Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-14245
Tsiviilasi
OÜ Genera Puit hagi Mare Pikkeli vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks
Tsiviilasja hind
24 225.97 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Genera Puit apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Genera Puit (registrikood 10952782, asukoht Vilde tee 142-76 Tallinnas), esindaja Kaire Põld Vastustaja Mare Pikkel (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XX-XX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.01.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.04.2008 esitas OÜ Genera Puit (edaspidi, avaldaja, hageja, apellant) maksekäsu kiirmenetluses avalduse Harju Maakohtusse Mare Pikkelilt (edaspidi kostja, vastustaja) 24 225.97 krooni saamiseks. Alates 13.03.2009 menetles Harju Maakohus nõuet hagimenetluse korras.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga tema korteris XXXXXXX X XX-X Tallinnas torutööde, kanalisatsiooni ja veetorustiku rajamiseks. 12.01.2008 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille kohaselt tegi hageja kostja poolt tellitud erinevaid töid. Esialgse suulise hinnapakkumise tegi hageja ca 8000 kroonile torutööde osas, millele lisandus materjalikulu. 26.02.2008 ja 27.02.2008 esitas hageja kostjale materjalide eest arve nr r-2008/26/02 ja tehtud tööde eest arve nr r-2008/27/02, kokku 51 225.97 krooni. 20.03.2008 tasus kostja hagejale pangaülekandega materjalide eest 10 000 krooni ning 26.03.2008 tööde eest 13 000 krooni ja materjalide eest 4000 krooni, kokku 27 000 krooni. 19.03.2009 edastas hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse 24 225.97 krooni kohta ja arvete koopiad.
3.Tööde teostamise käigus soovis kostja lisaks tellida ka vannitoa ehituse algusest lõpuni, ehitada üles ja soojustada seinad, valada põrandad, plaatida, paigaldada ripplagi, teha elektritööd, paigaldada inventar jms. Lisaks soovis kostja tööde käigus köögiseina ehitust koos soojustamisega, köögikappide kokkupanekut ja paigaldust. Pooled leppisid kokku umbkaudse tasu ca 45 000 krooni koos materjaliga ning erinevate ehitustööde: plaatimise, paigalduse, elektriööde jm hindades, seal hulgas plaatimistööde ruuduhinnas 270 krooni 1m2, mis kajastusid ka esitatud arvetel. Tööks vajamineva materjali palus kostja hankida hagejal ning esitada arve. Osa vajaminevast inventarist hankis kostja. Hageja poolt tegid tööd kaks töömeest vastavalt kostja soovile ja juhistele. Tööde käigus käis kostja korduvalt kohapeal, saades ülevaate tehtavatest töödest, mahust ja andes juhiseid inventari paigaldamise osas. Mingeid pretensioone kostja poolt tööde teostamise käigus ei olnud. Kostja võttis töö vastu ja hageja esitas kostjale arve, kust nähtuvad üksikasjalikult tehtud tööde maht ning kogus, sama ka materjali kohta. Kostja jättis arved aga osaliselt tasumata, samas ei esitanud kostja hagejale vastuväiteid tehtud tööde ega ka hinnakalkulatsioonide suhtes. Kostja oleks pidanud teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul.
4.Kui kokkulepe tasu suhtes ei osutu tõendatuks, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 sätestab, et kui tasus ei ole kokku lepitud, tuleb maksta tavalist tasu. Hageja on ka varasemalt lisaks torutöödele ehitanud kompleksteenusena vannitubasid ning hageja esitatud arvetest kostjale materjali ja tehtud tööde kohta nähtub, et vannitoa täisehituse
keskmiseks/tavaliseks hinnaks olenevalt tööde mahust ja keerukusest on koos materjaliga 60 000 krooni. Samuti oli kostjal võimalik veenduda vannitubade ehitushindade tavalises maksumuses. 14.06.2006 oli ajalehes Postimees avaldatud artikkel vannitubade ehitusmaksumustest, kus muu hulgas märgiti, et vannitoa remontimisel tuleks eelkõige arvestada, kui palju soovitakse teha ja sellest lähtuvalt koostada eelarve. Kui eesmärgiks on korrastada kogu kanalisatsiooni- ja veetorustik, paigaldada uus sanitaartehnika, paigaldada põrandatele ning seintele uued plaadid, tuleb arvestada väljaminekuga 10 m2 vannitoa puhul 25 000-35 000 krooni. Kui siia lisada ka seinte ja põrandate uus tasandamine, lisandub hinnale veel 10 000-13 000 krooni. Käesoleval juhul ehitati ja soojustati uued vannitoaseinad, mitte ei tasandatud vanu, lisaks ehitati ja soojustati köögisein ning tehti vee- ja kanalisatsioonitööd alates keldrist, mis oluliselt suurendasid ehitustööde maksumust. Ka võib lugeda internetifoorumitest vannitubade ehituse ja maksumuse kohta, kus juba aastatel 2005-2006 oli vannitubade ehitushind koos materjaliga ca 40 000-50 000 krooni. Seetõttu ei saanud kostjal olla ettekujutust, et kogu tavaline maksumus on vaid 27 000 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt leidis kostja hageja kuulutuse Linnalehest. Hageja selgitas kostjale, millised tööd tuleb teha ja pakkus tööde hinnaks 4000 krooni. Kostja ei olnud arvestanud plaatimistöödega. Esimesel kohtumisel pooled kokkulepet ei saavutanud. Kuu möödudes pöördus kostja jälle hageja poole ning palus, et hageja teeks korteris torutööd, kanalisatsioonitööd, paigaldaks boileri, WC poti, lae, seinad kolme külge, ukse ja põranda, kõik tööd 3 m2-l duššinurgas ning kööginurgas kraanikausi torude paigaldamise hinnaga 8000 krooni, mille sees oli ka seinte katmine lihtsate suurte seinatahvlitega. Hageja nõustus kostja pakkumisega ja alustas töid. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab vajaminevad materjalid odavast ehitusmaterjalide kauplusest ja esitab kostjale tšekid ning kostja tasub hagejale tšekkide alusel.
