Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Mittevaieldavad asjaolud Avaldajale kuulub kinnistu TxxxxRxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (t lk 14); Puudutatud isikutele kuuluvad järgmised kinnistud: AxxxxKxxxxxx kinnistu Kxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxx. SxxxxxMxxxxxxxxx kinnistu Sxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxx (t lk 111-112). Kinnistu omanik Sxxxx Mxxxxxx on surnudxxxxxxxxxxx.a (t lk 106). Sxxxx Mxxxxxxxx on lapsed Mxxxx ja Mxxx Mxxxxxx ja Üxxx Txxxxx (t lk 124). MxxxxAxxxxx kinnistu Vxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxxx AxxxxSxxxxxxxxx kinnistu Kxxx-Mixxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxx. Jxxx Rxxxxxxx kinnistu Axxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxx. Rxxxx Gxxxxxxx kinnistu Lxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (t lk 13); AS-le Folie MP kinnistu Mxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxx. AS-le Taanimets kinnistu Kxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxx. Avaldaja nõue ja puudutatud isikute seisukohad Avalduse kohaselt asub Sxxxx Kxxx metsakinnistu Rxxxx-Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lähim ja otstarbekaim juurdepääs kinnistule on piki Rxxxx Gxxxxxxx kuuluva kinnistu metsateed. Avaldaja on korduvalt püüdnud Rxxxx Gxxxxxxx kokkuleppele saada, kuid tema ei luba teed kasutada ja tema esindaja Kxxxx xxxxxxxxxxx ei ole võimalik kokkuleppele jõuda. Avaldaja on teinud ettepanekuid rahalise kompenseerimise ja osa kinnistu ostmise kohta. Ettepanekuid ei ole vastu võetud. Avaldajal on vaja pääseda oma metsamaale metsa majandamiseks vajaliku tehnikaga. Avaldaja taotleb kohtult tagada tähtajatu juurdepääs oma metsamaale metsa majandamiseks. Asja uuel läbivaatamisel teatas avaldaja, et tema arvates on kõige mõistlikum xxxxxxvalla poolt pakutud juurdepääsu variant 2. Avaldaja tegi ettepaneku, et Lxxxxxxxkinnistul kulgeks juurdepääsutee 50 meetri kauguselt kraavi servast kuni avaldaja kinnistuni välja. Ärakuulamisel avaldaja teatas, et juhul kui teine variant ei saa heakskiitu, siis nõustub avaldaja pigem kolmanda kui esimese valla pakutud teevariandiga. Esimese variandi puhul saaks juurdepääsu kasutada vaid talvel, sest suvel on seal pehme ja turbane pinnas. Ka oleks vajalik teha truup ja kraav on seal 2,5 meetrit sügav. Hüvitise osas teatas avaldaja, et on valmis tasuma Rxxxx Gxxxxxxx tee kasutamise eest 100 eurot aastas juhul, kui kohus määrab juurdepääsu teise variandi järgi. Kui kohus määrab juurdepääsu kolmanda variandi järgi, tuleb tasu vähendada, sest väheneb kinnistu Lxxxxxx koormus juurdepääsu kasutamisel ja avaldajal tuleb siis teha ka märkimisväärseid lisakulutusi oma kinnistule pääsemiseks: rajada tuleb trupp ja tee pikeneb. Avaldaja märkis, et on ka Lxxxxxx kinnistul asuvat metsateed täitnud kruusaga. Kohaliku omavalitsuse seisukoht Torma vallavalitsus analüüsis kohalikke olusid ja esitas kohtule kolm võimalikku juurdepääsu varianti. Kõik juurdepääsud algavad Kxxxxxxx-Lxxxx-Rxxxxxxxx teelt nr 14127 ja kulgevad järgmiselt:

- AS Taanimets (kinnistu Kxxxxxx) oli seisukohal, et avaldajal kinnistule pääsemiseks oleks valla poolt pakututest optimaalsed variandid 2 või 3. AS Taanimets pääseb oma kinnistule samuti üle kinnistu Lxxxxxx, millel asub normaalses korras metsatee. Hüvitist oma kinnistult üle käimise eest AS Taanimets ei soovi, kuid soovib, et tagatud ja fikseeritud oleks läbipääsutee korrashoiu kohustused. - AS Folie MP esindaja leidis ärakuulamisel, et juurdepääsus oleks mõttekas kokku leppida. - Jõgeva maavanema kirjaliku seisukoha kohaselt on avaldajal oma kinnistule kõige mõistlikuma ja asjaosalisi vähem koormava juurdepääsutee valla seisukohas nr 3 all esitatud juurdepääsutee. Esimese variandi puhul puudub üle kinnistu Sxxxxxja maaüksuse Rxxxxxxx tee ja see tuleks rajada. Juurdepääsu tulemusel pääseks avaldaja ka oma kinnistu kitsamasse ossa, mis metsa majandamise seisukohalt ei ole kõige otstarbekam. Teise ja kolmanda variandi ühiseks eeliseks on see, et tee on suures osas olemas. Kolmandas variandis on teise variandi ees eeliseks see, et kinnistu Kxxxxxx kasutamise korral ei ole vajalik teostada metsaraiet kinnistul Lxxxxxx. Maavanem täpsustas ka, et ükski kinnistutel asuvatest teedest ei ole avalik tee Teeseaduse § 4 mõttes. Maavanem selgitas, et maaüksused Vxxxxxx (P 8), Hxxxxxx (P 10), Rxxxxxxx (P 6) ja Jxxxxxxx (P 9) kuuluvad riigi omandisse jätmisele ning vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmisele. Kindlaks on määratud ka isikud, kellel on õigus maaüksused riigimaana kasutusvaldusesse saada: Rxxxxxxx ja Vxxxxxxx - Axxx Kxxxx, Jxxxxxxxxja Hxxxxxx - OÜ Sadala Agro. Ärakuulamisel maavanema esindaja täpsustas, et Kxxxxxx kinnistul ei ole nende andmetel metsa, mida tuleks maha võtta, et pääseda avaldaja kinnistule RaxxxxTxxx. Lxxxxxx kinnistul olev teeosa kasutab ka Kxxxxxx kinnistu omanik. Seoses hüvitisega märkis esindaja, et kindlaks tuleks määrata tee kasutaja kohustus teed korras hoida, mitte jätta seda kohustust vaid maaomanikule. Rikkuja peab tee parandama. Sel juhul tasu ei nõuta. - OÜ Sadala Agro teatas kohtule kirjalikult, et parimad variandid oleks kas 2 või 3. Tee kasutamisel peaksid olema tagatud ja fikseeritud ligipääsutee korrashoiu kohustused. Kohtule ei avaldanud seisukohta ei suuliselt ega kirjalikult AxxxxKxxxx (kinnistu Kxxxxxxxxx), Axxx Sxxxxxxx(kinnistu Kxxx-Mxxxxx)ja Jxxx Rxxxx (kinnistu Axxxxx). Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldadakindlaks tuleb määrata juurdepääs avaldaja kinnistule Rxxxx-Txxx ja juurdepääsu kasutamise tingimused. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 477 lg 3 kohaselt ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhindub asja lahendamisel TsMS 611 peatükis sätestatust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõus juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Kohus tuvastas, et avaldaja kinnistu Rxxxx –Txxxxei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Lähim avalikult kasutatav tee on KxxxxxxxxLxxxx-Rxxxxxxxx tee nr 14127. Seega ei oma avaldaja juurdepääsu oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, täidetud on AÕS § 156 lg 1 eeldused ja avaldajal on õigus esitada nõue pääsemiseks üle võõraste kinnistute. Torma vald on teinud ettepanekud kolme erineva juurdepääsu osas. Avaldaja ise pooldas teist varianti, enamik puudutatud isikud leidis, et mõistlikud on kas teine või kolmas variant, mis suures osas küll kattuvad. Teise varinadi vastu oli kinnistu Lxxxxxx omanik Rxxxx Gxxxxx, kelle hinnangul oleks parim esimene variant. Kolmandat varianti pidas mõistlikuks ja omanikke vähim koormavaks riigimaade omaniku esindaja Jõgeva maavarem. Kohus