Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-38810
Tsiviilasi
Deniss Košarinski hagi KÜ Daumani tn 13 vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 1595 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Daumani tn 13 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KÜ Daumani tn 13 (RK: 80021654), seaduslik esindaja Iolana Pantelejeva Vastustaja (hageja): Deniss Košarinski (IK:
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2011 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Daumani tn 13 kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Seega tuleb kohaldamisele MTÜS § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 201 lg 5 järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. MTÜS § 201 lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. KÜ Daumani tn 13 põhikirja p 6.7 kohaselt küsimustes, mille kohta polnud üldkoosoleku kokkukutsumisel ette teatatud, ei või otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed. Kostja ei vaidle, et raha remondifondi kogumisest ei olnudki eraldi päevakorras ja ei toimunud ka eraldi hääletamist. See küsimus oli vaid üks 2010. a majandustegevuse plaani osa. Kostja sõnul oli 2010. a majandustegevuse aastakavast igal ühistu liikmel võimalik teada saada, et arutamisele tuleb ka remondifondi raha kogumine. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kostja arvates oli igal ühistu liikmel võimalus tutvuda 2010. a majandustegevuse aastakavaga. Hageja sõnul oli korteriühistu liikmetele tutvumiseks välja pandud vaid aastaaruanne ja revisjonikomisjoni aruanne. Kohus leidis, et tunnistajate N.M. , N.P. ja V.M. ütlustega on tõendatud, et tunnistajad olid teadlikud ja tutvunud majandustegevuse 2010. a aastakava projektiga, eelmise aasta aruande ja bilansiga ja et nemad nägid dokumente ka trepikojas stendi peal. Samas ei lükka tunnistajate ütlused umber hageja väidet, et hageja stendi peal muid dokumente, kui eelmise aasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, ei näinud. Kohus leidis, et kohtule esitatud 2010. a majandustegevuse aastakava projektist ei nähtu raha remondifondi kogumise otsustamise küsimust. Kohtu arvates ei saa ka pidada mõistlikuks, et ühistu liikmed peavad võimalikke päevakorrapunkte otsima muudest ühistu liikmetele esitatavatest dokumentidest. KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Majandustegevuse aastakava on korteriühistuseadusest tulenevalt eelkõige kavatsus, mis on suunatud tulevikku ja aruande kohustus liikmetele. Kohus leidis, et aastakava kinnitamisega ei saa korteriühistu liikmetele kehtestada konkreetseid makseid, seda enam kui korteriühistu päevakorras ei ole selgesõnaliselt kirjas, et arutamisele tuleb maksete kehtestamine. Seega kohus leidis, et KÜ Daumani tn 13 12.05.2010 üldkoosoleku otsuse p 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010. a juunis, juulis, augustis ja septembris korteriühistu 2010. a majandustegevuse aastakava kinnitamisega tuleb kehtetuks tunnistada, sest sellist punkti, mille alusel oli vastuvõetud otsus koguda korteriühistuliikmetelt raha remondifondi, ei olnud 12.05.2010 üldkoosoleku päevakorras ette nähtud ning korteriühistu põhikiri nägi ette, et päevakorda eelnevalt võetud küsimustes otsuseid vastu võtta ei tohi, välja arvatud juhul kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed. Vaidlust ei ole, et 12.05.2010 üldkoosolekul ei
osalenud kõik ühistu liikmed. Seega on KÜ Daumani tn 13 12.05.2010 otsus p-s 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010. a juunis, juulis, augustis ja septembris korteriühistu 2010. a majandustegevuse aastakava kinnitamisega vastuolus KÜ Daumani tn 13 põhikirjaga. Kohtu arvates KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud korteriühistu juhatuse kohustust anda igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ei saa pidada täidetuks dokumentide teadetetahvlile panemisega. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult nõutavaid dokumente ja kohtul ei ole põhjust hageja väidetes kahelda. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud hagejale KÜS §-s 15 nimetatud dokumendid tutvumiseks. Kohus leidis, et KÜS §-s 15 sätestatud kohustuse - dokumentide tutvumiseks andmine - täitmata jätmine ei ole iseenesest alus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus. KÜS §-s 15 nimetatud kohustus esitada korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakava on eelkõige oluline seetõttu, et ühistu liikmed oleksid teadlikud, missuguse aastakava poolt või vastu nad hääletavad ning ühistu liikmetel oleks võimalik hinnata juhatuse tegevust. Kohtu arvates aastakava esitamata jätmisega ei ole korteriühistu liikmelt võetud ära võimalust otsustada, kas hääletada aastakava poolt või vastu. Hageja leiab, et raha remondifondi kogumine 150 krooni iga korteri kohta on vastuolus seadusega. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Daumani tn 13 põhikirja p-s 3.2 on reguleeritud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitteeluruumide üldpinnast. Kostja väide, et sihtmakse suurus 150 krooni iga korteri kohta ongi hagejale arvestatud lähtudes ruutmeetrihinnast ja seega oleks ruutmeetrite järgi hageja korteri sihtmakse 540.24 krooni, kuid ümardatult on see summa 600 krooni, ei ole kohtu arvates veenev. Kostja ei ole tõendanud, et sihtmakset 150 krooni kuus (nelja kuu jooksul) saab lugeda kui summat, mis on arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja väide, et 540.24 krooni saab ümardada kuni 600 kroonini ja ongi arvestus ruutmeetri kohta, ei ole mõistlik matemaatiline tehe, mis veenaks kohut, et 150 kroonine sihtmakse on ühistu liikmetele arvestatud ühe ruutmeetri kohta. Samas on kostja esitanud vastuväite, et sihtmakse ei ole arvestatud ühe ruutmeetri kohta, sest loeti õiglaseks arvestada sihtmakse võrdselt igalt korteriomanikult. Põhikirja p 3.2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma erakorralisi makseid viivitamatute remonditööde kulude katteks, mida viiakse läbi maja mõtteliste osade säilitamise tagamise eesmärgil, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja väide, et tegemist ei olnud maja hooldamise kuludega KÜS § 151 lg 1 tähenduses, vaid ühekordse erakorralise sihtmaksega, ei ole kohtu arvates tõendatud. Kohus leidis, et korteriühistu peab oma liikmetelt majandamistegevuseks raha kogudes selgelt väljendama, milleks ja kuhu raha kulutatakse ning kuidas kulutuste arvestamine liikmete vahel toimub. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kiireloomulise maksega 150 krooni kuus oli tegemist, mida ei oleks tulnud kindlaks määrata lähtudes eluruumi üldpinna ühest ruutmeetrist. Seega kohus leidis, et remondifondi raha kogumine korteri kohta on vastuolus korteriühistuseaduse ja KÜ Daumani tn 13 põhikirjaga ning tuleb kehtetuks tunnistada.
teadasaamise päevast arvates. Seega kuulub otsus remondiraha kogumiseks vaidlustamisele, sõltumata sellest, et otsus oli majandustegevuse aastaplaani kinnitamise üks osa; 3) peab antud juhul kostja, mitte hageja, TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama, et 2010. a majandustegevuse aastakava esitati ühistu liikmetele. Kostja ei tõendanud, et 2010. a majandustegevuse aastakava esitati ühistu liikmetele, kuna kostja tunnistajad ei kinnitanud, et majandustegevuse aastakava esitati igale KÜ liikmele. KÜS § 15 lg 1 sätestab, et KÜ juhatus peab esitama igale KÜ liikmele majandustegevuse aastakava. Seinale riputamine ei taga igale liikmele majanduskavaga tutvumist. Kostja tunnistajale majandustegevuse aastakava tutvumiseks esitamine ei tähenda, et igale liikmele oleks aastakava esitatud; 4) sätestab MTÜS § 20 lg 6, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Vastustaja esitas majandustegevuse kava ainult kohtus ning teisel kohtuistungil, algne majandustegevusekava ei ole hagejale kättesaadav, seega ei saa arutada, kas remondifondi raha kogumine oli majandustegevuse kavas enne üldkoosoleku toimumist olemas. Juhul kui sihtmakse või remondifondi kohta tehti eraldi hääletamine ning võeti vastu otsus, mis on erinev teistest majandamiskuludest, tuleb see küsimus märkida eraldi ka päevakorras; 5) tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-53-10 peab KÜ üldkoosoleku otsus olema seaduslik ja lähtuma remondifondi raha suuruse arvestamisel korteriomandi üldpinna osast; 6) ei ole vastustaja nõus apellandi väitega, et juhul kui ainult üks KÜ liige hääletas otsuse vastu, siis see ei anna alust vaidlustada KÜ üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid.
põhjendamatult. See, et hageja täitis enne kohtuotsust vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-ga 4 pandud kohustuse, ei tähenda, et hageja õigusi ei oleks rikutud.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
jäävad
menetluskulud
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.