lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-67287/21

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-67287/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 13 lg 4PS § 14TsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõelähtme vald, Loo alevik, Loopargi tee 4 korteriühistu80181688(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-67287

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

KÜ Toome-Loo Elamud hagi Evi Teinmanni vastu 1857,02 euro (29 056,05 krooni) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Toome-Loo Elamud apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja KÜ Toome-Loo Elamud (registrikood 80181688, asukoht Saha tee 13, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa), esindaja Erik Niinemaa; Kostja Evi Teinmann (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XXX X-XX, XXX XXXXXX, XXXXXXXX

XXXX, XXXXXXXX).

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2010 otsus KÜ Toome-Loo Elamud hagis Evi Teinmanni vastu 1857,02 euro (29 056,05 krooni) väljamõistmiseks menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta esimese astme kohtu menetluskulud Evi Teinmanni kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 328 lg 2Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
3.Määrata esimese astme kohtu menetluskulud kindlaks rahaliselt ning mõista Eevi Teinmannilt KÜ Toome-Loo Elamud kasuks välja menetluskuludena 498,51 eurot (7 800 krooni).
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.14.12.2009 esitas KÜ Toome-Loo Elamud (hageja) kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Evi Teinmann (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 05.01.2010 võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 21.01.2010 makseettepanekule vastuväite. 29.03.2010 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.15.04.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjale kuulub hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Kostja on tarbinud hageja osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 29 056,05 krooni, mille hageja palub mõista kostjalt välja. Kohtukulud jätta kostja kanda.
3.Hageja ei ole nõus lahendama asja kokkuleppega, kuivõrd pooled on 25.04.2009 sõlminud võlakohustuse, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse kuues osas, summas 680 krooni kuus. Kostja nimetatud võimalust ei kasutanud ning jättis võetud kohustuse hageja ees täitmata. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi. Kostja on avaldanud soovi lahendada asi kokkuleppega. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on kostja keskmine töötasu 5400 krooni kuus ning tal on kohustusi panga ees. Kostja kasvatab üksi alaealist poega. Kuivõrd kostja on langenud raskesse majanduslikku olukorda, suudab ta võlga tasuda maksegraafiku alusel pikema aja jooksul. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 06.10.2010 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 29 056,05 krooni ja määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja poolt kantud menetluskulud jäid 50 % ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub hageja majandamisel XXX alevikus, XXXXX XXX X-XX olevas korteriühistus korteriomand. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tarbinud hageja osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Nähtuvalt 13.04.2010 esitatud arvest on kostja võlgnevus kokku 29 056,05 krooni. Kostja on vastuses hagiavaldusele võtnud omaks asjaolu, et hageja poolt esitatud arveid ta tasunud ei ole.
7.KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sama seaduse § 151 lg 1 kohaselt peab eluruumi omanik lisaks majandamiskuludele tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ja maksma maamaksu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
8.Kohus luges tõendatuks, et kuna kostja hageja poolt esitatud arveid ei tasunud, on ta seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ülaltoodud arvestades rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku 29 056,05 krooni.
9.Kostja on märkinud, et suudab võlgnevuse tasuda pikema aja jooksul maksegraafiku alusel. Kostja viitab oma raskele majanduslikule olukorrale, tema keskmine töötasu on 5400 krooni kuus, mida tõendab kohtule esitatud palgatõend ning tema kasvatada on alaealine poeg. Kostjal on kohustusi panga ees. Ülaltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostjal on raske majanduslik olukord. Vastuses, kus kostja soovib võlgnevust tasuda pikema aja jooksul maksegraafiku alusel, on kostja taotlenud otsuse täitmise kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Kohus rahuldas kostja esitatud taotluse ja määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summa 29 056,05 krooni tasuda 36 kuu jooksul, tasudes hagejale käesoleva otsuse jõustumisest alates järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 807,11 krooni.
10.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p. 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 5250 krooni ning kulud õigusabile 1800 krooni. Kokku 7800 krooni. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on tuvastanud kostja raske majandusliku olukorra. Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Arvestades nimetatud asjaolu ja kostja majandusliku olukorda leiab kohus, et kostjalt täies ulatuses hageja menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Hageja menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses kostja ning 50% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud 50% ulatuses, s.o summas 3900 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 06.10.2010 otsuse osas, mis puudutab otsuse täitmise viisi ja tähtaega ning menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist.
12.Kohus on ületanud hagi lahendamise piire ja teinud otsuse nõude osas, mida kostja pole esitanud. Kohus on käsitlenud kostja 07.05.2010 hagiavalduse vastuses esitatud soovi tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osadena taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 mõistes. Kostja vastuses selline taotlus puudub ning sellise sooviavalduse käsitlemine taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks ei ole õige. Oma vastuses 07.05.2010 teatab kostja, et tema arvates on võimalik asi lahendada kokkuleppega ning vastuses kajastatud soov tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osadena on ettepanek sõlmida hagejaga nimetatud tingimustel kohtulik kokkulepe, mitte taotlus kohtule kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Hageja käsitles kostja soovi kohtuliku kokkuleppe ettepanekuna ning vastas kohtule 08.06.2010, et hageja ei ole nõus lahendama asja kokkuleppega,

