lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-14245/37

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-14245/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-14245

Tsiviilasi

OÜ GPvõla nõue MP ́i vastu

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ GP(registrikood XXX XXX); Hageja seaduslik esindaja: E T ; Hageja lepinguline esindaja: Kaire P (XXX); Kostja: MP (isikukood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, Tallinn, e-post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2011.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

• • • •

Hageja seaduslik esindaja: Kaire P Hageja seaduslik esindaja: E T Kostja: MP Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada OÜ GP(hageja) ja MP ́i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja kohustub hagejale kompromissi korras tasuma 28 000 krooni ehk 1 789 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 53 senti, mis sisaldab hageja põhinõuet ja menetluskulusid, igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse suuruseks on 2 000 krooni ja 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 senti.

1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud osamaksed iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele (Saaja: Kaire P, arveldusarve Norde pangas). Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 31.05.2011.a. 1.3 Hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui kostja jätab mõne osamakse tähtaegselt tasumata, muutub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa tervikuna koheselt sissenõutavaks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-14245.
4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le GP pool hageja tasutud riigilõivust, so 2 500 krooni ehk 159 (üksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti ning kanda nimetatud summa Kaire P arveldusarvele Norde pangas. OÜ GP tasus 15.04.2008.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072123, selgitus „riigilõiv kohtuasjade toimingud, Harju maakohus“. OÜ GP tasus 13.03.2009.a täiendavat riigilõivu summas 1 250 krooni ehk 79,89 eurot kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072123, selgitus „riigilõiv kohtuasjade toimingud, Harju maakohus“ ning 15.04.2009.a riigilõivu summas 3 500 krooni ehk 223,69 eurot selgitusega „täiendav riigilõiv tsiviilasjas nr 2-0814245“.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-0814245, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Käesolevas asjas pöördus OÜ GP kohtusse M P ́i vastu hagiga 24 225,97 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2008.a suulise lepingu, mille järgi tegi hageja kostja korteris aadressi XXXkostja poolt tellitud erinevaid töid. Hageja esitas kostjale arve r-2008/26/02 tööde eest ning arve nr r-2008/27/02 materjali eest, kokku summas 51 225,97 krooni. Tellija tasus pangaülekandega materjali eest 20.03.2008.a 10 000 krooni, 26.03.2008.a tööde eest 13 000 krooni ja materjali eest veel 4000 krooni. Kokku tasus kostja 27 000 krooni. Ülejäänud osas jättis kostja arve tasumata.