6.Remonttööde käigus soovitas hageja katta duššinurga seinad kahhelkividega, mille paigaldamise hind oleks 270 krooni 1m2, millega kostja nõustus ning ostis vajalikud plaadid, plaadisegu ja vajamineva ehitusmaterjali. Tegelikkuses oleks pidanud hinnast maha arvestama raha, mis oleks kulunud tavaliste seinatahvlite paigaldamisele. Samuti hakkas hageja remonttööde käigus kostjale rääkima hindade kallidusest ja selgitas, et oli unine, kui pakkus tööde hinnaks 8000 krooni. Kostja abikaasa oli oma tuttavate ehitusmeestega rääkinud ehitustöödest, kes lubasid tööd teostada 10 000-13 000 krooniga, seega on hageja pakkumine vastavuses selle hinnaga. Väär on hageja väide, et pooled leppisid kokku tööde teostamise hinnaks 45 000 krooni.
7.Hageja on pannud materjalide nimekirja ka materjale, mis kostja on ise ostnud ning kauba transpordi, laadimise hinnaga 1560 krooni. Transport Ehitusmarketis Tallinna piires on näiteks 470 krooni. Samuti ei ole hageja vaatamata kostja nõudmistele esitanud ostutšekke ega boileri garantiitalongi. Esimese astme kohtu otsus
8.08.01.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel; kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja teostas suulise lepingu alusel kostjale Tallinnas XXXXXXX X XX-X kostja poolt tellitud erinevaid töid. Samuti puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud tööde ja materjalide eest kokku 27 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on jätnud hagejale tasumata esitatud arvetest 24 225.97 krooni.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja §-le 108 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
13.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud tööde teostamise mahus ega materjalide hindades. Hageja kui teenuse osutaja ei pidanud vajalikuks sõlmida lepingut kirjalikult, mistõttu puudub kohtul võimalus välja selgitada, milles pooled täpselt kokku leppisid. Poolte selgitused on erinevad. Seega kuulub hagejale tasumisele tavaline tasu. Kostja on hagejale tasunud tööde eest 27 000 krooni. Hageja on kohtule esitanud 26.02.2008 arve nr r-2008/26/02 materjalide eest ja 27.02.2008 arve nr r-2008/27/02 teostatud tööde eest summas 51 225.97 krooni. Samas ei ole hageja tõendanud tehtud kulutusi, esitamata on tšekid materjalide maksumuse kohta ning tõendamata on ka tehtud tööd. Kuna hagi on tõendamata, siis tuleb see tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, kohus on tuginenud asjaoludele, milles poolte vahel vaidlust ei ole ning arvestamata on jäetud hagimenetluses esitatud tõenditega, mis on viinud vale lahendini. Ka lihtmenetluse puhul peab kohus tulenevalt TsMS § 405 lg-st 1 järgima TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuid kindlasti ei tohi see viia ühe poole õiguste mittearvestamiseni (§ 450 lg 2). Muu hulgas on kohtul TsMS § 405 lg 1 p-st 8 tulenevalt õigus koguda tõendeid omal algatusel. Maakohus on rikkunud TsMS § 424 lg-d 8 ega ole põhjendanud mittenõustumist hageja faktiliste väidetega. Kohus on otsuses käsitlenud vaid kostja seisukohti.