kuivõrd kostjale on juba pakutud võimalust tasuda tekkinud võlgnevus osade kaupa ja maksegraafiku alusel. Nimelt sõlmisid pooled 25.04.2009 võlakohustuse, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale selleks hetkeks tekkinud võlgnevuse kuues osas, 680 krooni kuus. Kahjuks kostja nimetatud kokkulepet ei täitnud ning võlgnevus progresseerus pikema ajaperioodi vältel, mis omakorda oli põhjuseks hageja pöördumisel kohtu poole ning lisakulutuste tegemiseks võlgnevuse sisse nõudmisel. Viidatud 25.04.2009 võlakohustuse on hageja lisanud tõendina hagiavaldusele. Kuivõrd kostja ei taotlenud oma vastuses expressis verbis kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja kindlaksmääramist, puudus hagejal ka võimalus expressis verbis sellisele taotlusele vastu vaielda. Vastavalt TsMS § 328 lg 2 tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlusele vastu vaielda. Kohus seda aga ei teinud, rikkudes TsMS § 328 lg 2 sätestatud õigusnormi.

13.Juhul, kui kohus käsitles kostja vastuses esitatud soovi taotlusena kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja kindlaksmääramiseks, siis oleks pidanud kohus arvestama ja andma hinnangu ka hageja vastuses 08.06.2010 esitatud vastuväidetele, mille kohaselt ei ole hageja nõus ootama kostja poolse võlgnevuse tasumisega osade kaupa ja maksegraafiku lausel. Oma seisukohta põhjendas hageja asjaoluga, et kostjale on juba sõlmitud maksegraafik võlgnevuse kohta, mida ta aga ei täitnud. Samuti pole kohus otsuses hinnanud poolte vahel 25.04.2009 sõlmitud ning hagiavaldusele tõendina lisatud võlakohustust, mis tõendab, et hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt, tulnud kostjale vastu, ajatanud võlgnevuse tasumise kohustuse, kuid kostja ei ole sellisest kokkuleppest kinni pidanud ning põhjustanud hageja kohtu poole pöördumise võlgnevuse väljamõistmiseks.
14.Kohus asus otsuses seisukohale, et kostja majanduslikku olukorda arvestades oleks hageja menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kostjalt ebaõiglane, mistõttu jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel hageja menetluskulud 50 % ulatuses kostja ning 50 % ulatuses hageja kanda. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid kohaldades TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte hüpotees näeb ette võimaluse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes mitte lihtsalt ebaõiglane nagu esimese astme kohtulahendis on järeldatud, vaid äärmiselt ebaõiglane. Antud sõnastus viitab sellele, et seadusandja on andnud kohtule võimaluse kalduda kõrvale TsMS § 162-s lg 1 sätestatud üldnormist, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, vaid erakorralisel juhul. Kohtu poolt tuvastatud kostja raske majanduslik olukord ei ole erakorraline põhjus, mis lubaks kohtul kõrvale kalduda TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldnormist. On tõenäoline, et isikul, kes oma kohustusi õigeaegselt ei täida ja kelle suhtes on võlausaldaja sunnitud kohtu poole pöörduma, on raske majanduslik olukord. Samas ei saa see olla põhjuseks menetluskulude osalise hageja kanda jätmisel. Hageja on antud juhul teinud endast oleneva leidmaks lahendusi kostjalt võlgnevuse saamiseks väljaspool kohtumenetlust. Hageja on sõlminud kostjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe maksegraafiku alusel, mida kostja ei ole täitnud. Hageja on pöördunud inkassoettevõtte poole, kelle kohtuväline menetlus võlgnevuse saamiseks pole kostja puhul tulemusi andnud. Hageja on pöördunud kohtu poole viimase võimalusena ning tasunud menetluskulud, kuna vaatamata pingutustele pole kostja hageja nõudeid rahuldanud. 50 % menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõige ja ebamõistlik hageja suhtes. Hageja näol on tegemist mittetulundusühinguga, mille vara moodustavad enamuses liikmete sissemaksed. Seetõttu menetluskulude teiste korteriomanike kanda jätmine ebamõistlik ja ebaõiglane.
15.Kohus on rikkunud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ka TsMS § 173 lg 4 sätestatud õigusnormi. Vastavalt TsMS §-le 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus on menetluskulude jaotuse kõrval määranud kohtuotsuses kindlaks aga ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuotsusest ei nähtu, et tegemist oleks kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, mis võimaldaks antud erisätet rakendada.
16.Kohtuotsuses kindlaksmääratud otsuse täitmise viis ja tähtaeg ning kohtukulude jaotus ei ole kooskõlas efektiivse õiguskaitse põhimõttega. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. Iga subjektiivset õigust peab olema võimalik realiseerida kohtus ning seda võimalikult tõhusa kohtuliku kaitse abil. Võlgnevuse tasumise jagamine kolme aasta peale on hageja suhtes ebasoodne, mistõttu soovib hageja võlgnevuse välja mõistmist ühe korraga. Kohus on kohtuotsusega jätnud hageja ilma võimalusest realiseerida kohtu poolt rahuldatud nõue ühe korraga. Seega ei anna kohtuotsus hagejale tõhusat kohtulikku kaitset ning on vastuolus PS §-dega 14 ja 15.
17.Samuti ei ole hageja suhtes õiglane ega kooskõlas efektiivse õiguskaitse põhimõttega menetluskulude jätmine hageja kanda 50 % ulatuses. Menetluskulud peaksid jääma kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes kohtuotsuses määratud täitmiskorra ja menetluskulude jaotuse osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
20.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt hagiavaldusele 07.05.2010 koostatud ja 11.05.2010 kohtuni jõudnud vastuses esitatud soovi tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osamaksetena (tl 44) saab ja tuleb pidada TsMS § 445 lg 1 järgseks taotluseks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.
21.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Nimetatud normi eesmärk on võimaldada poolel enne otsuse tegemist taotleda kohtult otsuse täitmiseks reeglipärasest erinevat korda. Täitmiskorra määramiseks põhjust andvate asjaolude loetelu seadus ei sisalda, mis tähendab, et otsuse täitmisviisi määramine on kohtu kaalutlusõigus. Otsustamise eelduseks on poole taotlus, mille kohta tuleb küsida seisukohta ka teiselt poolelt (TsMS § 328 lg 2). Erimeelsust ei ole selles, et kostja vastus hagile on hagejani jõudnud ning hageja on kostja ettepanekule, tasuda võlgnevus osamaksetena, enne maakohtu poolt otsuse langetamist vastu vaielnud (tl 49). Seejuures ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt täitmiskorra määramise alusena esiletoodud ja kohtu poolt arvesse võetud asjaolu – kostja rasket majanduslikku olukorda. Samuti ei ole hageja kostja napile sissetulekule ning poja ülalpidamise- ja pangalaenu tasumise kohustustele vastu vaielnud ka apellatsioonkaebuses. Kolleegium leiab, et maakohus on kostja poolt esiletoodud asjaolusid õigesti hinnanud ja leidnud põhjendatult, et need annavad alust kostja taotluse rahuldamiseks ja kohtuotsuse täitmiskorra määramiseks maakohtu otsuses näidatud viisil. Kuna hageja ei ole kohtu poolt arvessevõetud asjaolusid kahtluse alla seadnud, ei anna hageja vastuväide, et kostja ei ole

