2-11-6144/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Kindlaid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutise halduri aruandes välja toodud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri poolt aruandes ja kohtuistungil antud hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 2008. aasta lõpul. Ajutise halduri poolt esitatud andmetel on 2005.-2007. aastate majandustegevuse tulemiks olnud kasum. Alates 2008. aastast ei ole võlgnik majandusaasta aruandeid ei äriregistrile ega ajutisele haldurile esitatud, arvatavasti ei ole neid ka koostatud. Ajutine haldur märgib, et 15.02.2011 seisuga koostatud bilansist nähtuvalt on mingi majandustegevus siiski toimunud, sest võlgu olevatest riigimaksudest nähtub, et ettevõttes on makstud töötasusid, millelt arvestatud maksud on jäetud tasumata. Eeltoodut kinnitab ka fakt, et 22.10.2008 on juhatuse liige KG sõlminud laenulepingu, millega võlgnik andis GK OÜ-le 800 000 krooni laenu, kusjuures nii laenuandja kui laenusaaja juhatuse liikmeks oli KG. Laenu tagasi makstud ei ole, laenulepingu kohaselt kuulub 500 000 krooni tasaarveldamisele lepingu sõlmimisest kuni 2013.a maikuuni laenusaajale kuuluva büroopinna, masinate ja muu vara kasutamise tasuga. Ajutise halduri arvates viitab majandusaasta aruannete mittekoostamine tavapärase majandustegevuse puudumisele, millest tulenevalt ei saanud olla ka vajadust büroopindade, laenulepingu p 1.2. märgitud masinate jm vara järele. Haldur märgib, et laenulepingus viidatud lisa 1 ajutisele haldurile esitatud ei ole ning likvideerija hinnangul on nõue GK vastu lootusetu, kuna äriühing olevat sundlikvideerimisel. Ajutise halduri järeldused - võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi, majandustegevust ei toimu, ettevõttel igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutine halduri arvates avalduvad võlgniku juhtkonna tegevuses rasked juhtimisvead ja võimalik, et on tegemist ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega, kuid lõpliku hinnangu

Tsiviilasi nr 2-11-6144 sellele saab anda alles pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur märgib, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seetõttu tuleks pankrotimenetluse jätkamiseks ja menetluse raugemise vältimiseks nõuda kohtu deposiiti 3 200 eurot. Tiina Mitt palub välja mõista ajutise halduri tasu 768 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulud summas 12 eurot (büroo-, side-, paljunduste, transpordi jm kulud). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid GR OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse lisaks üldisest majanduslangusest tulenevatele põhjustele juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead, mis seisnesid raamatupidamise nõuetele mittevastavas korraldamises, maksude mittetasumises ja

Tsiviilasi nr 2-11-6144 GK OÜ-ga võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimises. 21.03.2011 kohtuistungil võlgniku likvideerija poolt avaldatud arvamuse järgi on maksejõuetuse põhjuseks klientide vähesus ja klientide poolt arvete mittetasumine. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme KG’i (isikukood XXX) poolt majandusaasta aruannete mitteesitamist (ja senistel andmetel ka mittekoostamist) ja juhatuse liikme poolt GK OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks on samuti KG(isikukood XXX) võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimist pidada raskeks juhtimisveaks – ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et laenu andmisega muutus äriühing maksejõuetuks. Ajutise halduri arvates võib olla tegemist ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega, kuid lõpliku hinnangu sellele saaks anda alles pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning klientide vähesus ja klientide poolt haldusteenusest loobumine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt ei ole GR OÜ (likvideerimisel, juhatuse liige 24.10.2005-13.01.2010 KG, isikukood XXX) ega GK OÜ (praeguse ärinimega PKOÜ, registrikood XXX) juhatuse liikmeks alates registrisse kandmisest 23.10.2000 kuni käesoleva ajani KG(isikukood XXX) esitanud registriosakonnale pärast 2007. aastat ühtegi majandusaasta aruannet, mistõttu on kohtu poolt nende äriühingute kohta korduvalt koostatud aruandetrahvi määrused ja hoiatusmäärused registrist kustutamiseks. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse ja jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri aruandest nähtub, et haldurile ei ole esitatud 2008.-2010. aastate majandusaasta aruandeid, kõiki raamatupidamise algdokumente ja laenulepingu lisa, seega puuduvad võlgniku dokumendid, millest tulenevalt puudub võimalus analüüsida vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tegemist KG’i raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Ajutise halduri andmetel GR OÜ’l (likvideerimisel) reaalne vara puudub, nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tõenäosuses likvideerija kahtleb, on summas 1 981,90 eurot (31 010 krooni), võlgu on 32 521 euro (508 847 krooni) ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras GR OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 200 eurot ning tegi 23.03.2011 määruses ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda see summa kohtu deposiiti. Kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2011. Seisuga 15.04.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et GR OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud GR OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. GR OÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tiina Mitt on kohtule 21.03.2011 esitanud GR OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8 tundi