uurinud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid ja kaalunud menetlusosaliste seiskohti, leiab, et juurdepääs tuleb määrata Torma valla poolt esitatud kolmanda variandi järgi: Avalikult Kxxxxxxx-Lxxxx-Rxxxxxxxx teelt kinnistul Vxxxxxxxxx asuvale teele ning kulgeks teed mööda kuni maaüksuseni Hxxxxxx (P 10). Edasi kulgeks juurdepääs mööda olemasolevat teed kuni maaüksuseni Vxxxxxxx (P 8) ja edasi kuni kinnistuni Lxxxxxx, kus juurdepääs kulgeks olemasolevat teed mööda kuni Kxxxxxx kinnistuni ja sel mööda kraavi serva kuni avaldaja kinnistuni Rxxxx-Txxx. Esiteks olid enamik nimetatud juurdepääsuga koormatavate kinnistute omanikke selle variandiga nõus: kinnistu Vxxxxxxxxx omanik MxxxAxxxx, kinnistu Kxxxxxx omanik AS Taanimets pidasid seda üheks paremaks variandiks, maaüksuste Hxxxxxx ja Vxxxxxxx omaniku esindaja aga kõige paremaks variandiks. Vastu sellele variandile on vaid kinnistu Lxxxxxx omanik. Avaldaja pidas seda varianti paremuselt teiseks. Kinnistul Vxxxxxxxxx ja maaüksustel Hxxxxxx ja Vxxxxxxx on maaomanike omandis olev tee, mida aga kasutavad kõik avalikult teelt n.ö tagapool olevate kinnistute ja maaüksuste omanikud, s.h ka piirnevate kinnistute Kxxx-Mxxxxx, Axxxxxx Mxxxx ja ka kinnistu Kxxxxxx omanikud ja maaüksusele Jxxxxxxx kasutaja. Ka kinnistu Lxxxxxx omanik kasutab nimetatud erateed. Ka kinnistul Lxxxxxx on tee kuni, kus pääseb kinnistule Kxxxxxx. Puudutatud isiku Rxxxx Gxxxxx esindaja väitel on ta tee rajanud ise 1990. alguses ja seda kasutab ka kinnistu Kxxxxxx omanik. Kohus ei nõustu kinnistu Lxxxxxx omaniku esindaja vastuväidetega enda kinnistul oleva tee kasutamise keelamiseks avaldajal. Kinnistu Lxxxxxx omaniku esindaja vastuväited olid ajendatud kinnistute omanike omavahelistest halbadest suhetest, väidetavast kahju tekitamisest avaldaja poolt (mille osas ei ole avaldaja vastu kohtu andmetel kahju hüvitamise nõuet esitatud) ning asjaolust, et kinnistu Lxxxxxx omanik on tee ise ehitanud. Kohus leiba, et viimane vastuväide on pahatahtlik, sest omanik ei keela teed kasutada kinnistu Kxxxxxx omanikul, kuid mingi mõjuva põhjuseta keelab selle kasutamise avaldajal. Kohus leiab, et kinnistu omanik peab oma naabreid kohtlema võrdselt ja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt võimaldama kasutada kõigil naaberkinnistute omanikul endale kuuluvat teed samadel põhimõtetel. Kinnistu Lxxxxxx omaniku väitel saab ta kinnistu Kxxxxxx omanikult tee kasutamise eest tasuna võimaluse kasutada tema masinaid. Seega toimub tee kasutamine tasu eest. Seetõttu peab kohus mõistlikuks, et kinnistu Lxxxxxx omanik peab lubama kinnistu Rxxxx-Txxxxomanikul kasutada teed samuti tasu eest. Kohus leiab, et kolmanda variandi kasutamine kahjustab koormatavate kinnistute omanike huve kõige vähem- nagu eelpool märgitud ei olnud teised kinnistute omanikud oma kinnistu koormamise vastu, Lxxxxxx kinnistu puhul aga koormaks kolmas variant kinnistut vähem kui teine variant- juurdepääs ainult üle Lxxxxxx kinnistu, ilma Kxxxxxx kinnistule põikamata. Teise variandi puhul kulgeks tee kinnistul Lxxxxxx pikemalt ja osaliselt alal, kus kinnistu Lxxxxxx omanik teed rajanud ei ole ning kraavi serva pidi kulgedes tuleks ka osa metsast kinnistul Lxxxxxx maha võtta. Metsa maha võtmisega kinnistu omanik aga ei nõustunud ja kohtu hinnangul ei ole see ka mõistlik ja põhjendatud, kui on võimalik kasutada muid variante.

