2-10-38810/31 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

11.augustil 2010.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt pidi 28. aprillil .2010.a. toimuma korteriühistu Daumani 13 aruande-valimiskoosolek, kuid seoses sellega, et koosolekule ei ilmunud vajalik arv liikmeid koosolekut ei toimunud. 12. maiks 2010.a. kutsuti kokku uus korduv koosolek. Koosoleku päevakava jäi samaks. Korduval koosolekul oli kohal 35 liiget, mis vastavalt korteriühistu põhikirjale lubas tunnistada koosoleku otsustusvõimeliseks. Hageja koosolekul kohal ei olnud ning koosolekul vastuvõetud otsustest sai hageja teada korteriühistu korduva üldkoosoleku protokollist, mis oli 29.05.2010.a. tutvumiseks välja riputatud. Vastavalt protokollile algas koosolek sellega, et juhatus muutis otse koosolekul päevakorra punkte 1 ja 5. Punkti nr 1 täiendati ja punkti nr 5 muudeti. Koosoleku päevakorra neljandas punktis arutleti korteriühistu 2010.a. majandustegevuse aastakava, vaatamata selle, et korteriühistu liikmetele ei antud seda tutvumiseks ei enne ega ka enne korduvat koosolekut. Seega poleks nimetatud küsimust koosolekul arutada tohitud. Koosolekul otsustati nimetatud punkti arutelul koguda raha remondifondi. Hageja palub tunnistada 12.05.2010.a. toimunud korduval korteriühistu Daumani tn 13 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et 12. mai 2010.a. koosoleku alguses muudeti päevakorra esimest punkti: „Juhatuse aruanne“ asemel seda punkti täiendati veel :“... ja sõltumatu kontrolli akt“. Kuid see täiendus ei muuda midagi, kuna eraldi päevakorrapunkti ei tehtud ja mingeid otsustusi kontrolliaktis ei hääletatud ega võetud vastu. Kostja tunnistab, et üldkoosolek ühehäälselt muutis viienda päevakorrapunkti nimetus „Muu“ asemel see punkt nimetati „Informatsioon“. Kuid punkti sisu ei muutunud, toimus arvamuste vahetus ja tehti erinevaid teateid. Mingeid otsustusi selles päevakorrapunktis vastu ei võetud. Kostja tunnistab, et enne esimest 28. aprilli 2010.a. koosolekut majandustegevuse plaani 2010.a. eelarvet ei antud ühistu liikmetele tutvumiseks. 28. aprilli 2010.a. koosolek ei toimunud, kuid eelarve pandi välja kuulutuste tahvlile. Enne korduskoosoleku algust 12. mail 2010.a. antud eelarve suhtes saabus mitu märkust. Koosoleku ajal tehti ka mitu vastuväidet eelarve eraldi positsioonides. Ühtegi avaldust selle kohta, et koosolekust osavõtjad ei ole tutvunud eelarvega ei saabunud. Seega igal ühistu liikmel oli võimalus tutvuda selle dokumendiga nagu kõik soovijad seda tegidki. Punkti raha remondifondi kogumisest päevakorras ei olnud ning selles eraldi ei hääletatud. See oli 2010.a. majandustegevuse plaani üks positsioon. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Daumani tn 13 Korteriühistu 12. mai 2010.a. toimus korteriühistu korduv üldkoosolek (t.l. 5-7, 60-68). Pooled ei vaidle, et 12. mai 2010.a. korduv korteriühistu üldkoosolek kutsuti kokku sama päevakorraga nagu eelnev 28.04.2010.a. korteriühistu üldkoosolek (t.l. 3-4) ja koosolek oli õigustatud vastu võtma otsuseid. Pooled ei vaidle, et päevakorra punkt 1 - juhatuse aruanne – täiendati sõnadega: ja sõltumatu kontrolli akt ning päevakorra punkt 5 – muu – sõnastati ümber: informatsioon. Pooled on ühisel meelel, et päevakorra punktide 1 ja 5 ümbersõnastamine ei ole muutnud nende päevakorrapunktide sisust arusaamist. Seega pooled ei vaidle üldkoosoleku otsuste üle, et päevakorra punktis 1 hääletati juhatuse aruannet ja päevakorra punkti 5 kohaselt vahetati informatsiooni. Kohus tegi kindaks, et hageja sooviks on vaidlustada Daumani tn 13 Korteriühistu 12. mai 2010.a. üldkoosoleku otsust punktis 4 2010.a. majandustegevuse plaan, millega võeti vastu otsus

