Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-2927

25.01.2011 esitas osaühing EK Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 14.02.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres H ’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 15.03.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 17.03.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.03.2011. Seisuga 06.05.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 15.03.2011 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Äriregistrisse on OÜ EK kantud 13.12.2007 registrikoodiga xxx. Osakapital on 40 000 krooni, ainuosanik on EKK OÜ (registrikood xxx). Võlgniku juhatuse liikmeks on HB (isikukood xxx) asutamisest alates. Võlgniku põhitegevusalaks on olnud kinnisvara ostu, müügi, rendileandmise ja hindamise vahendustegevus. Töölepingud on võlgniku kinnitusel aruande koostamise ajaks lõpetatud. Võlgniku vara Ajutine haldur märgib, et raamatupidamise andmetel moodustas 01.01.2010 seisuga võlgniku põhivara soetusmaksumuses kokku 45 009,89 krooni, mis koosnes esitlustehnikast ja LCD telerist, milline on 01.07.2010 juhatuse otsusega maha kantud, põhjendusega, et seadmed on saanud olulisi kahjustusi kolimise käigus. Jääkväärtus nimetatud varal oli 01.07.2010 seisuga kokku 14 710,59 krooni ehk 940,18 eurot. Samuti on 01.07.2010 juhatuse otsusega maha kantud lõpetamata ehitis summas 263 625,01 krooni, kuna ehitist ei õnnestunud lubatud aja jooksul valmis ehitada ja välja üürida. DD ja OÜ EK vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus OÜ EK investeerima DD’ile kuuluvasse eramusse Xxx minimaalselt summas 500 000 krooni ja üürima eramu välja minimaalselt 50 000 kroonise üürituluga kuus. Võlgnik jõudis eramusse investeerida kokku 263 625,01 krooni. Siis aga selgus, et võlgnik ei ole suuteline kokkulepitud mahus investeeringuid jätkama ega ka üürnikku leidma. Leping lõpetati ja võlgnik kandis 263 625,01 krooni kuludesse. Võlgniku raamatupidamise ja krediidiasutuste andmetel seisuga 28.02.2011 võlgniku pangakontol rahalised vahendid puudusid. Kassas oli võlgniku kinnitusel 28.02.2011 seisuga rahalisi vahendeid kokku 1 500 krooni ehk 95,87 eurot, mis on ka halduri hinnangul võlgniku kogu vara. Võlgniku võlad seisuga 28.02.2011 - tarnijatele kokku 79 218,93 krooni ehk 5 063,01 eurot; - maksuvõlg Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võlgniku andmetel (koos maksudega töötasudelt) 2 315,61 eurot, maksuameti vastuse kohaselt 533,81 eurot;. - võlad töövõtjatele – 58 367 krooni ehk 3 730,33 eurot; - aruandvale isikule 9 109,05 krooni ehk 582,17 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 691,12 euro eest.

2-11-2927

Maksejõuetuse tekkimise põhjus ja muud asjas tähtsust omavad asjaolud Ajutine haldur märgib, et OÜ EK on alates selle asutamisest tegutsenud üksnes kahjumiga. majandustegevust on suudetud jätkata peamiselt uute lühiajaliste laenude arvelt. Plaanitud positiivset rahavoogu ei ole suudetud saavutada. Ajutine haldur kinnitab, et võlgniku majandustegevuse senisel kujul jätkamine ei ole võimalik ilma täiendavate investeeringuteta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib ajutise halduri hinnangul pidada juba 2009. aasta algust. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul 2010. aasta esimene pool, kui oli selge, et kiiret kinnisvaraturu tõusu ei ole ette näha ja osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ei suudeta täita enam kõiki kohustusi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud ning maksejõuetus on põhjustatud eelkõige juhatuse valedest investeerimisotsustest ja üldisest majandus- ja kinnisvaraturu langusest. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajaks tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, kuid võib esineda tagasivõitmise võimalusi tulenevalt OÜ EK ja DD vahel sõlmitud lepingust (investeering summas 263 625,01 krooni), samas täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on vajalikud täiendavad rahalised vahendid, mis aga hetkel võlgnikul puuduvad. Ajutine haldur märgib, et juhul kui leidub isikuid, kes on valmis maksma deposiiti raha ja pankrot on võimalik välja kuulutada, tuleb tellida investeeringute teostamise kohta ekspertiis ja hinnata, kas on võimalik esitada nõue DD vastu. Samuti pole välistatud kahjunõue juhatuse liikme vastu, aga ka see eeldab pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur on kohtule teinud ettepaneku anda võlausaldajatele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (ajutise halduri ettepanekul 2 500 eurot) OÜ EK pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, s.h selgitamaks võlgniku majandustegevuse täpsemad asjaolud. Ajutine haldur palub menetluse raugemisel võlgniku raamatupidamisdokumendid anda hoiule OÜ EK juhatuse liikmele HB’ile (isikukood xxx, elukoht xxx). Andres H palub määrata ajutise halduri tasu summas 765 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulud summas 105 eurot, tasu ja kulud mõista välja OÜ EK juhatuse liikmelt HB’ilt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-11-2927 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 15.03.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 17.03.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.03.2011. Seisuga 06.05.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et OÜ EK varaks on raha kassas 95,87 eurot ja võlgu on vähemalt 11 691,12 euro ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜ EK pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ EK tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Andres H on kohtule esitanud OÜ EKajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8,5 tundi (tunnitasuga 90 eurot, s.h järelepäringute teostamine, pangakontode ja muu vara arestimine, järelepäringute vastuste analüüs, tutvumine võlgniku raamatupidamise andmetega, täiendava teabe ja selgituste

2-11-2927 nõudmine võlgniku juhatuselt ja raamatupidamiselt, ajutise halduri aruande koostamine, kohtumine võlgniku juhatuse liikmega, meilikonsultatsioonid, osalemine kohtuistungil) ning palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 765 eurot ja kulude (postikulu, teostatud järelepäringud, päringud tasulisest äriregistrist, Büroo-, transpordi- ja sidekulud) hüvitamiseks 105 eurot. Võlgniku esindaja on 15.03.2011 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 765 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Andres H ’i kasuks välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 765 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 252,45 eurot. Sotsiaalmaksu tasub isik, kellelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 105 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Andres H ’i kasuks välja mõista. OÜ EK dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ EK juhatuse liikmele HB’ile.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.