D.R. hagi OÜ Advokaadibüroo S.M. vastu 4584 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
292.94 eurot (4584 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): D.R.
esindajad
(isikukood: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 22. septembri 2010 otsus
Vastustaja (kostja): OÜ Advokaadibüroo S.M. (registrikood: 10134581), vandeadvokaat Ann Saar Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. septembri 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta D. R. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
D. R. esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Advokaadibüroo S.M. vastu põhivõla 4 584 krooni väljamõistmiseks. OÜ Advokaadibüroo S.M. vaidles maksukäsu kiirmenetluse avaldusele vastu. Maksukäsu kiirmenetluse avaldus edastati menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga Advokaadibüroo S.M. õigusteenuse lepingu, millega hageja volitas vandeadvokaat S.M. koostama kaebuse Eesti Vabariigi siseministrile. 24.03.2008 tutvus hageja koostatud avaldusega ning esitas sealjuures kohe pretensioone ja palus teha parandusi, kuid kaebuse täielik parandamine osutus võimatuks ning hageja võttis selle vastu, et kodus rahulikult uurida. Kaebust uurides jõudis hageja järeldusele, et vandeadvokaat S.M. on kaebuse koostanud hageja huve kahjustavalt ning seetõttu ei olnud võimalik kaebust ka siseministrile edastada. 14.04.2008 teavitas hageja Eesti Advokatuuri Aukohust vandeadvokaat S.M. tegevusest. 04.01.2010 pöördus hageja hinna alandamise avaldusega kostja poole, kuid kaebuse koostamise eest tasutud 4 584 krooni tagastamisest kostja keeldus põhjusel, et kaebuse vastuvõtmisel pretensioone ei esitatud ning Eesti Advokatuuri Aukohus jättis vandeadvokaat S.M. suhtes distsiplinaarsüüteomenetluse algatamata. OÜ Advokaadibüroo S.M. 12.03.2008 orderist nr 57 nähtub, et juriidiline konsultatsioon maksab 1 416 krooni. Hageja on tasunud 6000 krooni ja palus välja mõista ülejäänud, s.o 4 584 krooni. Hageja esitas hagi enam kui kaks aastat pärast kaebuse kättesaamist sel põhjusel, et tunneb end valmis olevat õiguslikuks vaidluseks ning hageja nõue ei ole aegunud. Kaebusega juhtus õnnetus, sest see oli trükitud lihtsale paberile, mitte aga OÜ Advokaadibüroo S.M. blanketil. Kaebust parandades tuli nii palju parandusi, et kaebus osutus kasutuskõlbmatuks ja seda ei saanud esitada ei advokatuurile ega siseministrile.
2.OÜ Advokaadibüroo S.M. vaidles hagile vastu. Hagiavalduses toodu ei vasta tegelikkusele ning jääb arusaamatuks, mis ajendas hagejat enam kui kaks aastat pärast kaebuse kättesaamist pöörduma hagiga kohtu poole. Hageja ei ole esitanud koostatud kaebuse ärakirja kohtule. Hageja tegi omakäelisi parandusi, millised on ka kaebuse teksti sisse viidud. Hinna alandamise osas ei pidanud kostja hageja soovi põhjendatuks. Kaebuse vastuvõtmisel ei esitanud hageja mingisuguseid pretensioone. 25.03.2008 saatis hageja büroole avalduse, milles teatas, et koostatud kaebusega juhtus õnnetus ning see muutus kasutuskõlbmatuks ja palus võimalikult kiiresti saata tähtkirjana kaebuse uus eksemplar. Kui klient soovib, et töö tehakse kliendi nimel, siis tööd ei vormistata advokaadibüroo blanketil. Eesti Advokatuuri Aukohus kontrollis hageja ja tema abikaasa avalduse alusel vandeadvokaat S.M. tegevust ning tegi 12.06.2008 määruse, millega ei tuvastanud vandeadvokaadil süüd. Nimetatud määrust hageja vaidlustanud ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 22. september 2010 otsusega jättis rahuldamata D.R. hagi Advokaadibüroo S.M. vastu 4584 krooni väljamõistmiseks.
