Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MAAKOHTU LAHEND

Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude. Kahjuks on õigusabikulud 1200 krooni. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel võlanõudeettepaneku koostamisega kaasnenud õigusabi kulude hüvitamist. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue asjakohane. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ja hageja vahel on korteriühistu ja korteriühistu liikme vaheline õigussuhe, mis on reguleeritud korteriühistu seaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistu põhikirja ja korteriühistu kodukorraga. Korteriomaniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud makseid tuleb korteriomandiseadusest. Seetõttu on korteriomandil lasuvate maksete tasumine korteriomaniku seadusest tulenev kohustus, mida on täpsustatud põhikirjas ja kodukorras ning korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi. VÕS § 115 lg 1 reguleerib ainult lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kuna korteriomandil lasuvate maksete tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, ei saa selle sätte järgi nõuda korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 järgi õigusabikulude 1200 krooni osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesoleval juhul ei ole hageja tasunud riigilõivu kahju hüvitamise nõudelt. TsMS § 139 lg 2 p 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist iseseisva nõudega, mille pealt tuleb maksta riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega on kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 1200 krooni, mille pealt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus asus seisukohale, et hagejale tuleb anda tähtaeg 15 päeva puuduoleva riigilõivu 1000 krooni tasumiseks. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi ulatuses, milles oli kohtumenetluses pakkunud kompromissina kostja ja milles võttis kostja hagi õigeks. Sellest tulenevalt jättis kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kes ei nõustunud kompromissiga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on kohus õieti kohaldanud materiaalõigusnorme antud tsiviilasjas menetluskulude jaotamisel; 2) keelduti vastustajale tutvustamast ühistu üldkoosolekute protokolle ja dokumente, mistõttu oli vastustaja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 2-10-40586). Alles seejärel, kui vastustaja sai tutvuda teises menetluses olevate kõigi vajalike dokumentidega, sai vastustaja hagi õigeks võtta põhinõude ja viiviste osas. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust (antud juhul korteriühistu juhtkond) tulenevatel asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Seega apellant oli ise tekitanud olukorra, mille eest ta pidi vastutama ning seetõttu ei ole kohane viidata VÕS § 128 lg-le 3; 3) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ning selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellandi väide, et vastustaja poolt pakutud kompromiss seisnes üksnes põhivõlgnevuse osade kaupa tasumises, ei ole õige. Apellant viitab vastustaja esindaja öeldule, et “kui me oleme saanud arvestuse võlgnevuse kohta, siis kostja tunnistab põhivõlga ja ta on nõus selle põhivõla ka osade kaupa ära maksma”. Selle öeldu põhjal ei saa väita, et võlg tasutakse üksnes osade kaupa, vaid see oli üks kompromissi variantidest, mistõttu apellandi sellekohane arusaam vastustaja esindaja öeldust, ei ole õige ega asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas maakohtule kostja vastu hagi 01.04.2010 ning hagiavaldus erines võlanõude-ettepanekust selle võrra, et kostja võlgnevus oli märgitud 31.03.2010 seisuga. Nii võlanõude-ettepaneku kui hagiavalduse oli koostanud sama esindaja. Eeltoodu kinnitab, et võlanõude-ettepaneku koostamine ei olnud hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalik ning hageja rikkus sellega VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Seetõttu tuleb hageja nõue 1200 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Apellandi väide, et kohtueelsed õigusabikulud 1200 krooni olid mõistlikud, ei ole põhjendatud.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.