Kohus võttis 20.04.2009.a määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta leppis kokku ETja mitte hagejaga selles, et kõik tööd ehk torutööd, kanalisatsiooni rajamine, boileri ja wc poti paigalduse, seinte ja lagede paigaldus pidid kokku maksma 8000 krooni. Nimetatud hind pidi sisaldama kõiki töid 3 ruutmeetril ning lisaks ka kööginurgas torustiku paigalduse. Samuti pidi summa sisaldama plaatimist. Pooled leppisid kokku, et ETostab materjalid odavast ehitusmaterjalide kauplusest ja esitab kostjale kviitungid ning kostja tasub talle nende alusel. Hiljem lepiti veel kokku plaatimise töös 270 krooni ruutmeetri kohta. Kostja ostis selleks plaadid, plaadisegud ja muu materjali. Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet nagu oleks tööde hinnaks kokku lepitud 45 000 krooni. Kostja leidis, et hageja esitatud arvetel on materjalide hinnad tegelikkusest kõrgemad. Samuti on arvele märgitud kauba transport. Boileri kohta ei ole kostja saanud garantiitalongi. Kohtule 30.09.2010.a esitatud vastuses tõi kostja välja, et materjalide eest esitatud arves on hageja esitanud materjalide hinnad koos käibemaksuga ning hiljem lisanud veel kogusummale käibemaksu. Hageja arvetel toodud materjalid on poes olevatest materjalidest kallimad. Kostja ostis ise plaatimissegud, kraanikausi, šifoonid ja duššinurka vajamineva. Kostja tasus materjalide eest 13 000 krooni ja tööde eest 14 000 krooni. Kostja leidis, et ta pidi tööde eest maksma kokku lepitud 8000 krooni pluss plaatimise eest 4465,80, mis on kokku 12 465,80 krooni. Kohtule 14.10.2010.a esitatud täpsustatud hagiavalduses tõi hageja välja, et lisaks torutöödele tellis kostja hagejalt vannitoa ehituse, köögi seina ehituse ja kappide paigalduse. Hageja nõustus, et esialgselt lepiti kostjaga kokku hinnas 8000 krooni, kuid antud summa kujutas endast üksnes töötasu torutööde eest. Ka hageja esitatud arvest on näha, et torutööde maksumuseks on 7200 krooni ilma käibemaksuta. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et plaatimistööde hinnaks lepiti kokku 270 krooni ruutmeetri kohta. Plaatimisele eelnes aga seinte ülesehitamine ja soojustamine, samuti põrandate valamine. Kostja käis korduvalt kohal ning talle oli antud töödest täielik ülevaade. Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga lepingu pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmise teel. Kui kostja ei oleks tööga rahul olnud, oleks ta pidanud sellest 2 kuu jooksul teada andma, kuid seda ei ole kostja teinud. Materjalide osas leidis hageja, et materjalide netosumma oli 15 500 krooni. Kõigi materjalide kohta kviitungeid hagejal ei olnud, kuna osad materjalid olid hagejal juba laos olemas. Samas ei olnud hageja kohustatud realiseerima materjale kostjale samade hindadega, mida hageja neid ise ostis. Tegemist oli edasimüügiga lõpptarbijale. Hageja nõustus kostja väitega, et kostja hankis ise plaadid, plaadisegud, duššinurga, kuid kostja toodud materjalist ei piisanud. Hageja pidi juurde hankima 1 koti plaatimissegu. Kostja enda hangitud materjale arvel kajastatud ei ole. Kostja poolt oli ostetud ka köögišifoon, kuid vaja oli kahte šifooni, sest ka vannituppa paigaldati kraanikauss. Hageja leidis, et kostja enda käitumisest nähtub, et pooled ei leppinud kokku tööde hinnaks 8000 krooni, sest kostja on hagejale tasunud suurema summa. Kostja käitumine on arusaamatu. Hageja leidis, et tema poolt soovitud summa kujutab endast analoogiliste tööde puhul tavaliselt küsitavat hinda. 02.11.2010.a vastuväidetes rõhutas kostja, et tema nõudeks oli hageja poolt ehitusmaterjalide ostmine odavate hindadega kaupluses. Hageja esitatud dokumentidest nähtub suur vahe ning lisatud on käibemaks. Kostja ei soovinud selliste hindadega ehitada. Samuti ei nõustunud kostja ehitusprahi äravedamisega. Transpordikuludes samuti kokku ei lepitud.

Hageja tõi oma 26.11.2010.a seisukohtades täiendavalt välja, et tööde tegemise käigus tekkinud lammutusjäätmed viidi välja ning kostjal oleks olnud võimalik sellesse sekkuda või esitada pretensioone arve saamisel. Suuregabariidilisi ehitusjäätmeid ei ole lubatud ladustada korteriühistu prügikasti, mistõttu oli poolte vahel kokkulepe ka nende äraveo suhtes. Kostja vastupidine väide on tõendamata. Olmeprügi likvideerimine jäi kostja kanda. Samuti rõhutas hageja, et kostja andis talle volitused materjalide ostmiseks, kasutades seeläbi hageja krediiti, kuigi kostjal oli võimalik materjalid ka ise varuda. Pretensioonid materjalide hinna kohta esitas kostja alles kohtumenetluse käigus. 06.12.2010.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus rahuldas 22.12.2010.a määrusega. Määrusega otsustati anda MP ́ile riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuu kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kostja 17.01.2011.a vastuväidetes rõhutas kostja, et tal ei ole hagejaga lepingut sõlmitud, kuna hageja seaduslik esindaja avaldas kuulutuse „Teen torutöid“, millele oli lisatud telefoninumber. Numbrile vastas E T, kes pidas ka läbirääkimisi. Ühtlasi leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt soovitud hind oleks tehtud tööde tegelik turuhind. Hagejal ei olnud õigus määrata ise materjalide hinda oma suva järg. Hageja esitatud kviitungeid ja materjalide arvet võrreldes on arvel toodud hinnad kõrgemad. Hageja esitas kohtule 09.02.2011.a täiendavaid tõendeid ning leidis, et tema poolt soovitud tasu on tavapärane tasu analoogiliste tööde eest. Hageja ise tegi 2007/2008.a põhiliselt torutöid. 2007.a tegi hageja vannitoa töid Mustamäe tee 124 aadressil, mille maksumus oli umbkaudu sama. Kostja väitis oma 09.02.2011.a vastuväidetes, et hageja arvetel on mitmeid juurdekirjutusi. Tööde arvel on soojustamistööde mahuks märgitud 22 m2, kuigi seinte pinda sai olla kõige enam 15m2, millest tuleks maha arvata ukse pindala. Samuti jääb arusaamatuks arvel toodud kanalisatsiooni rajamise maht 1 tk. Kostja rõhutas taas, et ta ei nõustu tasuma prügi väljaviimise eest, kuna sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. 02.03.2011.a kohtule esitatud seisukohtades rõhutas hageja, et VÕS § 365 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kostja vastuväiteid plaatimistööde mahu osas pidas hageja põhjendamatuteks, sest lisaks sanitaarsõlme ehitusele ehitati ja plaaditi köögi seina. Hageja poolt esitatud eksperthinnang kinnitab, et vannitoa plaaditud pinnaks oli 15,6 m2. Kanalisatsiooni rajamise ühikuhind toodi arvel välja tükihinnana. Prügiveo korraldamist kostja enda peale ei võtnud. Hageja esitatud materjalide kviitungeid ei saa otseselt seostada esitatud arvetega. Hagejal oli kostjaga kokkulepe arvete esitamiseks, mitte kviitungite esitamiseks. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja 03.03.2011.a seisukohtades leidis kostja, et kui hageja arvates sõlmiti leping temaga, tuleb hagejal esitada vastav leping või hinnapakkumine. Hageja seda tõendanud ei ole. OÜ GP kostjale pakkumist esitanud ei ole. Pakkumine tehti avaliku reklaami kaudu ajalehes, kus oli märgitud üksnes ET telefoni number. Kostja poolt arve tasumist hageja arvele ei saa lugeda kostja nõustumiseks pakkumisega. Kostja tasus arvest selle osa, mida ta mõistlikuks pidas. Hageja tagapärases majandustegevuses kasutatavat või teiste ettevõtete poolt küsitavat hinda ei saa aluseks võtta seetõttu, et puudub kirjalik hinnapakkumine, mille kostja oleks

aktsepteerinud. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema poolt tehtud maht vastaks tegelikule tööde mahule. 13.04.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kostja maksab hagejale kompromissina 28 000 krooni, mis sisaldab hageja põhinõuet ja menetluskulusid. Kostja tasub antud summa hagejale osamaksete kaupa, kusjuures iga osamakse suurus on 2000 krooni. Kostja tasub osamaksed hageja seadusliku esindaja kontole Nordea pangas (saaja Kaire P) konto number 1700 102 1181. Esimene osamakse tasutakse kostja poolt hiljemalt 31. maiks 2011 ja järgmised osamaksed tasutakse hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissist tulenevate osamaksete tähtajaks tasumata jätmise korral muutub kogu võlgnevus koheselt sundtäidetavaks. Pooled vähendavad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 3 päevani. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja seadusliku esindaja kontole Nordea pangas (saaja Kaire P) kontonumber 1700 102 1181. Pooled paluvad eeltoodud tingimustel kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi esitas kostja esindaja taotluse vabastada kostja osaliselt või täielikult riigiõigusabi kulude hüvitamisest. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 21.04.2011.a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

1.Kostja maksab hagejale kompromissina 28 000 krooni, mis sisaldab hageja põhinõuet ja menetluskulusid. Kostja tasub antud summa hagejale osamaksete kaupa, kusjuures iga osamakse suurus on 2000 krooni.
2.Kostja tasub osamaksed hageja seadusliku esindaja kontole Nordea pangas (saaja Kaire P) konto number XXXXXXXXXX. Esimene osamakse tasutakse kostja poolt hiljemalt 31. maiks 2011 ja järgmised osamaksed tasutakse hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
3.Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Kompromissist tulenevate osamaksete tähtajaks tasumata jätmise korral muutub kogu võlgnevus koheselt sundtäidetavaks.
5.Pooled vähendavad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 3 päevani.
6.Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja seadusliku esindaja kontole Nordea pangas (saaja Kaire P) kontonumber 1700 102 1181. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palus 13.04.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning OÜ-le G Ptuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-08-14245 tasutud riigilõivust. OÜ GP tasus 15.04.2008.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072123, selgitus „riigilõiv kohtuasjade toimingud, Harju maakohus“. OÜ GP tasus 13.03.2009.a täiendavat riigilõivu summas 1 250 krooni ehk 79,89 eurot kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072123, selgitus „riigilõiv kohtuasjade toimingud, Harju maakohus“ ning 15.04.2009.a riigilõivu summas 3 500 krooni ehk 223,69 eurot selgitusega „täiendav riigilõiv tsiviilasjas nr 2-08-14245“. Seega kuulub hagejale tagastamisele 2 500 krooni ehk 159,78 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled leppisid kokku edasikaebe tähtaja lühendamises kolmele päevale.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja