Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud ja hageja nõue 04.12.2008 esitas Evgeny Dorofeyskiy Harju Maakohtule hagi Olegs Baikovsi vastu 250 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostjale üle 250 000 krooni eesmärgiga omandada kostjalt OÜ Bristel Marine osa. Selleks tegi hageja kostja arvele 14.03.2007 makse summas 100 000 krooni, 15.03.2007 makse summas 50 000 krooni ja 16.03.2007 makse summas 100 000 krooni. Hageja ei ole äriühingu osa siiani saanud. Hageja arvamusel on poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe osa võõrandamiseks. Hageja on seisukohal, et selline kokkulepe on tühine, kuivõrd osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud ning 250 000 krooni kuulub hagejale tagastamisele. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 86 677,50 krooni VÕS § 113 lg 1 alusel ja alates 26.10.2010 viivis TsMS § 367 alusel. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 27.02.2007 osa notariaalse ostu-müügitehingu ja 250 000 krooni kanti pärast notariaalse lepingu sõlmimist. Hageja otsustas investeerida isiklikku raha Bristel Marine OÜ majandusliku tegevuse laiendamiseks. Hageja teostas ülekanded peale tehingu kinnitamist äriregistri poolt. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe äriühingu tegevuse laiendamiseks hageja poolt lisaraha investeerimises. Pooled plaanisid muretseda liisinguga transpordivahendeid käendaja OÜ Kadrion abiga. Arveldamisel OÜ-ga Kadrion oldi sunnitud kasutama hageja rahalisi vahendeid. Kõik küsimused, mis olid seotud Bristel Marine OÜ juhtimisega, võeti vastu koos hagejaga, kes on juhatuse liige ja kaasomanik. Hageja osanikuks ja juhatuse liikmeks saamisel sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt hageja OÜ Bristel Marine OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks saamise eeltingimuseks oli hagejapoolne panustamine firmasse täiendava kapitaliseerimise näol. Kostja kasu saamine või alusetu rikastumine oli välistatud, kuivõrd hageja raha kasutati Bristel Marine OÜ hüvanguks vastavalt hageja tahtele ja eesmärgipäraselt. Maakohtu otsuse põhjendused 26.11.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale teostanud makseid kogusummas 250 000 krooni. Pooltel on vaidlus selles, mis asjaoludel nimetatud summas makseid on teostatud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja teostanud 14.03.2007 makse summas 100 000 krooni, 15.03.2007 makse summas 50 000 krooni ja 16.03.2007 makse summas 100 000 krooni kostja arvelduskontole selgitusega „Firma ost Bristel Marine“. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja kandis eelnimetatud summad kostjale üle põhjusel, et omandada Bristel Marine OÜ osa ja et hageja pole äriühingu osa siiani saanud, kuivõrd hageja on omandanud 27.02.2007 notariaalselt tõestatud osa müügilepingu alusel 50% Bristel Marine OÜ osakapitalist. Hageja väide, et pärast nimetatud müügilepingut soovis ta täiendavalt Bristel Marine OÜ osalust omandada, on paljasõnaline ning ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kohus leidis, et arvestades eelnimetatud müügilepingut, pole tõenäoline, et hageja kandis kostjale 250 000 krooni veidi rohkem kui kahenädalase vahega uue täiendava osaluse ostmiseks ettemaksuna. Nimetatud osa ostuhind ei ole proportsioonis eelnevalt 50% osaluse ostuhinnaga, sest müügileping p 2.1 kohaselt moodustas 50% osaluse ostuhind 20 000 krooni. Kohus leidis, et hageja väited, et ta soovis täiendavalt omandada osalust Bristel Marine OÜ, ei ole tõendatud.

