Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 16.02.2011. a esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt osaühingul vara puudub ja kohustused moodustavad kokku 4 299,02 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 11.03.2011. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 4 028,23 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on lisaks üldisele majanduslangusele ning ebaõnnestunud tehingutele, ka juhatuse poolne läbimõtlematu finantsjuhtimine, mis seisnes teise ettevõtte ülalpidamises ning majandustegevusega vahetult mitteseotud esemete soetamises. Teise ettevõtte näol oli tegemist NLkuuluva ettevõttega. Märkimist väärib siin ka asjaolu, et kuna NLkuulus juhatusse siis antud finantseerimist on võimalik käsitada kaudse laenuandmisena ettevõtte juhatuse liikmele ning see läheb vastuollu Äriseadustikus § 159 sätestatud laenukeeluga, mille järgi on osaühingul keelatud anda laenu oma juhatuse liikmetele. 2(4)

Raamatupidamisdokumentatsiooni seas esitatud põhivara nimestiku järgi oli võlgnikul põhivara bilansilises väärtuses 120 667 krooni ehk 7 712 eurot. Aprillis 2009 avaldas võlgnik Maksu ja Tolliametile maksuvõla ajatamise taotluses, et äriühingul on käibevarasid kokku 403 572 krooni ehk 25 782 euro ulatuses. Seisuga 31.12.2009 koostatud 2009 majandusaasta aruande kohaselt on deklareeritud põhivara väärtuses 18 155 krooni ning varud summas 382 941 krooni. Seadusliku esindaja kinnitusel puudub äriühingul praegu igasugune vara selle hävimise tõttu. Sellekohane mahakandmise või hävitamise akt puudub. Taoline ulatuslik nii käibevara, kui ka raamatupidamisdokumentatsiooni väidetav kaotsiminek võib olla suunatud tegeliku varalise olukorra varjamisele, mis on kriminaalkorras karistatav. Kohtu hinnangul on osaühingu E juhatuse liige ja endine juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku 187 lg 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna on teinud rahaliste vahendite maksejõuetust äriühingust väljaviimisega lähikondsetega tehingud, mis kahjustasid ülejäänud võlausaldajate huve. Väidetava vara hävimise, samuti raamatupidamise dokumentatsiooni kaotsimineku kohta ei ole koostatud ühtegi akti ega dokumenti, samuti ei ole äriühingu kogu vara kadumise kohta antud haldurile ühtegi mõistlikku selgitust. Kohtu hinnangul on juhatuse liige ja endine juhatuse liige sellise tegevusega toime pannud tahtlikult raske juhtimisvea. AKja NLtegevus vastab ka KarS § 384 teo tunnustele. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 382 järgi karistatakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest –rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Raamatupidamise andmete kohaselt on juhatuse liikmed laenanud võlgnikule perioodil 2008 – 2009a. kokku 1 050 000 krooni. AK– 270 000 krooni ning NL780 000 krooni. Laenud anti väidetavalt sularahas välja sellistes summades nagu 150 000, 250 000, 300 000 krooni. Eraisiku puhul on taoline laenamine ebaharilik, mis annab alust kahtlustada, et sularahakäivet võidi lihtsalt varjata ning ettevõttesse teenuse müügi eest laekunud sularaha kirjendanud raamatupidamises laenuna juhatuse liikmetelt. See võib osutada aga ka sulakäive varjamisele. Vaatamata asjaolule, et võlgnik oli teadlik tema vastu suunatud maksunõudest ning samas puudus tal võimalus kustutada selle ebakvaliteetse käibevara arvelt, jättis ta siiski pankrotiavalduse pikema perioodi jooksul esitamata. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus 3(4)

esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et E Osaühing juhatuse liige ning ka endine juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriühingul tekkisid raskused vajaliku käibekapitali teenimisega juba aastal 2008. aastal. Seoses tasumata maksudega esitas Maksu- ja Tolliamet Võlgniku vastu aprillis 2009 intressinõude. Pangaväljavõtetest on näha et alates 2010 aasta algusest ei olnud teostatud ühtegi pangaülekannet, puuduvad ka muud raamatupidamise algdokumendid, mis viitab aktiivse majandustegevuse puudumisele. Seega ei tegutsenud juhatus vastavalt seadusele ning ei võtnud tarvitusele vajalikke abinõusid õigeaegselt ehk siis aastal 2008. a. Võlgnik esitas avalduse kohtule alles 16.02.2011. a. Pankrotiavalduse kohustuse täitmata jätmise eest on KarS § 385 ette nähtud kriminaalvastutus – rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige AK jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Haldurile esitati 28.03.2011.a. raamatupidamise algdokumentatsioon, mis puudutab perioodi 2008-2009 a., s.o. käibemaksu aruanded, panga väljavõtted, kassaorderid, laenulepingud, arved-saatelehed ning tollideklaratsioonid koos rahvusvahelise autoveo saatelehtedega. Ülejäänud dokumentatsioon, mis kajastaks majandusaastaid 2004-2007 ning 2010 kuni pankrotiavalduse esitamiseni on juhatuse liikme seletuse kohaselt hävinud. 2010 majandusaasta aruanne jäi haldurile vaatamata kirjalikule nõudele ning pankrotiseaduse § 22 lg-s 4 sätestatud kohustusele esitamata. Sellega on võlgnik rikkunud kahte raamatupidamise seaduse §-ga 4 kehtestatud põhinõuet, s.o. koostada ja esitada majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded ning säilitada raamatupidamise dokumente seitsme aasta jooksul (sama seaduse § 12). Ajutine haldur on tuvastanud, et arveldused toimusid suures osas sularahas, mida hoiti vastavalt 2007, 2008 ning 2009 majandusaasta aruannetele kassas. Antud asjaolu raskendab raamatupidamise objektiivsuse hindamist, selle läbipaistmatuse tõttu. Võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon on puudulik. Raamatupidamises esinesid vähemalt järgmised rikkumised: Sularaha kviitungid on nõuetekohaselt vormistamata, puuduvad allkirjad. Laenulepingud on nõuetekohaselt vormistamata, puuduvad poolte allkirjad. Kinnitamata kassa ning põhivara inventuurid. Raamatupidamisdokumentide seas on leida ka arveid, mis olid väljastatud FIE-le NL`ile, kuid olid tasutud võlgniku poolt. Mõned võlgniku poolt soetatud esemed on raske seostada võlgniku majandustegevusega, nagu padjapüürid, portselaniesemed, ajakirjad Glamuur jmt, insuliinisüüst jne. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotiavalduses märgitud debitoorsete võlgnevuste kohta, kuid raamatupidamise taastamise korral ei saa välistada nende ilmumist. Tagasivõitmise realiseerimise eeldab kõigepealt raamatupidamise taastamist ning seda siis kõigepealt sularahas müügikäive ning kassa jäägi osas. Tagasivõitmise realiseerimise korral on alust eeldada, et pankrotimenetluse kulud ning teatud osas ka võlausaldajate nõudeid kaetatakse. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 4(4)

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 43,97 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Svetlana Pildeni kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 353,07 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste katteks 43,93 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule NLile.

Karin Sonntak Kohtunik

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.