2-10-38810 koguda raha remondifondi, sest remondi raha kogumist üldkoosoleku päevakorras ette nähtud ei olnud ja hageja väitel on kostja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest korteiühistu liikmetele ei olnud 2010.a. majandustegevuse aastakava tutvustatud. Kohus tuvastas, et korteriühistu 12. mai 2010.a. üldkoosoleku otsuse punktis 4 kinnitati korteriühistu 2010.a. majandustegevuse aastakava ning 2010..a majandustegevuse aastakava kinnitamisega võeti vastu ka otsus koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010.a. juunis, juulis, augusti ja septembris. Pooled ei vaidle, et hageja on Daumani tn 13 korteriühistu liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas Daumani tn 13 korteriühistu üldkoosoleku otsus, kus 2010.a. majandustegevuse aastakava kinnitamisega võeti vastu ka otsus koguda raha remondifondi on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kuna hageja vaidlustab korteriühistu üldkoosoleku otsuse seoses asjaoluga, et remondifondi raha kogumist ei olnud päevakorras ette nähtud, siis peab kohus kõigepealt andma hinnangu, kas ehk 12. mai 2010.a. üldkoosoleku otsus 2010.a. majandustegevuse plaani kinnitamisega koguda raha remondifondi on tühine seoses asjaoluga, et on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 20-1 lg 5 järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Ja MTÜS § 20-1 lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Daumani tn 13 korteriühistu põhikirja p 6.7. kohaselt küsimustes, mille kohta polnud üldkoosoleku kokkukutsumisel ette teatatud, ei või otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed (t.l. 9-16). Kostja ei vaidle, et raha remondifondi kogumist ei olnudki eraldi päevakorras ja ei toimunud ka eraldi hääletamist. See küsimus oli vaid üks 2010.a. majandustegevuse plaani positsioon. Kostja sõnul 2010.a. majandustegevuse aastakavast oli igal ühistu liikmel võimalik teada saada, et arutamisele tuleb ka remondifondi raha kogumine. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja

2-10-38810 bilansiga. Kostja arvates oli igal ühistu liikmel võimalus tutvuda 2010.a. majandustegevuse aastakavaga (t.l. 69). Hageja sõnul oli korteriühistuliikmetele tutvumiseks välja pandud vaid aastaaruanne ja revisjonikomisjoni aruanne. Kohus leiab, et tunnistajate Natalia Metleva, Natalja Pivovarova, Vladimir Mihhejev ütlustega on tõendatud, et tunnistajad olid teadlikud ja tutvunud majandustegevuse 2010.a. aastakava projektiga, eelmise aasta aruande ja bilansiga, ja et nemad nägid dokumente ka trepikojas stendi peal. Samas ei lükka tunnistajate ütlused umber hageja väidet, et hageja stendi peal muid dokumente kui eelmise aasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, seal ei näinud. Kohus leiab, et kohtule esitatud 2010.a. majandustegevuse aastakava projektist ei nähtu raha remondifondi kogumise otsustmise küsimuse püstitamine (t.l. 69). Kohtu arvates ei saa ka pidada mõistlikuks, et ühistu liikmed peavad võimalikke päevakorrapunkte otsima muudest ühistu liikmetele esitatavatest dokumentidest. KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Majandustegevuse aastakava on korteriühistuseadusest tulenevalt eelkõige kavatsus, mis on suunatud tulevikku ja aruande kohustus liikmetele. Kohus leiab, et aastakava kinnitamisega ei saa korteriühistu liikmetele kehtestada konkreetseid makseid, seda enam kui korteriühistu päevakorras ei ole selgesõnaliselt kirjas, et arutamisele tuleb maksete kehtestamine. Seega kohus leiab, et Daumani tn 13 korteriühistu 12. mai 2010.a. üldkoosoleku otsus punktis 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010.a. juunis, juulis, augusti ja septembris korteriühistu 2010.a. majandustegevuse aastakava kinnitamisega tuleb kehtetuks tunnistada, sest sellist punkti, mille alusel oli vastu võetud otsus ja kogutud korteriühistuliikmetelt remondifondi raha, ei olnud 12. mai 2010.a. üldkoosoleku päevakorras ette nähtud ning korteriühistu