lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-82258/14

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-82258/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

26.novembril 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-08-82258

Tsiviilasi

ED hagi OBvastu 250 000 krooni ja viiviste nõudes.

Tsiviilasja hind

250 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: ED (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: OB(isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus, Roopa 12a, 10136 Tallinn; epost: [email protected]).

26.oktoobril 2010.a.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja ED Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja OB Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Noor

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

1.04.12.2008.a. esitas ED kohtule hagi OB vastu 250 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale üle kandnud 250 000 krooni eesmärgiga omandada kostjalt OÜ BMosa. Selleks on hageja kostja arvele teinud 14.03.2007.a. makse summas 100 000 krooni, 15.03.2007.a. makse summas 50 000 krooni ja 16.03.2007.a. makse summas 100 000 krooni. Hageja ei ole äriühingu osa siiani saanud. Hageja arvamusel on poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe osa võõrandamiseks. Hageja on seisukohal, et selline kokkulepe on tühine, kuivõrd osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud ning 250 000 krooni kuulub hagejale tagastamisele. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 86 677,50 krooni VÕS § 113 lg 1 ja alates 26.10.2010.a. viivis TsMS § 367 alusel. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid osa notariaalse ostu-müügitehingu 27.02.2007.a. Raha summas 250 000 krooni oli kantud peale notariaalse lepingu sõlmimist. Hageja otsustas investeerida isiklikku raha OÜ BM majandusliku tegevuse laiendamiseks. Hageja teostas raha ülekanded peale tehingu kinnitamist kommertsregistri poolt. Hagis ei ole hageja maininud, et suulise kokkuleppe käigus leppisid pooled kokku äriühingu tegevuse laiendamiseks hageja poolt lisaraha investeerimises. Pooled plaanisid muretseda liisinguga transpordivahendeid käendaja OÜ K abiga. Arveldamisel OÜ-ga K oldi sunnitud kasutama hageja poolt võimaldatud rahalisi vahendeid. Kõik küsimused, mis olid seotud OÜ BM juhtimisega võeti vastu koos hagejaga, kes on juhatuse liige ja kaasomanik. Hageja osanikuks ja juhatuse liikmeks saamisel oli sõlmitud pooltel kokkulepe, mille kohaselt hageja OÜ BMOÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks saamise eeltingimuseks on hagejapoolne panustamine firmasse täiendava kapitaliseerimise näol. Kostjapoolne kasu saamine või alusetu rikastumine on välistatud, kuivõrd hageja poolt kantud raha on kasutatud BMOÜ hüvanguks vastavalt hageja enda tahtele ja eesmärgipäraselt. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega on alusetu rikastumise nõue suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu

tagastamisele. Sooritus peab olema toimunud ilma õigusliku aluseta, st. kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või see langeb pärast ära. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale teostanud makseid kogusummas 250 000 krooni. Pooltel on vaidlus selles, mis asjaoludel nimetatud summas makseid on teostatud.

6.Kohtule esitatud kirjaliku tõendi – pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja teostanud 14.03.2007.a. makse summas 100 000 krooni, 15.03.2007.a. makse summas 50 000 krooni ja 16.03.2007.a. makse summas 100 000 krooni kostja arvelduskontole selgitusega „Firma ost BM“ (t/l 7, 125-128). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et hageja kandis eelpool nimetatud summad üle kostjale põhjusel, et omandada OÜ BM osa ja et hageja pole äriühingu osa siiani saanud, kuivõrd hageja on omandanud 27.02.2007.a. notariaalselt tõestatud osa müügilepingu alusel 50 % OÜ BM osakapitalist (t/l 34-38). Hageja väide, et pärast nimetatud müügilepingut soovis ta veel täiendavalt OÜ BM osalust omandada on paljasõnaline ning pole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Lisaks on kohus seisukohal, et arvestades poolte eelpool nimetatud müügilepingut, pole tõenäoline, et hageja kandis kostjale 250 000 krooni veidi rohkem kui kahenädalase vahega uue täiendava osaluse ostmiseks ettemaksuna. Samuti ei ole nimetatud osa ostuhind proportsioonis eelnevalt 50 % osaluse ostuhinnaga, sest vastavalt eelpool osundatud müügileping p. 2.1. kohaselt moodustas 50 % osaluse ostuhind 20 000 krooni (t/l 35). Seega asub kohus seisukohale, et hageja väited selle kohta, et ta soovis täiendavalt omandada osalust OÜ BM tõendatud ei ole.
7.Kostja vastuväidete kohaselt teostas hageja makseid summas 250 000 krooni pärast 50 % osaluse müügitehingu kinnitamist äriregistri poolt. Kostja väidetel oli hageja BMOÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks saamise eeltingimuseks hageja poolne panustamine äriühingusse täiendava kapitaliseerimise näol. Ka kohtule esitatud hageja 04.08.2008.a. kirjast tuleneb, et hageja kohustus investeerima äriühingusse 250 000 krooni osa omanikuks saamisel (t/l 44). Seega saab sellest tulenevalt järeldada, et pooltel oli iseseisev leping, millise kohaselt kohustus hageja investeerima eelpool nimetatud äriühingusse 250 000 krooni, mille tulemusena sai hageja ka nimetatud äriühingu 50 % osakapitali osanikus ning juhatuse liikmeks. Asjaolu, et raha kanti üle 14.03.2007.a. kuni 16.03.2007.a. kinnitab kostja väidet, et hageja nõustus raha üle kandma alles pärast tehingu kinnitamist äriregistri poolt (t/l 23, 24), s.o. pärast müügilepingu täitmist. Kohus ei nõustu hageja väitega selles, et täiendava kapitaliseerimise kokkulepe oleks pidanud selle kokkuleppe olemasolu korral olema kajastatud ka osa notariaalses müügilepingus, kuivõrd see on iseseisev kokkulepe ja sellele ei laiene osa müügilepingu vormi nõuded. Seega pole õige hageja seisukoht, et kostja on alusetult saanud 250 000 krooni ning sellest tulenevalt taotleda nimetatu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.
8.Kuigi kohus on tuvastanud, et hageja on teostanud makseid summas 250 000 krooni seoses äriühingu täiendava kapitaliseerimisega, annab kohus järgnevalt hinnangu hageja etteheidetele seoses nimetatud summa kasutamisega. Kostja väidetel kasutati hageja poolt kostjale kantud rahasid BMOÜ hüvanguks ning sellest on kustutatud BMOÜ võlgasid OÜ K ees. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule esitatud kassa sissetuleku order 01.03.2008.a., millise kohaselt on tasutud OÜ-le K 150 000 krooni BMOÜ 2007.a. võlgade katteks (t/l 25). Samuti on 20.10.2008.a. tasutud kostja poolt OÜ-le K 100 000 krooni 2007.a. võla katteks (t/l 26, 27). Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et nimetatud raha on kasutatud eelpool nimetatud äriühingu huvides. Ka kinnitavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid asjaolu, et pärast hageja poolt teostatud maksete kostjale teostamist on BMOÜ (samuti on hageja olnud äriühingu esindajaks) sõlminud kapitalirendilepinguid veoautode ja haagiste liisimiseks (t/l 115, 117, 119, 120). Seega kinnitavad need tõendid kostja vastuväiteid, et hageja poolt kantud raha võimaldas äriühingu äritegevust arendada (s.h. kustutada võlgnevused OÜ-le K ). Kõige eelpooltoodu alusel ei saa pidada hagi põhjendatuks ning see jääb rahuldamata nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete osas.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 250 000 krooni. Menetluskulude jaotamine
11.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja