Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht

AS C esitas 15.02.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik alustas tegevust 2006a aprillist. Võlgniku tegevuseks oli Kurna külas Rae vallas meeldiva ajaveetmisvõimaluse pakkumine koos kvaliteetse toidu ja majutusega. Ettevõte arenes hästi. Alates 2008a-st algasid majandusraskused ning võlgnik hakkas kaotama kliente. Turistide vool vähenes. Võlgniku Moskva partnerid pidasid küll läbirääkimisi võlgniku väljaostmiseks, kuid hiljem loobusid. Võlgnikul vara ei ole, kohustusi on 15 761 441 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. 21.02.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Esitamata on 2009a majandusaasta aruanne. Maksudeklaratsioonid on esitatud. Halduri arvamuse kohaselt on võlgnik viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku omakapital oli juba 2008a-l väiksem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu tulnuks juhatusel esitada pankrotiavaldus hiljemalt 20.07.2009. Võlgniku juhatus on tõenäoliselt toime pannud karistusseadustiku (KarS) § 385’ sätestatud süüteo. Juhatus võis toime panna ka KarS § 380 sätestatud süüteo aktsionäride koosoleku kokkukutsumata jätmisega. Erakorraline aktsionäride üldkoosolek pidanuks olema kokku kutsutud hiljemalt 30.06.2009. Eeltoodu võib olla käsitletav ka raske juhtimisveana. Samas ei põhjustanud antud tegevus iseenesest võlgniku maksejõuetust. Haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi summas 1 159 370,07 eurot. Käesoleval hetkel puudub igasugust rahalist väärtust oma vara. Arveldusarvetel on 8,35 eurot ja võlgnikule kuulub väärtusetu sõiduk. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. 21.03.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 1 917 eurot. Võlgnik nõustus ajutise halduri arvamusega. 25.03.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 1 917 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 25.03.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul reaalset vara ei ole. Võlgnikul on kohustusi 1 159 370,07 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Menetluse käigus ei ole haldur selgelt tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo

tunnustega teo toimepanemist, mis põhjustanuks maksejõuetuse tekkimise. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kui haldur siiski tuvastab kuriteotunnustega teo olemasolu, tuleb sellest teavitada prokuratuuri PankrS § 28 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 22 tunni eest 1 386 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 457,38 eurot, millest riigi vahenditest kuulub hüvitamisele 397 eurot (sisaldab tulumaksu), millele lisandub 33% sotsiaalmaks 131,01 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 63 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 386 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks. PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub riigi vahenditest hüvitamisele halduri tasu 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), sest pankrotivarast ei jätku vajalikuks väljamakseks ning kohtu deposiiti ei ole nõutavat summat tasutud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.