Kolmas variant on küll veidi koormavam avaldajale- tal tuleb ehitada truup üle kraavi, mis jääb tema kinnistu ka Kxxxxxx kinnistu vahele. Siiski leiab kohus, et nimetatud kulud tuleb avaldajal kanda, kui ta soovib oma kinnistule juurdepääsu saada. Kuigi AÕS § 156 lubab juurdepääsu nõuda, ei välista see nõudeõigust omava isiku kulusid ja samuti seda, et tal tuleb teha teatud järeleandmisist. ta ei pruugi saada juurdepääsu just sealt, kus talle kõige meeldivam tundub. Kuna vaidlus puudutab mitmete isikute huve, kaalub kohus neid vastastikuses toimes. Käesoleva kaalumise tulemusel leidiski kohus, et juurdepääsutee mõningane pikenemine ja truubi ehitamisega seotud kulud on need mööndused, mida avaldajal tuleb teha. Esimese juurdepääsu variandi hindab kohus sobimatuks seetõttu, et suures osas kulgeks juurdepääs heinamaa-alal piki kraavi serva, kus pinnas ei pruugi olla piisavalt tugev. Puudutatud isikute selgituste kohaselt tehakse seal suvisel ajal aktiivselt maaparandustöid, mis omakorda takistaks juurdepääsu. Lisaks pääseks avaldaja selle juurdepääsuvariandi korral oma kinnistu kitsamasse ossa, mistõttu on tal metsa majandamine raskendatud ja tooks kaasa lisakulusid. Truubi ehitamine üle kraavi on aga vajalik ka kolmanda variandi puhul, mistõttu kohus seda suureks miinuseks ei pea. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab, kohus, et avaldaja kinnistule tuleb juurdepääs määrata vastavalt valla poolt esitatud kolmandale variandile. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Juurdepääsuõigus on kitsendus kinnistule, mida juurdepääsuga koormatakse. Käesoleval juhul seatakse kitsendus kohtuotsusega, avaldaja ei ole taotlenud kitsenduse kinnistusraamatusse kandmist Kohus määrab kindlaks ka juurdepääsu kasutamise tingimused. Eelkõige määrab kohus, et juurdepääsu kasutajad ei tohi kahjustada ja rikkuda juurdepääsuteed ning kahjustused parandab nende tekitaja. Iga kinnistuomanik hoiab tema kinnistul oleva juurdepääsu osa sõidetava ja tal on õigus nõuda juurdepääsu/tee rikkujalt kahjustuse kõrvaldamist. Kahjustused tuleb dokumenteerida fotodena (millel on nähtav kuupäev). Kinnistu omanik ja kahjustaja peavad püüdma rikkumise kõrvaldada kokkuleppel. Juhul kui rikkuja ei ole ühe kuu jooksul kahjustusi kõrvaldanud, on kinnistu omanikul õigus teha seda ise ja nõuda kulude hüvitamist: kulude kohta peab kinnistu omanik võtma kuludokumendid. Kohus leiab, et arvestades juurdepääsu kasutamise eesmärki avaldaja poolt, asjaolu, et juurdepääs üle Kxxxxxx kinnistu kulgeb siiski mitte mööda teerajatist, mistõttu on võimalik pinnase liigniiskuse tõttu kinnistu kahjustamine, samuti teede lagunemise ajal teede kahjustamine, tuleb piidata juurdepääsu ajaliselt: juurdepääs üle Kxxxxxx kinnistu on igal ajal lubatud jalgsi. Sõidukitega on juurdepääs lubatud kevad-suvisel ajal maapinna piisava kuivuse juures (eeldatavalt periood 01.mai-01.oktoober) ja talvel, kui pinnas on läbi külmunud (eeldatavalt perioodil 15.detsember-01.märts). Juurdepääs tuleb määrata tähtajatult. Kinnistute kasutamise eest nõudis tasu vaid kinnistu Lxxxxxx omanik Rxxxx Gxxxxx - ta palus juhul, kui juurdepääs määratakse üle tema kinnistu mõista avaldajalt ühekordse maksena välja pool tee ehitamise kuludest. Tee ehitamise kulud olid avaldaja väite kohaselt 32 000 krooni, millest pool oleks sel juhul 16 000 krooni ehk 1020 krooni. Kulude tegemist puudutatud isik ei tõendanud. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt rajas ta tee 1990-date aastate alguses. Avaldaja oli nõus tasuma juurdepääsu kasutamise eest 100 eurot aastas juhul kui juurdepääs määratakse valla esitatud teise variandi kohaselt. Juhul kui kohus määrab kolmanda variandi, palus avaldaja tasu suurust kaaluda, sest nimetatud juurdepääsuga kaasnevad avaldajal lisakulud-