põhikiri nägi ette, et päevakorda eelnevalt võetud küsimustes otsuseid vastu võtta ei tohi, välja arvatud juhul kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed. Vaidlust ei ole, et 12. mai üldkoosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed. Seega on Daumani tn 13 korteriühistu 12. mai 2010.a. otsus punktis 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010.a. juunis, juulis, augusti ja septembris korteriühistu 2010.a. majandustegevuse aastakava kinnitamisega vastuolus Daumani tn 13 korteriühistu põhikirjaga. Kohtu arvates KÜS §-s 15 lg 2 sätestatud korteriühistu juhatuse kohustust anda igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ei saa pidada täidetuks dokumentide teadetetahvlile panemist. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult nõutavaid dokumente ja kohtul ei ole põhjust hageja väidetes kahelda. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud hagejale KÜS §-s 15 nimetatud dokumendid tutuvumiseks. Kohus leiab, et KÜS §-s 15 sätitud kohustuse – dokumentide tutumiseks andmine - täitmata jätmine ei ole iseenesest alus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus. KÜS §-s 15 nimetatud kohustus esitada korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakava on eelkõige oluline seetõttu, et ühistu liikmed oleksid teadlikud, missuguse aastakava poolt või vastu nad hääletavad ning ühistu liikmetel oleks võimalik hinnata

2-10-38810 juhatuse tegevust. Kohtu arvates aastakava esitamata jätmisega, ei ole korteriühistu liikmelt võetud ära võimalus otsustada, kas hääletada aastakava poolt või vastu. Hageja leiab, et raha remondifondi kogumine 150 krooni iga korteri kohta on vastuolus seadusega. KÜS § 15-1 lg 1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Daumani tn 13 korteriühistu põhikirja p 3.2. on reguleeritud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindakmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitteeluruumide üldpinnast. Kostja väide, et sihtmakse suurus 150 krooni iga korteri kohta ongi hagejae arvestatud lähtudes ruutmeetrihinnast ja seega oleks ruutmeetrite järgi hageja korteri sihtmakse 540.24 krooni, kuid ümardatult on see summa 600 krooni, ei ole kohtu arvates veenev. Kostja ei ole tõendanud, et sihtmakset 150 krooni kuus (nelja kuu jooksul) saab lugeda kui summat, mis on arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja väide, et 540.24 krooni saab ümardada kuni 600 kroonini ja ongi arvestus ruutmeetri kohta, ei ole mõistlik matemaatiline tehe, mis veenaks kohut, et 150 kroonine sihtmakse on ühistu liikmetele arvestatud ühe ruutmeetri kohta. Samas on kostja esitanud vastuväite, et sihtmakse ei ole arvestatud ühe ruutmeetri kohta, sest loeti õiglaseks arvestada sihtmakse võrdselt igalt korteriomanikult. Põhikirja punktis 3.2. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma erakorralisi makseid viivitamatute remonditööde kulude katteks, mida viiakse läbi maja mõtteliste osade säilitamise tagamise eesmärgil, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja väide, et tegemist ei olnud maja hooldamise kuludega KÜS § 15-1 lg 1 tähenduses, vaid ühekordse erakorralise sihtmaksega, ei ole kohtu arvates tõendatud. Kohus leiab, et korteriühistu peab oma liikmetelt majandamistegevuseks raha kogudes selgelt väljendama, milleks ja kuhu raha kulutatakse ning kuidas kulutuste arvestamine liikmete vahel toimub. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kiireloomulise maksega 150 krooni kuus oli tegemist, mida ei oleks tulnud kindlaks määrata lähtudes eluruumi üldpinna ühest ruutmeetrist. Seega kohus leiab, et remondifondi raha kogumine lähtudes korteri kohta on vastuolus korteriühistuseaduse ja Daumani tn 13 korteriühistu põhikirjaga ning tuleb tunnistada kehtetuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.