16.Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt hageja teostas kostja poolt tellitud töid. VÕS § 29 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Vastustaja teatas, et leppis kokku kogu tööde teostamises hinnaga 8000 krooni. Apellant märkis hagis, et tõepoolest on sellises summas kokku lepitud, kuid seda tehti päris alguses, kui tellija pöördus tema poole palvega teostada ainult torutööd. Ka arvel nähtub torutööde maksumuseks ja kanalisatsiooni rajamise hinnaks 7200 (lisandub käibemaks), millele lisandus vajaminev materjal torude, liideste, filtrite,
veearvesti jm näol (esitatud materjali arvel). Pärast kanalisatsiooni rajamist ja torutööde teostamist tellis vastustaja veel töid. Kokku lepiti plaatimistasus 270 krooni 1m2, plaatimisele eelnes seinte ülesehitamine, hiljem järk-järgult kogu vannitoa ehitus koos inventari paigaldamisega. Vastustaja väitis, et leppis kokku kogu tööde teostamise 8000 krooni eest, aga tasus arvete alusel oluliselt rohkem - 27 000 krooni. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta.
17.Seadus ei ole sätestanud remontteenuste osutamiseks kohustuslikku lepingu vormi. Sisenedes tellija eluruumi ja asudes täitma tellija poolt soovitut, nõustus vastustaja pakkumusega - seega sõlmiti poolte vahel leping. Kuigi poolte vahel ei ole kirjalikult fikseeritud lepingut tellitu kohta, on fotod valminud töö kohta tõendiks tööde teostamisest (teostatud on töid kogu vannitoa ehituse ulatuses: plaaditud seinad, paigaldatud ripplagi, inventar, uks, tehtud elektritöid jm vajalik).
18.Kuna tööde mahus vaidlus puudub, võib käesoleval juhul tõusetuda vaid küsimus tehtud tööde ja materjali hindade põhjendatuse ja mõistlikkuse üle. Apellant on seisukohal, et võttes arvesse tehtud tööde iseloomu ja nende tavapärast hinda, on esitatud arved materjalide ja tehtud tööde lõikes põhjendatud ja mõistlikud. Vannitubade tavapärastes ehitushindades on võimalik veenduda erinevates portaalides (nt www.hange.ee, www.ehitus24.ee) ja erinevate sellekohaste avaldatud artiklite vahendusel (http://www.postimees.ee/010806/lisad/kinnisvara/205586.php). Ka võib lugeda internetifoorumitest vannitubade ehituse ja maksumuse (http://ehitusfoorum.ehitusinfo.ee/index.php?action=vthread&forum=9&topic=101) kohta, kus juba aastatel 2005-2006 oli vannitubade ehitushinnaks koos materjaliga suurusjärgus ca 40-50 tuhat krooni. Seetõttu võib väita, et tellija poolt esitatud arved teenuse- ja materjali kohta summas kokku 51 225.97 on põhjendatud ja mõistlikud.
19.Ehitustöö lõplik hind kujuneb tehtud töödest ja nende mahust (lähtuvalt kliendi soovist ja materjalidest ei ole võimalik teha täpselt ühesuguses mahus ja hindadega töid). Kuid võrreldes apellandi poolt varasemalt sarnases mahus tehtud töid (vannitoa ülesehitamine) ja arvestades, et hinnad on vastavuses kehtinud turuhindadega, on tehtud tööd ja vajaminevad materjalid ning nende hinnad mõistlikud ning põhjendatud. Esitatud arvetel on detailselt välja toodud ehitustöö raames tehtud tööd ja kulunud materjalide mahud, ühikuhinnad ja summad, vastavalt üldist turusituatsiooni ja hageja majandustegevuses välja kujunenud hindasid arvestades üksikasjalikult välja toodud. Apellant on raamatupidamiskohuslane, kes on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Seetõttu ei saa ta oma majandustegevuses tellijale üle anda hankijate poolt esitatud müügiarveid ehk siis oma raamatupidamise algdokumente, kus kajastuvad majandustehingud, mille tulemusena tekivad muutused ettevõtte varade, kohustuste, omakapitali, tulude või kulude struktuuris. Oma majandustegevuses esitab ettevõtja tellijale enda poolt koostatud müügi- ja teenusearve.