OÜ
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 17.03.2008 õigusteenuse lepingu nr 45, milles oli teenuse sisuks märgitud konsultatsioonid ja avalduse koostamine EV Siseministeeriumile. Nimetatud õigusteenuse leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Lepingus ei ole kokku lepitud, et avaldus peab kandma vandeadvokaat S.M. allkirja. Vandeadvokaat S.M. on hageja juhiste kohaselt koostanud avalduse, mille hageja saaks Siseministeeriumile esitada enda nimel, seega ei ole nõutav vandeadvokaadi allkiri nimetatud dokumendil. Arvestades avalduse sisu ja hageja sügavalt isiklikke huve avalduse esitamisel, samuti asjaolu, et õigusteenuse lepingus ei ole kokku lepitud selles, et vandeadvokaat S.M. hakkab hagejat nimetatud asjaajamisel esindama, asus kohus seisukohale, et avaldus ei peagi kandma vandeadvokaadi allkirja. Hageja on tellinud OÜ-lt Advokaadibüroo S.M. vaid konsultatsiooni ning avalduse koostamise Siseministeeriumile, mitte aga esindamise nimetatud asjaajamisel. Ka ei ole Eesti Advokatuuri Aukohus leidnud rikkumisi vandeadvokaat S.M. tegevuses. Hageja on märkinud, et ei ole saanud esitada kaebust Siseministeeriumile seetõttu, et kostja on selle ebakorrektselt koostanud. Tõendina on hageja esitanud parandustega avalduse, millele olevat märkmeid teinud kostja. Kohus aga ei lugenud nimetatud asjaolu tõendatuks, kuivõrd avalduselt ei ole võimalik teha järeldusi märkmete tegija kohta. Viidatud dokument on üksnes allkirjadeta koopia, millele on tehtud parandused. Hageja väited, et vandeadvokaat S.M. on koostanud hagejale mittemeelepärase avalduse ja, et hageja ei ole nimetatud avaldusega kohe algusest peale nõus olnud, on paljasõnalised.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.D.R. a esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. septembri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on alusetud kohtu väited, et hageja jättis kaebuse siseministrile esitamata isiklikel põhjustel või seetõttu, et kaebusel puudus vandeadvokaat S.M. allkiri. Kaebuse esitamata jätmise põhjuseks on olnud asjaolu, et see oli koostatud nõuetele mittekohaselt – vandeadvokaat S.M. on D.R. poolt koostatud avalduse algvariandis toodud faktilisi asjaolusid moonutanud ja varjanud, muutes seega kaebuse sisu perek. R. huve kahjustavaks. Kohus on ise välja mõelnud kaebuse esitamata jätmise põhjused ning on sellega käitunud erapoolikult ning käsitlenud asja mitteobjektiivselt. Kohus on rikkunud hageja õigust ausale menetlusele; 2) juhindus kohus VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt avaldus ei peagi kandma vandeadvokaat S.M. allkirja. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, et vandeadvokaat S.M. poolt koostatud kaebusel puudub tema allkiri, kuna allkirja puudumine ei olnud põhjuseks, mille tõttu perek. R. ei saanud kaebust siseministrile esitada. Vandeadvokaat S.M. on võtnud omaks, et kõnealune kaebus on tema poolt koostatud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega on kohus juhindunud otsuse tegemisel valest sättest ning on jätnud kohaldamata VÕS § 6. Kostja on hageja suhtes käitunud halvas usus - koostanud kaebuse siseministrile võlausaldaja huve kahjustavalt. Hageja poolt koostatud avalduse algvariandi ja kostja poolt koostatud kaebuse võrdlemisel on näha, et kostja on kaebuse sisu pahatahtlikult moonutanud ametivõimu kuritarvitava politsei kasuks;
3) ei ole kohus kaebuse algvarianti ja kostja poolt koostaud vastust võrrelnud. Vandeadvokaat S.M. on omaks võtnud, et kaebuse koostamisel ta lähtus hageja poolt koostatud avalduse algvariandist. Seega on väär kohtu seisukoht, et ei ole tõendatud asjaolu, et hageja poolt esitatud avaldus, millel on näha hageja märkmed, on sama avaldus, millest lähtuvalt kostja koostas kaebuse siseministrile. Ekspertiis võib tuvastada, et märkmed avaldusel on tehtud D.R. käekirjaga ning avaldusel leiduvad kostja sõrmejäljed ja DNA. Ka on Eesti Advokatuuri Aukohus oma 12.06.2008 määruses kinnitanud, et on teadlik vandeadvokaat S.M. poolt koostatud siseministrile adresseeritud kaebuses esinevatest ebatäpsustest, puudulikest ja perek. R. kahjuks moonutatud kohtadest kaebuses, kuid on jätnud selle asjaolu määruse põhjendustest välja, mille tõttu on Eesti Advokatuuri Aukohtu menetlus olnud ebaaus ja seega õigusvastane. Vandeadvokaat S.M. on võtnud omaks, et tema on ametivõimu kuritarvitava politsei poolt mõjutatav, mis põhjustas tema mittelojaalse käitumise hageja suhtes. Seega koostas kostja kaebuse perek. R. huve kahjustavalt, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Samuti ei ole kohus uurinud need tõendid, mis hageja esitas kahe istungi vahelisel perioodil; 4) juhindus kohus otsuse tegemisel VÕS § 76 lg-st 1, jättes kohaldamata sama sätte lg-d 2 ja 3. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et käesolevas asjas ei ole advokaat S.M. lähtunud hea usu põhimõttest ega täitnud kohustust õigel viisil. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Käesolevas asjas tuleneb kvaliteedinõue advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p-dest 3 ja 5. Kohus kohaldas VÕS §-i 619, kuid jättis kohaldamata VÕS § 620. Kostja on käitunud vastupidiselt VÕS §-s 620 sätestatule, sest ei ole olnud käsundiandjale lojaalne, ei ole täitnud käsundit selleks vajaliku hoolsusega ega vastavalt oma teadmistele ja võimetele üldiselt tunnustatud advokaadikutseoskuse tasemel ning on tegutsenud halvas usus sooviga tekitada käsundiandjale kahju. Lisaks ei ole advokaat S.M. käsundisaajana täitnud VÕS §-st 625 tulenevat saladuse hoidmise kohustust, väljastades käsundiandja D.R. konfidentsiaalse informatsiooni tema vastaspoolele. Ka on väär kohtu seisukoht, et on tõendamata asjaolu, et hageja ei ole nimetatud kaebusega kohe algusest peale nõus olnud. Vandeadvokaat S.M. on võtnud omaks, et tema karjus hageja peale, kui hageja esitas pretensioone kaebuse sisu kohta ning nõudis paranduste sisseviimist, mille tõttu jäi kaebus täielikult parandamata.
5.OÜ Advokaadibüroo S.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tõlgendab hageja omavoliliselt kohtu põhjendusi. Kohus ei ole oma põhjendustes jõudnud järeldusele, et hageja on jätnud kostja poolt kaebuse siseministrile esitamata isiklikel põhjustel ning põhjustel, et kaebusel puudus vandeadvokaat S.M. allkiri. On ebaõige hageja väide, et kohus on põhjendusi ise välja mõelnud. Hageja väide ei anna alust kahtlustada kohut erapoolikuses ning ebaobjektiivsuses. Kui hagejal oli kahtlus kohtuniku erapooletuses, oleks ta võinud esitada taanduse kohtuniku vastu; 2) on hageja seisukohad ebajärjekindlad ja vastuolus kohtus avaldatuga. Hageja selgitas kohtus, et tema arvates kavatses vandeadvokaat S.M. kaebuse koostamist mitte omaks võtta, kuna kaebust lugedes jäi mulje, et seda polegi advokaat koostanud. Kohus on hageja seisukohta refereerinud, kuid ei ole otsuse põhjendavas osas kusagil asunud seisukohale, et vandeadvokaat S.M. allkirja puudumine oleks olnud põhjuseks, mille tõttu kaebust ei saadud siseministrile esitada. Pealegi pole käesolevas tsiviilasjas kunagi olnud vaidluseks, et vandeadvokaat S.M. koostas hagejaga sõlmitud käsunduslepingut täites hageja ja tema abikaasa nimel kaebuse siseministrile;
3) ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja oleks toiminud halvas usus ja koostanud kaebuse siseministrile hageja huve kahjustavalt. Hageja etteheide, et kohus ei võrrelnud hageja poolt koostatud avalduse algvarianti vandeadvokaat S.M. poolt koostatud kaebusega, on alusetu. Kohus on õigesti leidnud, et ei loe tõendatuks, et hageja esitatud parandustega avaldusele on märkmeid teinud kostja. Hageja ei taotlenud käekirja, sõrmejälgede, DNA ekspertiisi läbiviimist, ega esitanud ka muid täiendavaid tõendeid. Esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et vandeadvokaat S.M. oleks täitnud oma kliendisuhtest tulenevat kohustust mittekohaselt või rikkunud hea usu põhimõtet. Samuti ei ole tuvastatud advokatuuriseaduse § 23 lg 1 advokaadi ausus- ja kõlbelisuskohustuse rikkumist. Hageja väited vandeadvokaat S.M. käsundiandjale ebalojaalse või vastaspoole huvides tegutsemise kohta on paljasõnalised ega leidnud kohtus tõendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.septembri 2010 otsus muutmata.