täitnud poolte kohtueelset kokkulepet võlgnevuse osamaksetena tasumiseks, põhjust maakohtu otsust muuta.

22.Kolleegium ei nõustu maakohu lahendiga menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et maakohus on kohaldanud TsMS § 162 lg 4 ebaõigesti. Kolleegium nõustub hagejaga, et TsMS § 162 lg 4 sõnastuse kohaselt saab kohus kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldnormist, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, vaid erakorralisel juhul. Seadusandja on nimetatud sätte kohaldamiseks kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Üksnes kohtu poolt tuvastatud kostja raske majanduslik olukord selliseks põhjuseks ei ole. Õige on kaebuse tähelepanek, et hageja on teinud endast oleneva leidmaks kostja jaoks taskukohast lahendust võlgnevuse sissenõudmiseks väljaspool kohtumenetlust. Vaidlust ei ole selles, et hageja on sõlminud kostjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe maksegraafiku alusel, mida kostja ei ole täitnud. Samuti ei ole erimeelsust selles, et hageja on palunud abi inkassoettevõttelt, kuid ka see ei ole võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks tulemusi andnud. Hageja on pöördunud kohtu poole viimase võimalusena ning seega olnud sunnitud kandma menetluskulusid. Lisaks tuleb arvestada, et hageja näol on tegemist mittetulundusühinguga, mille sissetuleku moodustavad valdavas osas liikmete maksed. Seega jääksid korteriühistu menetluskulud korteriomanikult võlgnevuse sissenõudmisel ebaõiglaselt teiste korteriomanike kanda. Eeltoodu põhjal peab kolleegium õigeks jätta esimese astme kohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldreegli alusel kostja kanda.
23.Kuna tegemist on kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega (TsMS 440), on maakohtu poolt menetluskulude rahaline kindlaksmääramine olnud põhjendatud. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Toimikust nähtuvalt on hagejale antud võimalus enne otsuse tegemist menetluskulude nimekirja esitamiseks, mida viimane on ka kasutanud (tl 80). Hageja poolt kantud esimese astme kohtu menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5250 krooni ja õigusabikulu 1800 krooni. Arvestades riigilõivu tasumise kohustuse paratamatust ja hageja õigust kasutada kohtumenetluses esindajat, peab kolleegium hageja poolt kantud 7800 krooni (498,51 euro) suuruseid menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 koostoime alusel kummagi poole enda kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja