KÜ Turu 31 hagi Meelis Karaski vastu 6862.31 krooni väljamõistmiseks 1200 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Turu 31 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): KÜ Turu 31 (RK: 80139611), esindaja Meelis Leis Vastustaja (kostja): Meelis Karask (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marina Valge Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29. novembri 2010 otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Turu 31 kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
KÜ Turu 31 esitas kohtule hagiavalduse Meelis Karaski vastu 6862.31 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX . Kostja on viivitanud majanduskulude ja kasutatud kommunaalteenuste eest tasumisega alates juulist (juuni eest) 2009 kuni märts 2010. OÜ Turu Õigusbüroo esitas 23.03.2010 kostjale võlanõude-ettepaneku, mille täitmisele ei ole kostja asunud. Arvestades asjaoluga, et kostja on jätnud kohustuse pikaajaliselt täitmata ning hageja on sunnitud nõude lahendamiseks kasutama õigusabi, on hageja kandnud kulu (kahju) õigusabile summas 1200 krooni. Kokku on kostjale esitatud igakuiselt arved (juuli 2009 - märts 2010) summas 8094.08 krooni, millest on tasutud osaliselt summas 1231.77 krooni. Põhivõlgnevus seisuga 31.03.2010 moodustab 6862.31 krooni. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus põhinõude osas summas 6862.31 krooni, kõrvalnõuded viivisintressidena summas 262.32 krooni ja kahju hüvitamise nõudes 1200 krooni.
2.M. Karask hagi ei tunnistanud. Hageja väide, et kostja ei ole tasunud korteriühistule kommunaalkulude eest, on vale. Kommunaalkulud moodustavad veesoojendi, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter, mille eest on kostja igakuiselt vastavalt makseteatisele maksnud. Kostja leiab, et täiendava lisasumma arvestamine sooja vee ja kütte eest on tavalisest majandamisest väljuv eriline kulutus. Samuti puudub selle kohta korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kostja on maksnud hagejale igakuiselt kõik hooldustasud talle esitatud makseteatiste alusel, välja arvatud soojakadu ja remondifondi eest, kuna ei ole saanud hagejalt, vaatamata korduvatele nõudmistele vajalikke dokumente, mille alusel neid makse nõutakse. Remondifondi on kostja keeldunud maksmast seetõttu, et tema korteris kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonitoru on siiani hageja poolt remontimata, samuti siugtoru vahetuse probleem, mis on seotud teise korteri torustikuga. Kostja palvetele remondiküsimustes ei ole hageja siiani reageerinud. Selle kohta on kostja esitanud hagejale korduvalt kirjalikke avaldusi. Võlgnevus hagejale on kujunenud eelmiste perioodide eest eelnimetatud teenuste mitteosutamise eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 29. novembri 2010 otsusega rahuldati hagi osaliselt; mõisteti M. Karaskilt KÜ Turu 31 kasuks välja põhivõlgnevus 6862.31 krooni, viivis 31.03.2010 seisuga 262.32 krooni ning viivis alates 01.04.2010 põhinõudelt (majanduskuludelt viivisemääras 0,07% ja muudelt kuludelt 0,022% päevas) kuni põhinõude kohase täitmiseni; jäeti rahuldamata KÜ Turu 31 kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude 1200 krooni hüvitamiseks ning kohustati KÜ-t Turu 31 tasuma kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks. Kostja võttis 11.11.2010 kohtuistungil hagi õigeks põhinõude 6862.31 krooni ja viivise 262.32 krooni osas. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja nõue põhinõude ja viivise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6862.31 krooni ja viivis 31.03.2010 seisuga 262.32 krooni.
Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude. Kahjuks on õigusabikulud 1200 krooni. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel võlanõudeettepaneku koostamisega kaasnenud õigusabi kulude hüvitamist. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue asjakohane. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ja hageja vahel on korteriühistu ja korteriühistu liikme vaheline õigussuhe, mis on reguleeritud korteriühistu seaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistu põhikirja ja korteriühistu kodukorraga. Korteriomaniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud makseid tuleb korteriomandiseadusest. Seetõttu on korteriomandil lasuvate maksete tasumine korteriomaniku seadusest tulenev kohustus, mida on täpsustatud põhikirjas ja kodukorras ning korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi. VÕS § 115 lg 1 reguleerib ainult lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kuna korteriomandil lasuvate maksete tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, ei saa selle sätte järgi nõuda korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 järgi õigusabikulude 1200 krooni osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesoleval juhul ei ole hageja tasunud riigilõivu kahju hüvitamise nõudelt. TsMS § 139 lg 2 p 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist iseseisva nõudega, mille pealt tuleb maksta riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega on kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 1200 krooni, mille pealt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus asus seisukohale, et hagejale tuleb anda tähtaeg 15 päeva puuduoleva riigilõivu 1000 krooni tasumiseks. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi ulatuses, milles oli kohtumenetluses pakkunud kompromissina kostja ja milles võttis kostja hagi õigeks. Sellest tulenevalt jättis kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kes ei nõustunud kompromissiga.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Turu 31 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. novembri 2010 otsuse tühistamist osaliselt ulatuses, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude 1200 krooni hüvitamiseks; kohustas hagejat tasuma kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest; jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Apellant taotleb tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude 1200 krooni hüvitamiseks ning jätta I ja II kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude 1200 krooni hüvitamiseks. Vastustaja on jätnud kohustuse, vaatamata nõuetele, pikaajaliselt täitmata ning hageja oli sunnitud nõude lahendamiseks kasutama õigusabi, mistõttu on hageja kandnud kulu (kahju) õigusabile 1200 krooni. Apellandi lepinguline esindaja OÜ Turu Õigusbüroo koostas ja esitas 23.03.2010 vastustajale võlanõude-ettepaneku, mille täitmisele ei ole vastustaja asunud. Asjaoludest nähtuvalt olid hagejal tekkinud kohtueelsed õigusabikulud. Maakohus oleks pidanud õigesti kvalifitseerima poolevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega ning leidma, et kohtueelsed õigusabikulud olid mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes ja kuuluvad hüvitamisele; 2) kohustas maakohus hagejat põhjendamatult tasuma kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 133 lg 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Antud juhul on apellant esitanud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, mis on käsitletav kõrvalnõudena, mida viidatud sätte kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata. Apellandi poolt esitatud põhinõue moodustas 6862.31 krooni, viivise nõue 31.03.2010 seisuga 262.32 krooni ning kahju hüvitamise nõue 1200 krooni, seega ei ületa kõrvalnõuete summa (262.32+1200=1462.32 krooni) põhinõuet, samuti ei ole kõrvalnõue (kahju hüvitamise nõue) esitatud eraldi hagis. Eeltoodu alusel on kohus põhjendamatult kohustanud apellanti tasuma kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni; 3) jättis kohus põhjendamatult poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2. Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ning selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Apellant juhib tähelepanu 11.11.2010 eel- ja kohtuistungi protokollile, mille kohaselt on vastustaja esindaja Marina Valge märkinud järgmist: „Meil on põhimõtteline kokkulepe olemas selles osas, et kostja tunnistab, pärast seda, kui me oleme saanud selle arvestuse, et kostja tunnistab põhivõlga ja ta on nõus selle põhivõla ka osade kaupa ära maksma“. Seega oli kostja kohtumenetluses kompromissina pakkunud üksnes põhivõlgnevuse osade kaupa tasumist. Maakohus mõistis kostjalt välja nii põhivõlgnevuse kui ka viiviseid, märkimata seejuures, et kostjal on võimalik nimetatud võlgnevusi osade kaupa tasuda. Järelikult erines hagi osalise rahuldamise ulatus oluliselt kostja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissist ning antud juhul ei kohaldu TsMS § 163 lg 2.