juurdepääs pikeneb ja rajada tuleb truup. Kinnistu Lxxxxxx kasutuskoormus aga väheneks oluliselt- kasutataks vaid juba olemasolevat teed. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et avaldajal tuleb tasuda juurdepääsu kasutuse eest kinnistu Lxxxxxx omanikule tasu iga-aastaselt 80 eurot. Kohus ei nõustu Rxxxx Gxxxxx esindaja käsitlusega, et avaldaja peab kandma poole tee rajamise kuludest. Esiteks on tee ajatud juba 1990.date aastate algupoole, seega on kinnistu omanik ise kasutanud seda vähemalt 15 aastat, mistõttu on ta ise saanud rajamise kulud suures osas ära tarbida hüvena, et saab teed kasutada (tee on end nii-öelda tasa teeninud). Teiseks kasutab teed ka Kxxxxxx kinnistu omanik oma kinnistule pääsemiseks ja kuigi tasuna on Lxxxxxx kinnistu omanikul võimalus kasutada tehnikat, ei ole saadav kasu aasta kohta eeldatavalt sellises suurusjärgus nagu soovib avaldajalt tasuna Rxxxx Gxxxxx esindaja. Kolmandaks kasutab avaldaja kolmanda variandi puhul kinnistul Lxxxxxx olevat teed vaid osaliselt ja määratav summa on kohtu hinnangul optimaalne sellise kasutuse eest. Lisaks on avaldajal ka eelpool märgitud kohustus teed mitte rikkuda ja kõrvaldada rikkumised omal kulul, mistõttu muid lisakulusid ei teki. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Puudutatud isiku Rxxxx Gxxxxxxesindaja esitas taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks summas 209.79 eurot, millest 184.07 eurot on kulud õigusabile ja 25.72 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Puudutud isik palus kulud välja mõista avaldajalt. Teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude välja mõistmiseks. Avaldaja on tasunud riigilõivu asja menetlusse võtmisel 1000 krooni s.o 63.91 eurot. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuludeks on vastavalt TsMS 144 p 1kohselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on käesolevalt kohtukuludeks avaldaja ja puudutatud isiku tasutud riigilõivud ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jagada järgmiselt: avaldaja tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda, puudutud isiku poolt tasutud riigilõiv määruskaebuselt jätta puudutatud isiku kanda. Seda põhjusel, et määruskaebuse esitamine oli puudutatud isiku mitte aga avaldaja huvides ja kohus ei lahendanud vaidlust lõpptulemusel oluliselt erinevalt esimesest maakohtu lahendis määratustseega ei saavutanud puudutatud isik olulisel määral eesmärki, mida ta soovis määruskaebusega saavutada, .so vältida täielikult enda kinnistu kasutamist juurdepääsuks avaldaja kinnistule. Puudutatud isiku õigusabikulud jätab kohus avaldaja ja puudutatud isiku kanda võrdsetes osades. Seda põhjusel, et lahend on lõpptulemusel avaldaja huvides, sest lahendab temal oleva juurdepääsuküsimuse. Samas jätab kohus osa õigusabikulusid puudutatud isiku kanda, sest vaidlus on üldse tekkinud tema põhjendamatult jäiga vastuseisu tõttu just avaldajal juurdepääsu võimaldamiseks üle oma kinnistu. Kuna kohus fikseeris juurdepääsu tingimused, millest avaldaja nüüd juurdepääsu kasutades peab juhinduma, on lahend tehtud ka puudutatud isiku huvides. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.