Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista alusetult saadu summas 5015 krooni ja viivise. Hagiavalduse ja lisade kohaselt rahuldas Lõuna Inspektsiooni TVK 20.01.2010 otsusega töövaidlusasjas Mxxxxx Hxxxx avalduse hageja vastu osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja vähem arvestatud ja makstud töötasu summas 15 152 krooni, millest 8700 krooni viivitamatu täitmisega. Välja mõisteti ka vähem arvestatud puhkusetasu ja koondamise hüvitis 6382 krooni ja lõpparvelt kinni peetud 2452 krooni. AS Kaltsiit kandis nimetatud otsuse viivitamatu täitmise kohustuse katteks kostjale 6680 krooni (8700 krooni miinus maksud). Hageja taotlusel vaadati töövaidlus läbi hagimenetluses ja kohus muutis 24.08.2010.a otsusega töövaidluskomisjoni otsust: hagejalt mõisteti kostja kasuks välja koondamishüvitis 2150 krooni ja muus osas jäeti kostja nõuded hageja vastu rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus jõustus 20.10.2010.a. Välja mõistetud summalt kuulub Mxxxxx Hxxxxxx välja maksmisele 1665 krooni (2150 miinus tulumaks 442 krooni ja kogumispension 43 krooni). Hageja esitas kostjale 21.10.2010.a nõude, milles tegi ettepaneku tasaarveldada töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamatult täidetud ja kohtuotsuse alusel kostja kasuks välja mõistetud summad ning esitas nõude enamtasutud summa tagastamiseks. Kostja ei ole kirjalikule nõudele vastanud ja telefonivestluses keeldus summat tagastamast. Hageja leidis, et kostja on alusetult rikastunud ja palus temalt välja mõista 5015 krooni VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 alusel. Kohtuotsuse alusel on langenud ära töövaidluskomisjoni otsusest tulenev kohustus ja seetõttu on kostja alusetult saanud 6680 krooni. Kuna kohtuotsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 2150 krooni brutos, millest kostjal on õigus kätte saada 1665 krooni, on hageja hinnangul õiglane nõuded tasaarveldada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusest tulenevas määras. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 21.10.2010.a. seisuga 14.12.2010.a oli viivise suuruseks 60.68 krooni s.o viisis nõudelt 5015 krooni. Hageja palus mõista välja viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja selgitas kostja vastuväidetele, et käesolevas menetluses ei oma tähtsust TVK menetluses esitatus seisukohad ja nõue on esitatud alusel, kus viivitamata täitmisena tasutud summa 8700 krooni bruto tasumise kohustus (alus) on ära langenud ja hageja nõuab alusetult saadu tagastamist. Hageja märkis siiski, et tunnistas töövaidluskomisjonis vaid 15 559 krooni suurust nõuet. Kuna asjas on tehtud lõplik kohtulahend, on kostja seisukoht, et tal on mingi nõue veel 5049 kroonile, põhjendamatu. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus selle rahuldada: põhinõue 320.52 eurot ja viivis kohtuistugi toimumise seisuga 12.62 eurot, kusjuures viivise palus hageja välja mõista kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et kohtuotsuses puudub märge selle kohta, et kostjal oleks kohustus tagasi maksta tööandjale midagi enammakstut või et muus osas jääb nõue rahuldamata. Kohtuotsuses on välja toodud osa hagi rahuldamisele kuuluvast nõudest ja eraldi osa rahuldamata jäetud nõudest. Kostja leidis, et hoopis hageja on kohustatud talle tasuma veel töötasu summas 5049 krooni. Kostja põhjendas oma seisukohta sellega, et AS Kaltsiit tunnistas töövaidlusmenetluses töötasu nõuet summas 18 893 krooni ja

koondamishüvitise summas 2150 krooni. Hageja tasus kostjale enne töövaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemist töötasu 13843 krooni ja ühe kuu koondamishüvitise 2150 krooni. Pärast töövaidluskomisjoni otsust tasus hageja kostjale 28.01.2010 otsusega viivitamatult täidetavas tunnistatud summa 6680 krooni. Tasaarvelduse ettepanekule kostja vastu ei vaielnud leidis, et tasaarveldada tuleks hageja nõue 6680 krooni kostja nõuetega 2150 krooni (kohtuotsuse lausel) ja 5049 krooni (hageja TVK-s omaksvõetu alusel). Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu täies ulatuses, kuna nõue on suurem kui TVK otsuses kokku on. Ta selgitas, et töövaidluskomisjoni otsuses olevate summade liitmisel on summa 39 979 krooni. Hageja nõude lisamisel see summa juba ületatakse. Hageja ei ole summat 8700 krooni TVK-s nõudnud. Kostja leidis, et ta ei ole nagunii saanud 15 152 krooni, milleks tal oli õigus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle, et hageja on tasunud kostjale TVK 20.01.2010.a poolt töövaidlusasjas 22/5164-2009 tehtud otsuse alusel 6680 krooni s.o otsusega viivitamatult täidetavaks tunnistatud 8700 krooni miinus maksud (t lk 8). Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus on eelnimetatud töövaidlusasjas 9.2-2/5164-2009 teinud hagimenetluses otsuse 24.08.2010 (t lk 9-14), mis on jõustunud 20.10.2010.a. Nimetatud ostus muutis oluliselt töövaidluskomisjoni otsust ja kostjale mõisteti kohtuotsuse alusel välja vaid koondamisest vähem teatatud aja eest hüvitis 2150 krooni (bruto) ning muus osas jäeti kõik kostja nõuded hageja vastu rahuldamata. Seega oli hageja tasunud kostjale 6680 krooni TVK otsuse alusel, mis hiljem kohtu poolt oluliselt muudeti- sisuliselt tühistas kohus TVK otsuses olevad korraldused. Töövaidlusasja lõpliku seisu kohaselt oli hagejal kohustus tasuda kostjale vaid 2150 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1027 peab isik 52.-s peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas asjas on kohustus, mille täitmiseks hageja kostjale raha üle kandis, hiljem ära langenud (TVK otsus muudetud) ja kostjal on kohustatud saadu hagejale tagastada. Seega on hageja nõue 6680 krooni s.o 426.93 euro nõudes põhjendatud. Kohus märgib, et kostja vastuväited alusetult saadu välja nõudmise nõudele olid asjasse mittepuuduvad ja eksitavad: kohus ei saa läbi vaadata sisuliselt töövaidlusasja, sest selles on lahend jõustunud. Käesoleva vaidluse lahjendamisel lähtub kohus jõustunud kohtuotsusest. Täiesti kohatud olid kostja arvutuskäigud, millega ta põhjendas oma väidet, et hageja on temalt 8700 krooni juba saanud ning väidet et hageja nõue ületab TVK otsuses hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summade kogusumma. Nimetatud kostja väidetel puudub õiguslik alus ja loogika, mistõttu kohus ei saa neid nõude hindamisel sisuliselt arvestada. Kohus märgib vaid, et TVK otsusega kostja kasuks välja mõistetud summadel ei ole asjas enam tähtust, kuna TVK otsus on muudetud kohtu 24.08.2010.a otsusega. TVK otsusel on tähtsust vaid sel määral, et nimetatud otsus oli hagejalt kostjale ülekande tegemise ajal väljamakse tegemise aluseks. Hageja on esitanud taotluse enda nõude tasaarveldamiseks kostjal tema vastu oleva nõudega.

VÕS § 197 lg 1 sätestab: kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus tuvastas, et kostjal on tulenevalt Tartu Maakohtu 24.08.2010.a otsusest hageja vastu nõue 2150 krooni (bruto). Hageja ja kostja kinnitusel ei ole hageja nimetatud summat eraldi kostjale tasunud. Hageja soovib nimetatud nõude tasaarveldada. Kostja ei ole tasaarveldamisele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tasaarveldustehing on põhjendatud ja mõlema poole huvides- nii saavad mõlemad tehingute pooled lihtsamalt oma nõude kas osaliselt või täielikult rahuldatud. Kohus leiab, et kostja nõue hageja vastu summas 1665 krooni (brutos, 1665 krooni netos) tuleb tasaarveldada hageja nõudega 6680 krooni, mille põhjendatust kohus eelpool käsitles. Seega on kostjal hagejale vaja tagastada alusetult saadus summast veel 5015 krooni s.o 320.52 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivist hakatakse arvestama nõude sissenõutavaks muutumisest. Käesolev nõue muutus sissenõutavaks Tartu Maakohtu 24.08.2010 otsuse jõustumisele järgnevast päevast s.o 21.10.2010.a. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud kohtuistungi toimumise seisuga 11.04.2011.a viivise suuruseks 12.62 eurot. Kohus, võttes aluseks hageja esitatud andmed: viivitus 173 päeva ja viivise päevamäär 0.022%, so 0.07 eurot päevas, leiab, et hageja arvutuses on viga- õigeks viivise suuruseks on 12.11 eurot. Kohus arvestas perioodil 11.04.2011-02.05.2011 viiviste suuruseks 1.54 eurot, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kokku on viivis otsuse tegemise päeva seisuga seega 13.65 eurot. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 1200 krooni ja kandnud ka õigusabikulusid 2400 krooni (t lk 18-20). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.