Kostja vastuväidete kohaselt teostas hageja maksed summas 250 000 krooni pärast 50% osaluse müügitehingu kinnitamist äriregistri poolt. Kostja väitel oli hageja Bristel Marine OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks saamise eeltingimuseks hagejapoolne panustamine äriühingusse täiendava kapitaliseerimise näol. Kohtule esitatud hageja 04.08.2008 kirjast tulenevalt oli hageja kohustus investeerida äriühingusse 250 000 krooni osa omanikuks saamisel. Seega saab järeldada, et pooltel oli iseseisev leping, mille kohaselt kohustus hageja investeerima nimetatud äriühingusse 250 000 krooni, mille tulemusena sai hageja äriühingu 50% osakapitali osanikus ning juhatuse liikmeks. Asjaolu, et raha kanti üle 14.03.2007 - 16.03.2007 kinnitab kostja väidet, et hageja nõustus raha üle kandma pärast tehingu kinnitamist äriregistri poolt, s.o. pärast müügilepingu täitmist. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et täiendava kapitaliseerimise kokkulepe oleks pidanud kokkuleppe olemasolu korral olema kajastatud osa notariaalses müügilepingus. See on iseseisev kokkulepe ja sellele ei laiene osa müügilepingu vorminõuded. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja on alusetult saanud 250 000 krooni ning sellest tulenevalt saab taotleda nimetatu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja väitel kasutati hageja poolt kostjale kantud raha Bristel Marine OÜ hüvanguks. Sellest on kustutatud Bristel Marine OÜ võlgu OÜ Kadrion ees, mida kinnitab kohtule esitatud 01.03.2008 kassa sissetuleku order, millise kohaselt on tasutud OÜ-le Kadrion 150 000 krooni Bristel Marine OÜ 2007. aasta võlgade katteks. 20.10.2008 on tasutud kostja poolt OÜ-le Kadrion 100 000 krooni 2007. aasta võla katteks. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et nimetatud raha on kasutatud äriühingu huvides. Ka kinnitavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid asjaolu, et pärast hageja poolt kostjale maksete teostamist on Bristel Marine OÜ sõlminud kapitalirendilepinguid veoautode ja haagiste liisimiseks. Tõendid kinnitavad kostja vastuväiteid, et hageja poolt kantud raha võimaldas äriühingu äritegevust arendada (s.h. kustutada võlgnevused OÜ-le Kadrion). Eeltoodu alusel ei saa pidada hagi põhjendatuks ning see jääb rahuldamata nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Apellatsioonkaebus Hageja Evgeny Dorofeyskiy palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant on seisukohal, et otsus ei põhine tõenditel, kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, tõlgendas ebapiisavalt ja ekslikult poolte õigussuhet, kohtu järeldused ei lükka ümber haginõude põhjendatavust, st. vastustaja rikastus alusetult apellandi arvel. Väär on kohtu järeldus, et vähetõenäoline on poolte kokkuleppe olemasolu apellandi poolt täiendava osa soetamisest 250 000 krooni eest, kuna selline ostuhind pole võrreldav kaks nädalat varem 20 000 krooni eest müüdud poole osa müügihinnaga. Poole osa müügilepingu kohaselt oli see müüdud apellandile nimiväärtuse hinnaga, mis ei kajasta osa turuhinda. Tegemist oli edukalt tegutseva äriühinguga. Võttes arvesse poolte väidetavat kokkulepet (mille olemasolu pidas kohus tõendatuks), et osanikuks saamise eeltingimuseks oli suuline kokkulepe hageja poolt firmasse täiendava panuse, 250 000 krooni, tegemisest, on alus eeldada, et osa tegelik, st turumaksumus erineb oluliselt selle nimiväärtusest ja võib vastata apellandi poolt avaldatule. Sel põhjusel peab apellant põhjendamatuks kohtu järeldust poolte kokkuleppe võimatuse kohta apellandi poolt täiendava osa soetamisest 250 000 krooni eest.

Kohtu järeldus ei põhine seadusel selles osas, et poolte kokkulepe firmasse 250 000 krooni investeerimise kohta apellandi osanikuks saamise eeltingimusena poleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis. Lähtuvalt kohtu kokkuleppe käsitlusest (apellant saab omanikuks vaid pärast 250 000 krooni firmasse panustamist) oli see seotud just osa 27.02.2007 müügilepinguga. Järelikult, pidi see kokkulepe olema sõlmitud samuti notariaalses vormis VÕS § 11 lg 3 kohaselt. Selle sätte sisu seletas notar ka lepingu pooltele (müügilepingu p 4.1). Kui võtta omaks sellise kokkuleppe olemasolu fakt, tuleb lugeda see tühiseks tulenevalt TsÜS § 83 lg-s 1 sätestatust. See omakorda tähendab, et poolte õigussuhte tõlgendamisel arutataval viisil on apellandi nõue õiguslikult põhjendatud, st apellandil puudus kohustus kõne all oleva summa vastustajale tasumiseks vastava kokkuleppe tühisuse tõttu. Väär on kohtu järeldus, et apellandi ülekanded vastustaja kontole olid tehtud vaid pärast osa müügilepingu täitmist, st pärast seda, kui apellant sai omanikuks. Tegelikult sai apellant omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest 27.02.2007 (lepingu p 3.1), mitte alates tehingu registreerimist Äriregistris, nagu väidetakse otsuses. Ülekanded olid tehtud hiljem, sama aasta