2-06-18881
Hagita menetlus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-06-188xx
Tsiviilasi
B. I. G. B. A. N. K. AS (endine ärinimi B. I. G. P. AS registrikood: xxxxxxxxx: xxxxxx xxx xxxxx) hagi S. S. 55 437,10 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
B. I. G. B. A. N. K. AS-i taotluse - Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks - lahendamine
Kirjalik menetlus
11. mai 2011. a
2-06-18881
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja nõue B. I. G. B. A. N. K. AS (avaldaja) on esitanud Põlva kohtumajale taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Tartu Maakohtu 10.08.2007. a ja 14.12.2007. a kohtulahendite (tsiviilasjas nr 2-06-188xx) alusel, sest rahvastikuregistri andmete kohaselt elab S. S. . Avalduse kohaselt on S. S. kasuks välja mõistetud Tartu Maakohtu 10.08.2007. a otsusega 3543,07 eurot ja Tartu Maakohtu 14.12.2007. a määrusega 172,56 eurot.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega tuleb avaldus (taotlus) Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks võtta maakohtu menetlusse. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 6191 lg 1 esimese lause kohaselt väljastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi määrus nr 805/2004) artikli 6 lg 2 ja 3, artikli 9 lg 1 ning artikli 24 lg 1 järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud. Tsiviilasjas nr 2-06-188xx on S. S. mõistetud Tartu Maakohtu 10.08.2007. a otsusega 3543,07 eurot (55437,10 krooni, tl 59-60) ja Tartu Maakohtu 14.12.2007. a määrusega 172,56 eurot (55437,10 krooni, tl 73). Tartu Maakohtu 10.08.2007. a otsus jõustus 15.10.2007. a (tl 60) ja Tartu Maakohtu 14.12.2007. a määrus jõustus 07.01.2008. a (tl 73). Vastavalt TsMS § 6191 lg-le 2 lahendab kohus nimetatud kinnituse väljastamise kirjalikus menetluses. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas on täidetud määruses nr 805/2004 sätestatud eeldused Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus ei kuulu rahuldamisele ning Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmisest tuleb keelduda. Määruse nr 805/2004 art 6 lg 1 kohaselt kinnitatakse liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtu vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui muuhulgas päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt art 3 lg 1 punktides b või c sätestatud tähendusele (punkt c) ja otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks Brüssel I määruse art 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui nõue on vaidlustamata art 3 lg 1 p-de b või c määratletud tähenduses ja kui võlgnik on tarbija (punkt d).
2 (3)
2-06-18881
III peatüki art 12 kohaselt võib vaidlustamata nõuet art 3 lg 1 p-des b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud menetlusnõudeid. Kohtulahendite tegemise ja jõustumise ajal oli S. S. elukohaks xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xx), kuid faktiliselt ta sellel aadressil ei elanud ning kohtul puudusid andmed tema viibimiskoha kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et nii hagimaterjalid kui ka mõlemad kohtulahendid (otsus ja määrus)on S. S. toimetatud avalikult, s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 44-45, 62, 71, 72). Seega ei ole menetlusdokumente S. S. toimetatud kooskõlas määruse nr 805/2004 art-tega 13 – 15 ega 19. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole antud kohtulahendite suhtes Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine lubatav. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
Lembit Käis kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.