Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus 01. juulil 2008 AS Kirjastus Elmatar valduses olevates laoruumides aadressil Betooni 9 Tartu veeavarii, mille käigus said kahjustada kostjale kuuluvad raamatud. Kostja esitas hagejale 09.07.2008 koostatud arvelevõtmise-mahakandmise akti nr 13, milles on loetletud seoses veeuputusega maha kandmisele kuuluvad kaubad. Hageja ja kostja vahel on 18.04.2008 sõlmitud varakindlustuse leping. Hageja tasus kindlustuslepingu alusel kostjale kindlustushüvitist summas 281 297 krooni ning võttis raamatud enda valdusesse. Omavastutus summas 5 000 krooni jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja esindajate poolt 03.12.2008 läbiviidud ülevaatusel selgus, et hageja poolt hüvitatud raamatud on suures osas kahjustamata. Samuti ilmnes, et ülevõetud raamatute nimistu ning arv erinevad kostja poolt 09.07.2008 koostatud arvelevõtmise-mahakandmise aktist nr 13. 03.12.2008 toimunud ülevaatusel avati kõik kolmel alusel olnud raamatupakkide pakendid ning vaadati eraldi läbi kõik raamatud. Ülevaatuse tulemused fikseeriti aktis ning selle kohaselt oleks kindlustusandjal olnud kohustus tasuda hüvitist kahjustunud eksemplaride eest summas 46 254 krooni (kogukahju 51 254 krooni miinus omavastutus 5 000 krooni). Võttes arvesse ülevaatuse tulemusi, tasus hageja kostjale alusetult kindlustushüvitist summas 235 043 krooni. Hageja esitas 10.12.2008 kostjale tagasinõude enammakstud kindlustushüvitise summas 235 043 krooni tagastamiseks ning kahjustamata raamatute üleandmiseks, viidates kindlustuslepingu üldtingimuste punktile 40.7. Kostja ei nõustunud nõudega, pidades seda alusetuks ega leppinud hagejaga kokku kahjustamata raamatute kostjale tagastamisega seonduvat. Hageja on pärast kostjale tagasinõude esitamist realiseerinud talle kuulunud raamatuid 17 491 krooni eest. Kohtumenetluse käigus määratud ekspert on oma arvamuses märkinud, et kahjustusi on veel 33-l hoiustatud raamatul, millest kahel esines tootmispraak. Hageja luges ka nende kahjustatud raamatute eest makstud hüvitise põhjendatuks ning vähendas nõuet veel 2 822 krooni (180.36 euro) võrra. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult tasutud kindlustushüvitis summas 214 730 krooni ja riigilõiv 22 500 krooni. Hageja rõhutab, et soovib kahjustamata raamatud tagastada kostjale enammakstud kindlustushüvitise tagastamisel. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja poolt kostjalt vastuvõetud ja hoiustatud raamatud on moraalselt vananenud hageja tegevusetuse tõttu, so asjaolu tõttu, et hageja viivitas mitu kuud tegeliku kahjusuuruse kindlakstegemisega. Raamatud olid trükitud aastatel 2002 kuni 2008, hageja tegevusetusest võib rääkida ainult ajavahemikus juuli kuni detsember 2008. . Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kindlustusjuhtumi väidetava valekäsitluse eest on vastutavad Salva kindlustuse töötajad, kes jätsid kindlustushüvitise aluseks oleva kindlustusjuhtumi suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud asjaolud selgitamata või tegid seda puudulikult või ekslikult. Kostjale jääb mõistetamatuks, kuidas saadi kahjude kindlakstegemisel sellises määras eksida. Kuna kostja teab, millises seisukorras raamatud avariijärgselt olid, siis ei saa kirjastus nõustuda kindlustuse nõudega praeguse hetke seisuga. Veedefektsed raamatud on igale asjatundjale palja silmaga näha ja käega tunda. Lokkivad leheservad, karestunud kaas, lahtilöönud kaanepapp, kokkukleepunud lehed – see on kaup, mis on kaotanud oma esialgse kvaliteedi ja seega on see riknenud. Kui pool raamatut on loetav, siis ei saa öelda, et raamat on säilitanud poole oma väärtusest. Hageja väide alusetust rikastumisest on kostja arvates küündimatu, sest tegemist oli kindlustusjuhtumi puhul riknenud kauba väärtuse hüvitamisega. Tegemist on Salva kindlustuse enese poolt loodud eelsoodumusega. Riknenud kauba olemasolu möönsid Salva kindlustuse eksperdid. Kostja ei saa vastutada Salva töötajate ebakompetentsuse ega tööülesannete täitmata jätmise või hoolimatuse eest. Kostja ei ole esitanud pahatahtlikke andmeid ega kuidagi eksitanud hagejat ebapädevate, kallutatud, ebaõigete ega valeandmetega. Kostja esindajatele ei

võimaldatud viimase ülevaatuse juures viibida. Seega ei saa pidada Salva kindlustuse viimast hinnangut õiguspäraseks ega legitiimseks. Mõni aeg pärast kahjuhüvitise väljamaksmist tehti riknenud kauba uus ülevaatus, mille käigus selgus, et osa raamatuid oli valesti dokumenteeritud, mille vahesumma kostja ka tasus 12.09.2009 summas 4 800 krooni, saades aru ilmsest eksimusest. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud kontrollima raamatute seisukorda, et kahju suurus tuvastada. Kahju suurus oli õigesti hinnatud väljamakse tegemise hetkega. Ja kui see summa ei olnud õige, siis on see hageja äririsk, kui ta võtab tööle isikuid, kes ei täida neile ettenähtud kohustusi. Kindlustusvõtja töötajatel oli õigus kutsuda eksperte, kui ende endi kogemused on napid. Hageja käes olevad raamatud on moraalselt vananenud. Neid ei ole enam võimalik normaalse hinnaga realiseerida. Jõulude aegne müük on ca 30 % aastasest müügimahust, möödunud on kolmed jõulud. Raamatute hoiustamine laos ei ole toimunud nõutaval temperatuuri- ja niiskusrežiimil. Raamatud on kahjustatud. Hageja peab ise vastutama tema tekitatud olukorra eest. Hageja on saanud raamatud enda omandusse ning ei ole menetluse käigus viidanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes ta nõuab kostjalt raha tagastamist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ajal, mil raamatud on olnud hageja omandis, on ta realiseerinud „temale kuuluvaid raamatuid“ 17 491 krooni eest, käitudes seega omanikuna. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping perioodil 20. aprill 2008 kuni 19. aprill 2009. a, mida tõendab ka kohtule esitatud varakindlustuse poliis (tl 9-10). Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Salva Kindlustuse AS varakindlustuse üldtingimused (tl 11-16) Üheks kindlustusobjektiks oli kostjale kuuluv kaup, mis asus laohoones aadressil Betooni 9 Tartu. Kindlustusjuhtum toimus 01. juulil 2008. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hagiavalduse kohaselt eksis hageja kahjukäsitluse käigus kahju ulatuse kindlakstegemisel ning hüvitist tasuti ka kahjustamata vara eest. Hageja esindajate poolt 03.12.2008 läbiviidud ülevaatusel selgus, et hageja poolt hüvitatud ning viimase omandisse tulnud raamatud on suures osas kahjustamata. Samuti ilmnes, et ülevõetud raamatute nimistu ning arv erinevad kostja poolt 09.12.2008 koostatud arvelevõtmise-mahakandmise aktist nr. 13. Hageja on oma hagiavalduses viidanud kindlustuslepingu üldtingimuste punktile 40.7 (tl 15), mille kohaselt kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, siis kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist. VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Vastavalt VÕS §-le 477 kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Nimetatud sätetest tuleneb, et kindlustusandja poolt makstav hüvitis peab asetama kindlustusvõtja samasugusesse varalisse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud, s.t kindlustusandja täitmise kohustus piirdub kahju tegeliku suurusega ning kindlustusvõtja ei tohi kindlustusjuhtumi toimumise tulemusel alusetult rikastuda. Kindlustusjuhtumi tõttu kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldisest eesmärgist (VÕS § 127 lg 1). Eelmärgitud sätetega on kooskõlas üldtingimuste punkt

40.7, mille kohaselt kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, siis kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist. Vastavalt VÕS § 489 lg-le 1 kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta kindlustusvõtjat, et kindlustusandja ei viivitaks ülemäära kahju kindlakstegemisega, kuid ei välista enammakstud hüvitise tagasinõudmist, kui ilmneb, et kindlustushüvitust on makstud enam, kui on kahju tegelik suurus. Kahju tegeliku suuruse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi. Eksperdiks määratud Kalle Kolt esitas kohtule 27.12.2010 ekspertarvamuse, mille kohaselt tema vaatas üle Tallinnas Peterburi tee 34 asuvas laohoones hoiustatud raamatud. Ekspertiisiks esitati 3461 ühikut, millest veekahjustus oli tuvastatav 7-l raamatul. Muid kahjustusi esines 26-l raamatul. Ekspertiisiks esitatud raamatud olid tavapärases seisukorras, ekspertiisi käigus tuvastatud 3428 müügikõlblikku raamatut on võimalik turustada tavapärastel tingimustel. Hoiutingimused laos on tavapärased. 22.03.2011 toimunud kohtuistungil ärakuulatuna jäi K. Kolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtade juurde. Ekspert avaldas seisukohta, et moraalselt vananenud võib raamat olla juba kahe kuu möödumisel selle trükkimisest, pehmekaanelise juturaamatu puhul võib moraalne vananemine olla toimunud juba ühe kuu möödumisel. Erandiks on ainut teatmeteosed, mille müügiaeg võib olla oluliselt pikem. Kohtuistungil 22.03.2011 nõustus kostja esindaja A. Murutar hageja esindaja väidetega, et kahju hüvitamiseks esitatud aktis loetletud raamatud olid trükitud alates 2002. aastast, värskeimad olid „Pintselsabad“ 2008 a kevadel tehtud kordustrükist. Hageja vähendas eksperdiarvamuse alusel oma nõuet veel 2822 krooni (180.36 euro) võrra, jäädes 214 730 krooni suuruse summa väljamõistmise nõude juurde. Kohus on seisukohal, et pärast hageja poolt 10.12.2008 esitatud tagasinõude saamist oli kostja kohustatud VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel ning üldtingimuste punkt 40.7 kohaselt põhjendamatult makstud hüvitise tagastama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjal ei tekkinud veeavarii tagajärjel sellises ulatuses kahju, mis on hüvitatud hageja poolt. Enamsaadud kahjuhüvitus tuleb tagastada. Kostja vastuväide omandiõiguse üleandmise kohta ei ole seadusega kooskõlas. Poolte vaheline õigussuhe põhineb kindlustuslepingul, mitte müügilepingul. Hageja ei ostnud kostjalt raamatuid, vaid hüvitas kindlustusjuhtumi toimumise tõttu esialgselt kindlaksmääratud kahju. Kui tegelik kahju suurus oli väiksem, tuleb kostjal enamsaadud kindlustushüvitis tagastada alusetu rikastumise tõttu. Kindlustushüvitise saamise alus langes ära, kui tuvastati raamatute müügikõlbulikkus. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on menetluse käigus vähendanud nõuet ebaoluliselt: 2822 krooni võrra. Hagi rahuldatakse 98,7 % ulatuses võrreldes hagi kohtusse esitamise ajal nõutud summaga. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.