5.M. Karask palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt:
1) on kohus õieti kohaldanud materiaalõigusnorme antud tsiviilasjas menetluskulude jaotamisel; 2) keelduti vastustajale tutvustamast ühistu üldkoosolekute protokolle ja dokumente, mistõttu oli vastustaja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 2-10-40586). Alles seejärel, kui vastustaja sai tutvuda teises menetluses olevate kõigi vajalike dokumentidega, sai vastustaja hagi õigeks võtta põhinõude ja viiviste osas. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust (antud juhul korteriühistu juhtkond) tulenevatel asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Seega apellant oli ise tekitanud olukorra, mille eest ta pidi vastutama ning seetõttu ei ole kohane viidata VÕS § 128 lg-le 3; 3) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ning selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellandi väide, et vastustaja poolt pakutud kompromiss seisnes üksnes põhivõlgnevuse osade kaupa tasumises, ei ole õige. Apellant viitab vastustaja esindaja öeldule, et “kui me oleme saanud arvestuse võlgnevuse kohta, siis kostja tunnistab põhivõlga ja ta on nõus selle põhivõla ka osade kaupa ära maksma”. Selle öeldu põhjal ei saa väita, et võlg tasutakse üksnes osade kaupa, vaid see oli üks kompromissi variantidest, mistõttu apellandi sellekohane arusaam vastustaja esindaja öeldust, ei ole õige ega asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude 1200 krooni väljamõistmiseks, mõistis hagejalt välja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuseseaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
29.novembri 2010 otsus muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
8.1.Hageja nõudis kostjalt muu hulgas kahju 1200 krooni väljamõistmist seoses kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kandmisega. Maakohus põhjendas kahjunõude rahuldamata jätmist sellega, et VÕS § 115 lg 1 reguleerib ainult lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ning kuna korteriomandil lasuvate maksete tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, siis ei saa selle sätte järgi nõuda korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Nimetatud maakohtu põhjendus ei ole õige. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kulutusi kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtueelsed õigusabikulud seoses kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega on kvalifitseeritavad kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning vastava nõude rahuldamise eelduseks on, et nad oleksid võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Käesolevas asjas seisnes hageja kohtueelne õigusabikulu 1200 krooni hageja poolt 23.03.2010 kostjale saadetud võlanõude-ettepaneku koostamises. Võlanõudes oli märgitud kostja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 01.03.2010 seisuga.
Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas maakohtule kostja vastu hagi 01.04.2010 ning hagiavaldus erines võlanõude-ettepanekust selle võrra, et kostja võlgnevus oli märgitud 31.03.2010 seisuga. Nii võlanõude-ettepaneku kui hagiavalduse oli koostanud sama esindaja. Eeltoodu kinnitab, et võlanõude-ettepaneku koostamine ei olnud hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalik ning hageja rikkus sellega VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Seetõttu tuleb hageja nõue 1200 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Apellandi väide, et kohtueelsed õigusabikulud 1200 krooni olid mõistlikud, ei ole põhjendatud.
8.2.Maakohus mõistis hagejalt põhjendatult välja riigilõivu 1000 krooni. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude 1200 krooni ning tegemist on rahalise nõudega, millelt tuleb maksta riigilõivu. Kuivõrd hageja ei olnud maksnud sellelt nõudelt riigilõivu, mõistis kohus TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõivu hagejalt välja. Apellandi seisukoht, et tegemist on kõrvalnõudega TsMS § 133 lg 2 tähenduses, ei ole asjakohane.
8.3.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus kohaldas nimetatud sätet õigesti ning apellandi väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Maakohtu 11.11.2010 istungi protokollist (t.l 71) nähtub, et kostja tunnistas nii põhivõlga kui viiviseid ning maakohus rahuldas hagi selles osas. Apellandi väide, et kostja tunnistas üksnes põhivõlga ning oli nõus selle osade kaupa tasumisega, ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et hagi osalise rahuldamise ulatus erines oluliselt kostja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissist.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.