2-11-5702/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 07.03.2011.a. määrusega algatas kohus MNOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S . 11.04.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et MNOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruanne Võlgnik MNOÜ (likvideerimisel) on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Ajutise halduri poolt esitatud aruande kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks vastavalt pankrotiavaldusele enda kinnisvara ost ja müük ning kinnisvara arendus. Äriühingu peamiseks projektiks oli Pärnus Niidu tn 1a kinnisasja arendamine. Kuna äriühing ei suutnud kinnisasja detailplaneeringu kehtestamist saavutada, siis võõrandati kinnisasi 22.03.2006.a. sõlmitud müügilepingu ja 05.05.2006.a. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel B OÜ-le (registrikood XXX). Peale kinnisasja müüki ei ole äriühingul majandustegevust toimunud. Äriühingu suhtes algatati likvideerimismenetlus. Äriühingu makseraskused tekkisid võlgniku pankrotiavalduses märgitu kohaselt Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksuotsuse tulemusel. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti maksuotsusele (11.11.2009.a.) kohustati äriühingut tasuma riigile käibemaksu perioodi 2006.a. maikuu eest kokku 3 349 023 krooni, s.o 214 041,58 eurot. Maksuotsuse kohaselt puudus äriühingul õigus lisada Pärnus Niidu tn 1a kinnistu müügil müügihinnale käibemaksu, mistõttu puudus äriühingul õigus ka maha arvata kinnistu müügiga seotud kulutuste pealt sisendkäibemaksu. Äriühing vaidlustas Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse Tallinna Halduskohtus, kuid jäeti Tallinna Halduskohtu 17.01.2011.a. kohtuotsusega rahuldamata. Äriühing on esitanud apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 11.02.2011.a., kuid MNOÜ-l (likvideerimisel) puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. HKMS § 91 lg 1 teise lause kohaselt tõendab äriühingu maksejõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks, eeltoodust lähtuvalt esitas MNOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kuna äriühingu majandustegevus on lõppenud ning vara puudub, ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. MNOÜ (likvideerimisel) osanik ei soovi ega ole suuteline finantseerima äriühingu tegevust, mh vaidlust Maksu- ja Tolliametiga. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole MNOÜ (likvideerimisel) nimele avatud väärtpaberikontot. Maanteeameti andmetel ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud MNOÜ (likvideerimisel) nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju MNOÜ (likvideerimisel) nimele. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei kuulu MNOÜ (likvideerimisel) kinnisasju. Äriühingul puuduvad raha kassas, arvelduskontol, ettemaksed ja nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine pankrotihaldur on järelpärimiste teel kogutud informatsiooni ning äriühingu esindaja poolt esitatud teabest lähtuvalt seisukohal, et MNOÜ-l (likvideerimisel) puudub vara.

MNOÜ (likvideerimisel) ei suuda majandustegevust jätkata, kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, mille arvelt täita kohustusi võlausaldajate ees. Ajutine pankrotihaldur ei näe täna tegevuse jätkamise võimalusi, sest ilma täiendavate investeeringuteta ei ole see võimalik. Seetõttu puudub MNOÜ-l (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunenud olukorras nõuete tasumise võimalused. Eeltoodust ning pankrotiavaldusest lähtuvalt on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et äriühingu majandustegevus lõppes peale kinnisasja müüki 2006. aastal. Äriühing esitas pankrotiavalduse 11.02.2010.a., mis on ligikaudu üks (1) aasta hiljem peale Maksu- ja Tolliameti nõude sissenõutavaks muutumist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu juhatus on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt kohustust, kuid nimetatud kohustuse rikkumisega ei ole tekitatud mingisugust kahju. Pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist ei saa käsitleda majandustegevusega seotud kuriteo või muu õiguserikkumisena, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et äriühingul puudub mistahes vara ja majandustegevus on lõppenud ligikaudu 5 aastat tagasi, ei suuda MNOÜ (likvideerimisel) rahuldada võlausaldajate ees olemasolevad kohustusi ning see suutmatus ei ole ajutine. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et äriühingu majandustegevuses ei esine vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik, kuna äriühingu majandustegevus on lõppenud maikuus 2006.a. ning osanikul puudub soov äriühingu majandustegevuse jätkamiseks täiendavaid vahendeid investeerida. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Äriühingul on teadaolevalt kohustusi kokku 428 352,22 eurot. Kohus määras 11.04.2011.a määrusega MNOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MNOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele ning TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale KM. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1232 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub mõista välja 397 eurot riigi vahenditest ning ülejäänud summa mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Sotsiaalmaks halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt PankrS §-st 23 lõikest 4 leiab kohus, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb hüvitada riigi arvelt, ajutise halduri tasu summas 835 eurot tuleb välja mõista võlgnikult.