Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 25 298,06 (kakskümmend viis tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot) ja 06 senti. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtte tulevikus prognoositavad rahavood ei kata ära isegi jooksvaid püsikulusid ning ei võimalda asuda täitma ka olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku piisavat tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate kulude tasumise. LGOÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega. Võlgniku selgituste kohaselt tegutses LGOÜ alates 2008.a. aprillist kuni 2010.a. toitlustusteenuste osutamisega. Seoses majandusliku olukorra halvenemisega Eestis, halvenes ka oluliselt võlgniku majanduslik olukord ja maksevõime. Võlgniku juhatus asus otsima võimalusi ja vahendeid ettevõtte majandusliku olukorra stabiliseerimiseks, mis aga ei andnud loodetavaid tulemusi. Alates 2008.a. teisest poolest langes oluliselt klientide-tarbijate külastatavus toitlustusettevõttesse. Suurt mõju avaldas elektrihinna ja autokütuse hinnatõus. Oluliselt mõjutas majanduslikku olukorda ka suur rendihind tootmise ja teenindusruumide ning seadmete eest, mis suuresti avaldas mõju käibevahendite vähenemisele. Võlgniku juhatus on seisukohal, et suutmatus kohustusi täita ei ole ajutine ja tegemist on püsiva maksejõuetusega. 21.05.2010.a. on ELS koos abikaasa DS’iga asutanud uue ettevõtte EI OÜ, registrikood XXX, mis avalikest registritest nähtuvalt tegutseb edasi sama aadressil ning samal üüripinnal ning ka samal tegevusalal. Seega peale võlgniku pangakontode arestimist on asutatud uus ettevõte ning kokkuleppel üürileandjaga on samal üüripinnal tegevust jätkatud juba uue äriühingu alt. Ajutine haldur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on ainukeseks võlausaldajaks just Maksu- ja Tolliamet. Ka kohtutäitur Raigo Pärs’i menetluses olev nõue on Maksu- ja Tolliameti nõue. Lähtudes eeltoodust ning arvestades võlgnikuga seotud isikuid, võib olla ajutise halduri hinnangul antud juhul toimunud ettevõtte üleminek VÕS § 180 alusel. Uue asutatud äriühingu puhul kattuvad nii juhatus, osanik, tegevusvaldkond, tegevuskoht ning tõenäoliselt ka töötajad. Võlaõigusseaduse § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõte omandajale üle minna seaduse alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-00 öelnud, et ettevõttena saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise. Maksukorralduse seadus § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud maksukorralduse seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Lisaks sätestab maksuõigus juhatuse liikmele eraldi kohustused. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava (ehk siis äriühingu) vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Riigikohus on oma 31.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-05, p 12 seadnud nende sätete põhjal juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla eest vastutuse tekkimise tingimusteks, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus pole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Olla hoolas ja täita hoolsuskohustust tähendab eelkõige seda, et juhtorgani liige täidab oma kohustusi hea usu põhimõttest lähtuvalt, järgides oma tegevuses eelkõige ühingu huve. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h. ÄS § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Ajutine haldur ei ole esialgsete andmete alusel tuvastanud, et antud menetluses oleks tegemist juhatuse liikmete poolt võlgniku tahtliku maksevõime olulise vähendamisega või maksejõuetuks muutmisega, vara hävitamisega, rikkumisega, raiskamisega või põhjendamatu kinkimisega, loovutamisega, välismaale paigutamisega, põhjendamatute kohustuste võtmisega või põhjendamatute soodustuste andmisega. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna võlgniku maksejõuetus ning tugev likviidsuskriis on selge ning ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik kaaluda majandustegevuse jätkamist ning saneerimist antud situatsioonis. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on saanud alguse ettevõtte alakapitaliseeritusest, olles samal ajal suures sõltuvuses turumuutustest ning müügikäibest. Võlgniku püsiva maksejõuetuse on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning sellega kaasnevate riskide vale hindamine. Selle asemel, et makseraskuste tekkides esitada kohtule pankrotiavaldus, on juhatus teinud otsuseid ning tehinguid, mis võivad ajutise halduri hinnangul olla rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses (pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine). Haldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on kasutanud oma majandustegevuses peamiselt renditud vara. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgniku võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat LGOÜ pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, siis kuulub LGOÜ pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku teadaolevad kohustused pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga moodustavad võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 25 298,06 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. 21.05.2010.a. on ELS koos abikaasa DS’iga asutanud ettevõtte EIOÜ, mis avalikest registritest nähtuvalt tegutseb edasi samal aadressil ning samal üüripinnal ning ka samal tegevusalal. Ajutise halduri hinnangul võib olla antud juhul toimunud ettevõtte üleminek VÕS § 180 alusel.

Kohus määras 21.04.2011 määrusega LGOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul LGOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1200 eurot (sotsiaalmaksuta) ning kulutuste katteks 116,30 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et võlgnikult LGOÜ tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 200 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 116,30 eurot. Sotsiaalmaks halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele ELS, isikukood XXX.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.