Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-6986 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 21.02.2011 esitas P OÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 07.03.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Hillar V’i. 07.04.2011 esitas Hillar V ajutise halduri aruande. 13.04.2011 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku üldiseloomustus P OÜ on registrisse kantud 23.08.2005, asutamisel ja kuni 13.08.2010 oli äriühingu ärinimeks ETOÜ, osakapitali suurus on 40 000 krooni. 23.08.2005 kuni 09.08.2010 oli juhatuse liikmeks AV(isikukood XXX). Alates augustist 2006.a on ainuosanik ja juhatuse liige on TR(isikukood XXX). Äriühing tegeles tööriistade ja rauakaupade hulgimüügiga. Kuni 2008. majandusaastani tegutses äriühing kasumlikult, 2008.a langes müügikäive oluliselt aasta lõpetati 134 644 krooni suuruse kahjumiga. 2009. majandusaasta aruannet ei ole juhatus registripidajale ega ajutisele pankrotihaldurile esitanud. 2010. majandusaasta käibeandmikest ja kasumiaruandest ilmneb, et äriühingul on olnud ajavahemikul 01.01.2010.a. kuni 27.03.2010.a. müügitulu 101 422 krooni. Seisuga 7.03.2011 oli omakapital kokku -41 260 krooni. Võlgniku vara Ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul järgmine vara:

2-11-6986 Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnikul tekkisid likviidsusprobleemid alates 2008. majandusaasta lõpust, mil müügitulu langes oluliselt - 2 883 275 kroonilt 910 149 kroonini. Kuigi äriühingul õnnestus müügikäibe langusega samaaegselt vähendada ka tegevuskulusid, ei olnud see siiski piisav ning äriühingu kahjumiks kujunes 134 644 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et P OÜ püsiv maksejõuetus saabus 2009.a kevadel, kui 2008. majandusaasta müügikäibe langusest tingituna äriühingu juhtkond alustas sisuliselt äriühingu tegevuse lõpetamist. 2009. ja 2010. aastate müügitulu moodustas pigem majandustegevuse lõpetamisega seotud müük ning mõningad juhuslikud müügid. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et äriühing muutus maksejõuetuks 2009.a mais, kui liisinguandjal tekkis liisingueseme müügikahju nõudeõigus ning lähtudes olemasolevatest materjalidest nimetatud kohustuse ja teiste kohustuste täitmiseks mais 2009 äriühingul enam vara ei olnud. Seoses majandustegevuse lõpetamisega on äriühingu juhatus 2009.a veebruaris tagastanud ennetähtaegselt liisinguandjale äriühingu kasutuses olnud sõiduki. Liisinguandja võõrandas liisinglepingu esemeks oleva vara mais 2009 (vastavalt Maateeameti registrile) ning selle müügikahjum moodustas ligikaudu 65 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on esitanud pankrotiavalduse tähtaegselt: kuigi äriühing muutus maksejõuetuks 2009.a mais, siis äriühing sai teada liisinguandja kahjunõudest alles 2011.a alguses koos hagimaterjalidega, peale mida on esitatud ka koheselt pankrotiavaldus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tinginud käibe olulisest kukkumisest 2008. majandusaastal, mis tingis järk-järgulise majandustegevuse seiskumise. Püsiv maksejõuetuks saabus 2009.a mais. Ajutine haldur märgib, et olemasoleva informatsiooni alusel ei ole tegemist raskete juhtimisvigadega Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Hillar V välja mõista võlgnikult riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 850 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja ajutise halduri kulud 78 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades, et võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, palub ajutine haldur tasu osaliselt, summas 397 eurot, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

2-11-6986 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri andmetel on P OÜ’l kohustusi 4 887,51 euro ulatuses, kuid vara vaid 71,02 eurot ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 13.04.2011 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Kohus leiab, et P OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Hillar V on kohtule esitanud P OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 10 tundi, tunnihinnaga 85 eurot, s.h: pankrotiavalduse aluseks olevate andmetega tutvumine, päringute tegemine, järelpäringute ja muu informatsiooni analüüs, kohtumine võlgnikuga, ajutise halduri aruande koostamine, lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine ja kohtuistungil osalemine. Hillar V on teinud kulutusi: tasulistele päringutele, büroo-, transpordi- ja sideteenustele kogusummas 78 eurot (lisandub käibemaks 15,60 eurot). Võlgnik ei ole 13.04.2011 kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste summa on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb võlgnikult välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb nimetatud summa kanda Hillar V’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.