märtsis, mis teeb kaheldavaks kohtu järelduse õigsuse selle kohta, et oli olemas poolte kokkulepe, et investeerimine firmasse oli osa müügi eeltingimuseks. Käesoleval juhul leidis aset nii materiaalõiguse normide väär kohaldamine, kui tõendite vale tõlgendamine, selles osas on kohtuotsus vastuoluline. Kohtu järeldus, et apellandilt saadud raha oli vastustaja poolt kasutatud kokkulepitud eesmärgil, firma tegevuse arendamiseks, ei põhine asjas olevatel tõenditel. Raha oli üle kantud vastustaja, st füüsilise isiku, mitte juriidilise isiku, Bristel Marine OÜ kontole. See asjas olulisemat tähtsust omav asjaolu, jäi kohtu poolt hindamata ja tähelepanuta. Tulenevalt kassa sissetuleku orderitest ning maksekorraldustest, 150 000 krooni oli väidetavalt vastustaja poolt sisse maksutud firma kassasse sularahas, 100 000 krooni üle kantud OÜ Kadrion kontole. Orderil puudub number ning sissemakse seletus, seega ei vasta see RPS § 7 lg 1 algdokumendi jaoks sätestatud nõudele. Sissemakse oli tehtud aasta pärast vastustaja poolt apellandilt raha saamist. Arusaamatu on, mil moel on seotud poolte õigussuhtega 20.10.2008 vastustaja poolt 100 000 krooni ülekandmine samuti temale kuuluva OÜ Kadrion kontole pooleteist aastat pärast apellandilt raha saamist. Ei saa välistada, pigem on võimalik õiguspäraselt eeldada, et nimetatud vastustaja poolsed (orderiga tõendatud sissemakse puhul – väidetavad) rahalised panused temale kuuluvasse firmadesse on seotud mitte apellandilt saadud summaga, aga teiste tema ja temale kuuluvate firmade vaheliste finantssuhetega. Ülalnimetatud tõendeid ei saa käsitleda asjakohastena ega nõuetekohastena käesolevas asjas ning kohtu järeldus, et apellandilt saadud 250 000 krooni oli kulutatud vastustaja poolt poolte kokkulepitud eesmärgil, firma tegevuse laiendamiseks, milleks oli vajalik transpordivahendite soetamine, põhineb mitte asjas olevatel tõenditel, aga vastustaja paljasõnalistel väidetel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi, menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid seisukohti.

Maakohus tuvastas, et hageja kandis kostjale üle 250 000 krooni, sellest 14.03.2007 - 100 000 krooni, 15.03.2007 - 50 000 krooni ja 16.03.2007 - 100 000 krooni, märkides ülekannete selgituses „Firma ost Bristel Marine“. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, mis otstarbeks kandis hageja kostjale raha üle ning kas esineb õiguslik alus raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, millele tugineb hageja oma nõudes. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kolleegium leiab, et hageja ei suutnud tõendada, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja väidetel oli tema soov omandada Bristel Marine OÜ osa, kuid ka apellatsioonimenetluses ei suutnud apellant öelda, kui suure osas osakapitalist ta pidi siis omandama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ülekannetel olev märge ei ole piisav tõend selleks, et tõendada pooltevahelist kokkulepet osa ostmiseks, mis seaduse nõuete kohaselt pidi olema vormistatud notariaalselt. Maakohus on põhjendatult tuginenud otsuses hageja 04.03.2008 kirjale, mis on saadetud kostjale ja milles on ühemõtteliselt märgitud, et olles saanud Bristel Marine OÜ osa omanikuks leppisid osade omanikud kokku, et osaühingu täiendavaks kapitaliseerimiseks investeerib hageja täiendavalt firmasse 250 000 krooni ning vastavalt osanike suulisele kokkuleppele kandis ta üle 14.03.2007 - 100 000 krooni, 15.03.2007 - 50 000 krooni ja 16.03.2007 - 100 000 krooni. Makse selgituses märkis ta „Firma ost Bristel Marine“, kuid kostja ei täitnud kokkulepet ning jättis hageja poolt üle kantud raha firmasse üle kandmata (t.lk. 44). Ka 08.06.2010 korraldaval kohtuistungil hageja tunnistas, et pärast osa ostmist oli kokkulepe täiendavaks kapitaliseerimiseks (lk. 97). Seega on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et poolte vahel pidi olema eraldi kokkulepe, milles kohaselt kandis hageja kostja arvele 250 000 krooni Bristel Marine OÜ finantseerimiseks. Seadusest ei tulene, et isik ei või teise isiku jaoks raha üle kanda kolmanda isiku vahendusel. Hageja väidetel jättis kostja raha Bristel Marine OÜ üle kandmata. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt kandis kostja Bristel Marine OÜ-le kassa sissetulekuorderi alusel 01.03.2008 150 000 krooni (t.lk. 25) ja 20.10.2008 kandis ta OÜ-le Kadrion 100 000 krooni Bristel Marine OÜ 2007. aasta võla katmiseks (t.lk. 26), Seega on kostja teinud ülekandeid Bristel Marine OÜ finantseerimiseks kokku 250 000 krooni, mis kattub hageja poolt ülekantud summadega. Hageja ei ole suutnud eelnimetatud tõendeid ümber lükata. Asjaolu, et kostja ei teinud Bristel Marine OÜ ülekannet vahetult päras hagejalt raha saamist, ei anna alust hagi rahuldada. Kolleegium ei tuvastanud, et kostja oleks hageja arvel alusetult rikastanud, millest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.