20.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et hagejale tuleb maksta tavaline tasu, kuid on jätnud tavalise tasu määramata, kuna hageja ei ole tõendanud tehtud kulutusi ja töid. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selles, et tehti nimetatud töid. Menetluses on ka selgunud, et apellant on omapoolset kohustust korrektselt täitnud. Vastustaja on kinnitanud, et vajamineva materjali hangib töövõtja, seda on ka tehtud. Apellant ei vaidle vastu, et vastustaja on varunud mõningad materjalid - paadid, plaadisegud, dušinurga ehitusmaterjali (ärakuulamisel nimetatud veetõke). Kuid kuna plaaditav pind oli 16,54 m2, jäi vastustaja poolt toodud materjalist väheseks. Vastustaja poolt oli ostetud ka köögisifoon. Antud juhul on arvel nimetuse viga, kuna ka vannituppa paigaldati kraanikauss (lisaks köögile), siis läks vaja kahte sifooni. Mis puutub veeboileri garantiisse, siis nii ettevõtja töödel kui sinna tema poolt paigaldatud asjadel
kehtib garantii 2a (materjali arvel on boiler olemas ning samuti kehtib garantii ka paigaldusele, mis on tehtud tööde nimekirjas olemas).
21.Vastustaja viitas ka vastuväites staažikatele ehitusmeestele, kellega tema abikaasa olevat rääkinud, sellele, et apellandi poolt pakutav hind olevat vastavuses nende pakutuga (10 000-13 000), samas ei ole kostja nimetatud väidet millegagi tõendanud. Kokkuvõtteks leiab apellant, et olulised asjaolud ja esitatud tõendid on uurimata ning maakohtu otsus on põhjendamata. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada.
24.Maakohus on jätnud hageja nõude rahuldamata põhjendusega, et see on tõendamata --et hageja ei ole tõendanud tehtud töid ja kulutusi, esitamata on tšekid materjalide maksumuse kohta. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kohus ise jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, millised on sätestatud TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4, see tähendab, et kohus ei arutanud pooltega nende vaidluse faktilist ja õiguslikku külge ega selgitanud neile tõendamiskoormust. TsMS § 230 lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt kohtupraktikale tähendavad viidatud sätted koosmõjus, et kohus selgitab eelmenetluses pooltele nende vaidluse lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ja vajadust esitada nimetatud asjaolude tõendamiseks tõendeid ning annab selleks pooltele tähtaja. Alles juhul, kui pooled vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekule tõendeid ei esita või esitatud tõenditega ei osutu vajalikud asjaolud tõendatuks, on kohtul alus asuda seisukohale, et vastav asjaolu on tõendamata. Tulenevalt TsMS §-st 2 on kohtu ülesandeks tagada, et tsiviilasi lahendatakse muu hulgas ka õigesti. Tsiviilasja lahendamine lihtmenetluses TsMS § 405 mõttes kohtu selgitamiskohustusele mööndusi ei tee.
25.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et nad sõlmisid suulises vormis töövõtulepingu, mille kohaselt kostja tellijana tellis hagejalt kui töövõtjalt remonttöid eluruumis, mis asub XXXXXXX X XX-X Tallinnas, et hageja tegi selle korteris erinevaid ehitustöid ning et kostja talle esitatud arved osaliselt. Kostja ei ole selgitanud, miks ta tasus nimelt sellise summa, nagu ta seda tegi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte vahel on vaidlus tasumisele kuuluva tasu suuruse üle. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 1 tuleb seega esmalt püüda välja selgitada poolte vahel kokkulepitud tasu suurus. Selleks tuleb anda pooltele võimalus esitada TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud tõendeid, et nende kogumi põhjal tuvastada suuliselt kokkulepitud tasu suurus, arvestades seejuures VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Alles juhul, kui leiab, tõendamist, et tasu ei olnudki kokku lepitud või seda ei õnnestu tuvastada, tuleb anda pooltele võimalus tõendada tavalist tasu ning selle puudumisel omakorda mõistlikku tasu. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja tehtud töö eest kui hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest. Materjalidele tehtud kulutuste hüvitamist saab töövõtja nõuda vaid juhul, kui pooled olid selles eraldi kokku leppinud. Kuna käesolevas asjas töövõtja muu hulgas sellise kokkuleppe olemasolu väidab, tuleb ka materjalide osas sõlmitud kokkulepete sisu pooltel tõendada ja kohtul tuvastada. Tavaline tasu VÕS § 637 lg 1 mõttes tähendab selle töövõtja poolt samasuguse töö eest tavaliselt võetavat tasu. Seega tuleb hagejal tõendada, milline on tema hinnakiri
samasuguste tööde puhuks või millist tasu on ta samasuguste tööde eest varem võtnud. Kui see võimalik ei ole, siis mõistlikuks tasuks sama sätte mõttes on tavaline kohalik turuhind sama töö teostamise eest. Ka selle tõendamiseks on pooltel õigus esitada tõendeid.
26.Kolleegium jätab tähelepanuta ja tagastab apellandile 14.06.2010 avalduse lisadena esitatud tšekkide ärakirjad (sama avaldus samade lisadega saabus ka 15.06.2010). Hagejal on õigus esitada need asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
27.Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.