vastu on algatatud kohtumenetlus. Kostja ei ole iial viibinud aadressil R, Pärnus ega tea ka seda, kes seal elas valelepingute sõlmimise hetkel jaanuaris 2005.a. või seda, kes elan antud aadressil käesoleval ajal. Antud fakt tõendab, et aadressiks R, Pärnu on pahatahtlikult esitatud valeaadressina maksja postiaadressiks. Kostja
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-37905 allkiri lepingul on ilmselgelt võltsitud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud mingit lepingut, kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid ega ole nõus nende eest tasuma. Hageja on arvamusel, et kostja ei ole menetluses tõendanud, kuidas on ID-kaart tema valdusest väljunud, samuti ei ole esitanud tõendeid (Kodakondsus-ja Migratsiooniameti; Politsei-ja Piirivalveameti), mis kinnitaksid dokumendi varguse fakti. Kostja väide on paljasõnaline, kuna liitumisleping on sõlmitud 29.01.2005 kell 12.43, milline päev on laupäev ja millal ei saanud õppetöö toimuda. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitatud lepingute originaalidele lisanud kostja IDkaardi koopiad, mis näitavad, et lepingud on sõlmitud kostja ID- kaarti kasutades. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja taotluse allkirjaekspertiisi määramiseks, millise kohus rahuldas. 21.06.2010.a koostatud ekspertiisiakti (tl 122-126) kohaselt ei ole võimalik määrata, kas nimetatud lepingutel olevad allkirjad on kirjutatud kostja poolt. Samas on viiteid, et kirjutajaks võib olla keegi teine isik, mitte kostja. Muid tõendeid kostja ei ole esitanud, kuigi kohus on vastava ettepaneku selleks teinud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Hageja on õigesti viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätetele, mille kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised, kusjuures kohus võib teha neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Tõendite hindamise juures (TsMS § 232 lg 1) peab kohus neid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindama ja oma siseveendumuse kohaselt otsustama, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Antud asjas on hageja väitnud, et poolte vahel sõlmiti 29.01.2005.a kaks lepingut, kusjuures kostja isiku tuvastamisel kasutati tema IDkaarti ehk isikutunnistust. Kostja ei eita ID-kaardi kasutamist lepingu sõlmimisel, kuid tema väitel oli see tema valdusest välja läinud (varastatud) ning lepingutel olevad allkirjad ei kuulu temale. Sellises olukorras on kohtu hinnangul kostja kohustus veenda kohut oma väidete õigsuses. Ei saa panna hagejale täiendavat kohustust (tõendamiskoormist) tõendada kostja allkirjade ehtsust, kui kostja isik tuvastati kehtiva ja pildiga dokumendi alusel – sellisel juhul peaks hageja kui massiliselt klientidega lepinguid sõlmiv isik kasutama selliseid täiendavaid tuvastusvahendeid, mis ilmselt riivaksid olulisel määral isiku õigust eraelu puutumatusele (nt tuleks võimaldada ligipääs rahvastikuregistri andmeile vms). Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 2 ütleb, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Sama seaduse § 78 lg 1 sätestas, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 lg 2 kohaselt pidi dokumendi kasutaja teatama dokumendi kaotsiminekust selle väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul dokumendi kaotsimineku või sellest teada saamise päevast arvates. Sellist teadet ei ole kostja aga tema enda kinnitusel teinud, väites, et ilmselt kasutati tema isikutunnistust ajutiselt, pannes hiljem selle tema käekotti tagasi. Seega peab kostja muude tõenditega veenma kohut selles, et tema ei ole kõnealusel päeval vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud (või allkirjastada saanud). Selle asjaolu tõendamiseks on kohus kostja taotlusel lasknud teostada allkirjaekspertiisi, mis aga kohtu arvates kostja väidet ei kinnita ja vastust allkirjade ehtsuse osas ei anna. Vastava
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-37905 ekspertiisiakti arvamuste skaalal on ekspertide järelduseks null variant, s.t eksperdi poolt läbiviidud uuringud ei andnud tulemust. Ei ole võimalik kindlaks määrata, kas vaidlustatud allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt või on kirjutajaks keegi teine isik, kuid samas on viiteid, et kirjutajaks võib olla keegi teine isik. Kohus märgib, et ekspertidel oli kasutada küllalt mahukas võrdlusmaterjal 2003 – 2010.a kostja allkirjadega dokumentidel, kuid siiski ei saanud eksperdid anda tõenäolist eitavat/jaatavat vastust, rääkimata kategoorilisest eitavast/jaatavast vastusest. Aktist nähtub, et vaidlustatud allkirjade puhul esines eritunnustes nii kokkulangevusi kui lahkuminekuid. Eksperdid on märkinud, et 2003.a oli kostja allkiri keskmiselt väljatöötatud, 2005.aastal aga juba väljatöötatud (lihtsustatud iseloomuga). Allkiri on ebapüsiva hajususega, kalle varieerub püstkirjast paremkaldeni. Sellised kõikumised ei tõenda kohtu arvates kostja kategoorilist väidet, et tema ei ole vastavaid lepinguid sõlmimas käinud ega neile allkirju andnud. Mis puutub kostja väitesse, et ta ei ole kunagi elanud lepingutes nimetatud aadressil R Pärnu linnas, siis hageja ei ole seda vaidlustanud, kuid lepingute kehtivuse seisukohalt ei oma see mingit tähtsust. Kohus on menetluses dokumente kätte toimetades isegi tuvastanud, et sellist aadressi Pärnu linnas ei ole (tegemist on eramajaga – tl 8 ja 72), kuid see ei tähenda isikusamasuse kohase tuvastamise puudumist. Lepingus ebaõige aadressi nimetamine võib kaasa tuua kostja lepingujärgse vastutuse, kuid ei muuda seda olematuks. Kostja viide õppimise ajal tema käekotist isikutunnistuse võtmisele ei ole kohtule usutav, sest kostja ei vaidlusta hageja väidet, et lepingud sõlmiti laupäeval, mil õppetööd ei toimunud. Kuivõrd muid tõendeid oma väidete kinnituseks kostja vaatamata kohtu tehtud ettepanekutele (nii 26.01.2011.a kirjaga kui 05.05.2011.a kohtueelistungil) esitanud ei ole, tuleb hagi rahuldada. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6). Lepingujärgse võla ja viivise suuruse ja määra osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole ta taotlenud viivise vähendamist, hageja on viivise nõude jätnud mõistlikesse piiridesse, nõudes seda mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samas korras määrab kohus antud juhul riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 sätetest tulenevalt kindlaks ka riigi õigusabi tasu ja kulutuste suuruse. Samuti tuleb kostjal arvestada asjaoluga, et kohus mõistab pärast käesoleva lahendi jõustumist riigituludesse vähemtasutud ekspertiisitasu.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.