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, et hageja jättis kaebuse siseministrile esitamata isiklikel põhjustel või seetõttu, et kaebusel puudus vandeadvokaat S.M. allkiri, ja apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisuline väide on ebaõige. Apellandi väite kohaselt oli kaebuse esitamata jätmise põhjuseks asjaolu, et see oli koostatud nõuetele mittekohaselt, sest vandeadvokaat S.M. moonutas ja varjas D.R. poolt koostatud avalduse algvariandis toodud faktilisi asjaolusid ning muutis sellega kaebuse sisu perek. R. huve kahjustavaks. Vastavalt VÕS §-le 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas oleva lepingu kohaselt (tl 69) leppisid hageja ja kostja kokku konsultatsioonides ja avalduste koostamises. Vaidlust ei ole selles, et kostja täitis käsundi ja koostas muuhulgas ka kaebuse siseministrile. Hageja väite kohaselt on kostja koostanud kaebuse siseministrile tema huve kahjustavalt ning on pahatahtlikult moonutanud hageja enda poolt koostatud kaebuse algvarianti, s.o kostja on väidetavalt rikkunud VÕS § 620 lg-t 1 ja lg-t 2. Samuti on hageja väitel kostja rikkunud VÕS §-st 625 tulenevat saladuse hoidmise kohustust ning väljastanud konfidentsiaalset informatsiooni käsundiandja vastaspoolele. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud kostja poolt VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 rikkumine. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale; oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Hageja ei ole ei hagiavalduses ega apellatsioonkaebuses täpsustanud, milles seisneb kostja poolt koostatud kaebuses hageja huvide kahjustamine ning kuidas on pahatahtlikult moonutatud hageja enda poolt esitatud kaebuse algvarianti. Vastavad põhjendused on hageja esitanud kaebuses Eesti Advokatuuri Aukohtule (tl 63-67). Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt kaebuses Eesti Advokatuuri Aukohtule esitatud põhjendusi selle kohta, miks ta peab vandeadvokaat S.M. poolt siseministrile koostatud kaebuse teksti tema huve kahjustavaks ning pahatahtlikult moonutatuks, saab asuda seisukohale, et vandeadvokaat S.M. ei ole rikkunud käsundi täitmisel VÕS § 620 lg-t 1 ja lg-t 2. Kaebus siseministrile on vandeadvokaadi poolt koostatud vajaliku
hoolsusega vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Asjaolu, et hageja ei nõustunud osaliselt vandeadvokaat S.M. poolt koostatud kaebuse sõnastusega, ei anna alust asuda seisukohale, et vandeadvokaat rikkus VÕS § 620 lg-d 1 ja 2. Kaebuse siseministrile pidid allkirjastama hageja ja tema abikaasa ise. Juhul, kui hageja arvates kostja kajastas kaebuses mingit asjaolu teisiti, kui see hageja meelest toimus, siis oli tal võimalik kaebust selles osas parandada, kuid see ei anna alust asuda seisukohale, et kostja pahatahtlikult moonutas hageja kaebuse algvarianti. Arvestades seda, et kaebuses on märgitud sündmused, millised juhtusid hagejaga ning temapoolsed reageeringud sündmustele, s.o tegemist on hagejat vahetult puudutavate asjaoludega, ei saagi eeldada, et vandeadvokaat peaks suutma kajastada kõike nii, nagu soovib hageja. Ebaõige on apellandi väide, et Eesti Advokatuuri Aukohus on 12.06.2008 protokollis nr 11-3 (tl 43-48) kinnitanud, et on teadlik advokaat S.M. poolt koostatud siseministrile adresseeritud kaebuses esinevatest ebatäpsustest, puudulikest ja perek. R. kahjuks moonutatud kohtadest kaebuses. Aukohtu sellekohast kinnitust protokollist ei nähtu. 12.06.2008 protokollis nr 11-3 esitatud kaebuse sisu väljendab kaebuse esitajate D.R. ja T.R. seisukohta, kuid mitte Eesti Advokatuuri Aukohtu seisukohta.
8.Apellandi väite kostja poolt VÕS §-st 625 tuleneva saladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vandeadvokaat S.M. oleks väljastanud mingit konfidentsiaalset infot D.R. kohta kolmandatele isikutele.
9.Ebaõige on apellandi väide, et maakohus ei ole uurinud tõendeid, mis hageja esitas kahe istungi vahelisel perioodil. Nähtuvalt 6. septembri 2010 kohtuistungi protokollist (tl 70), on kohus muuhulgas uurinud ka tl-del 52-67 asuvaid tõendeid, s.o apellandi poolt 12.07.2010 maakohtule esitatud tõendeid.
10.Apellant on esitanud muuhulgas ringkonnakohtule väljavõtte S.M. vastusest Eesti Advokatuurile. Ringkonnakohus jätab selle TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta ja tagastab selle. Samuti tagastab ringkonnakohus apellandile maksekorraldused 13.04.2010 ja 06.10.2010, sest nimetatud tõendid on juba toimikus olemas.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.